Subscribe Menu

HÄLL – Kaev Raffellini

Kes sündis? Kaev Raffellini

Millal ja kus sündis? Massas, Toscanas, Itaalias.

Kellele sündis? Ema Kiiri Sandy ja papà Alfredo Raffellini

Vanavanemad: vanaema Kadri Tamme, grandpa Neal Sandy ja kasuvanaisa "Bla Bla" Silver Holmberg Torontos ning nonna Lucia Dellamano ja nonno Giovanni Raffellini Cinque Terres Itaalias.

Suur õde: Leili saab kolmeaastaseks märtsi lõpus.

Kuidas laps endale nime sai? Huvitava loo seletab ema Kiiri: "Mulle on alati meeldinud mõtiskleda oma võimalike tulevaste laste nimede üle ja kuigi on mõningaid poiste nimesid, mis mulle väga meeldivad, iga natukese aja tagant ma ikka piiluksin beebiteemalisi võrgulehekülgi internetis, otsides seda raskesti tabatavat kõige "täiuslikumat" nime. Midagi, mille kirjapilt ja kõla meeldiks nii inglise kui eesti keeles, võib-olla miski, mida polnud varem märganud, mille kõla ja tähtede kooslus sobituks täpselt mu maitsega. Ja siis, aastaid tagasi, otsides midagi sõnaraamatust, sõna "kaev" jäi mulle silma ja ma mõtlesin: "See ongi see! Minu idee täiusliku kõla ja kirjapildiga poisi nimest!" Muidugi mõista polnud see üldsegi mingi nimi. See on lihtsalt sõna ja isegi väga tavaline sõna – ei mingit suursugust tähendust ega põnevat etümoloogiat. Kas ma võiksin oma pojale panna nimeks "põhjaveeni ulatuv püstloodsete seinte või toruga veevõtuauk"? (Eesti keele seletav sõnaraamat)

Kuigi väikemehe nabast kargab välja ähvardav hai, on tema puhul vast sobilik öelda – vaga vesi, sügav põhi.

Millegipärast see nimi ei kadunud mu seest ja kui ma sain teada, et ootame poisslast, hakkasin mängima mõttega, kas seda tõesti annaks nimeks panna. Minu abikaasa, kelle jaoks see „nimi” oli niisama võõra kõlaga ja kummaline kui kõik „päris nimed”, mida ma välja pakkusin – temale see väga meeldis. Ja kui otsustasime lasta tütrel Leilil valida selle ja meie teise kandidaat-nime vahel, millegipärast ta ei kaalunudki seda teist – alates sellest päevast oli beebi tema jaoks Kaev.

Ometi vaevlesin selle otsuse üle. Kas see oli hullumeelne? Kas tekitaks mu emale piinlikkust? Mida mu sugulased Eestis arvaksid? Kas neile see kõlaks, nagu oleks oma lapsele pannud nimeks Lusikas või Kamin? Küllap vist; vähemalt esialgu, enne sellega harjumist. Nii palju traditsioonilisi eesti nimesid on nimisõnad: Laas, Laine, Mari, Koit, Eha, Kaja, jne. Kuna Leil(i) on ka veejuga, mida kerisele visatakse ja sealt auruna tõuseb, jätkub me peres vee teema. (Mõnedes sõnastikes on kaev ka veeläte või -allikas, mis on ka palju luulelisem.)

Tean, et minu vanemate põlvkonnast pärit eestlastele on seda valikut olnud raske mõista. Seotud näiteks murega, et teda võidakse kiusata oma nime pärast. Kuid Kaev ei ela Eestis. Ta sirgub Itaalias, kus iga nimi, mida oleksin valinud, oleks ebatavaline, puhtalt seetõttu, et see pole itaaliapärane. (Huvitaval kombel mu ämm on öelnud, et meie laste nimedest on inimestel enam raskusi Leili puhul.) Või siis on poeg hiljem hoopis Torontos, üks kõige multikultuursematest linnadest maailmas, kus enamik lapsi, kellega ta kokku puutub, on küllap ka omapäraste nimedega. Ja isegi, kui neil ei ole ainulaadseid nimesid, võin kindlalt väita, et kõik Tarmod, Toivod, Heikkid, Viived, Jaanid, Tiiud ja kõik, kes me kasvasime “veidrate” nimedega, oleme rahul ja uhked, et meil just need nimed on. Ma loodan, et Kaev on kunagi sama meelt.”

 

 

 

Toimetas Riina Kindlam

 


Kui olete hiljuti (circa viimase aasta jooksul) abiellunud või saanud lapse ja soovite seda rõõmu laiali pillutud kaasmaalastega jagada, andke teada oma soovist nende rubriikide koostajale Riinale, kes paneb kokku teie loo aadressil: riina@eestielu.ca

 

Read more