Logi sisse läbi:

Kommentaar - NAISED EESTI VABARIIGI VÄLJAKUULUTAMISEL PÄRNUS

Eesti Iseseisvusmanifesti väljakuulutamine Pärnus 23. veebruaril 1918.a - foto: www.wikipedia.orgEesti Iseseisvusmanifesti väljakuulutamine Pärnus 23. veebruaril 1918.a - foto: www.wikipedia.org
Eesti Vabariigi 99. sünnipäeva eel tuleb rõhutada, et Eesti Vabariigi esimene Manifest trükiti Pärnus 23.02.1918 ja juba sama päeva õhtul loeti see Manifest pidulikult Pärnus Endla teatri rõdult ette ning siis juba 24.02.1918 ikka samas Pärnus tähistati Eesti Vabariigi sündi veelgi pidulikumalt ja ka vormistati Pärnu avalikkuse poolt vabariigi sünd. Seejärel liikus Eesti Vabariigi väljakuulutamine hoopis Viljandi suunas ja jõudis Viljandisse. Ajaloodoktor Ago Pajuri uusimad allikakriitilised uurimused ei lase Tallinnas Eesti Vabariigi sünni väljakuulutamist enne 25.02.1918 küll kuidagi leida. Ajaloo seisukohalt (lugedes ka Manifesti teksti) pole sel küll mingit tähtsust ajaloo Eesti Vabariigi sünni dateerimisega. Küll kannatab see 1930ndatel aastatel loodud müüt, kuidas "väga kindlad meie riigi isad meie riigi sünni ise välja kuulutasid ja just pealinnas Tallinnas..." Tänaste päris ekspertide arvamus sündmuste kohta Tallinnas 21.-25.02.1918 oleks ehk järgmine (selleks, et vähem leviks "suhteliselt subjektiivne arvajate" arvamus, lisan siia teksti):

ajaloodoktor Ago Pajur:

"Minu teada viibis Päästekomitee in corpore 22. veebruari õhtust (pärast ebaõnnestunud Tartu sõitu) kuni 24. veebruari ennelõunani salakorteris hilisema Riigi kunsttööstuskooli õuemajas. 24. veebruari varahommikul äratasid neid Aleksander Veiler ja Voldemar Päts teatega, et venelased ja enamlased on linnast lahkumas. Mõneks ajaks jäi Päästekomitee veel samasse majja täiendavaid teateid ootama (väidetavalt olevat nad "ajaviiteks" kirjutanud teadaandeid, a la: Kodanikud olge valvel, kui enamlased linnast lahkuvad - Veiler ja Voldemar olla neid pimeduse katte all linnas isegi üles kleepinud). Seejärel suundus Vilms Kadriorgu, et otsida lepitust Poskaga ja kutsuda teda tulevasse valitsusse, ning Konik läks Päevalehe trükikotta, kus Veiler-Devis-Mikita korraldasid manifesti trükkimist. Päts jäi ilmselt ikka veel salakorterisse ning pärast Vilmsi naasmist suundusid nad üheskoos Voldemar Pätsi korterisse (Imanta tn) ja jäid seal taas ootele. MIngil pärastlõunasel ajal sõitis maja ette leitnant Rotschildi saadetud auto relvastatud sõduritega, et toimetada Päästekomitee pangamajja. Ning sellest ajast tegutsesid Päts ja Vilms (veidi hiljem lisandus ka Konik) pangamajas, koostades omi päevakäske ja muid korraldusi.

Mingil määratlemata ajal, tõenäoliselt alles 25. veebruari hommikul, kolisid Päästekomitee ja äsja loodud Ajutise valitsuse liikmed pangamajast teisele poole tänavat, Reaalkooli. On väidetud, et direktor Kanni kabinetis peetud valitsuse esimene koosolek, aga tõenäolisemalt olid kohal siiski vaid mõned valitsuse liikmed. 25. veebruari keskpäevaks rivistas 3. eesti polgu ülema abi kapten Peeter Kann Reaalkooli ette 3. eesti polgu olemasoleva meeskonna (suur osa oli küll deserteerunud), loodava Omakaitse liikmeid, linna pritsumehi. Muidugi kogunes sinna ka hulk linnakodanikke. Nende ette (Reaalkooli trepile) olevatki mälestuste kohaselt (aga mälestuste usaldusväärsusega on ju lood teadagi kuidas) astunud Päts ning pidanud lühikese päevakohase kõne. Võimalik, et ta luges samas ette ka iseseisvusmanifesti. Järgnes paraad-jalutuskäik ning selle kestvusel jõudsid kesklinna juba Saksa sõjaväe eelsalgad.

Umbes nii võisid nood sündmused areneda. Igatahes sai Päts manifesti ette lugeda (kui ta seda tegi) ainult 25. veebruari keskpäeval, enne paraad-jalutuskäiku."

Aasta enne Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva on Eesti meedias tekkinud väike torm veeklaasis, sest elavnenud huvi meie omariikluse ajaloo teemade vastu on välja toonud kirglikke poliit-ajalootõlgendajaid, kes püüavad vahetult enne riigi suurt sünnipäeva kiirkorras oma nägemuse sängi suruda meie suuremat pilti viimase sajandi ajaloost. Selle asemel, et kuulata professionaalseid ajaloolasi, kes vahest ehk aeglasemalt, kui see meile meeldiks, aga siiski süstemaatiliselt, on püüdnud omariikluse ajaloo nüanssidesse süveneda ja kelle uurimuse tulemuseks on lootus, et pilt meie omariikluse algusest saab lähiaastatel palju selgemaks.

Kuid naljakal kombel, just sel hetkel, kui on tõesti lootus saada uusim allikakriitiline seis meie ajaloo selle osa kohta, ilmuvad end ise poliitikas katsetanud inimesed, kes otsivad meie ajaloo suurt kangelast ja kes teatavad lausa avalikult, et rahvas pole kunagi riiki loonud. Taolist väidet kuuldes meenusid ühelt poolt meie kirjandusklassiku Anton Hansen Tammsaare novell Poiss ja liblik, mille rahvakirjanik pani kirja Esimese maailmasõja ajal (1915) ja teisalt kunagine lastejutt, mis rääkis lehmast, kes andis vaid piima ka aegadel, kui teised kosmosesse lendasid. Pärnu on õnnelik linn, sest meil on alles fotod sündmustest, mis toimusid Eesti riigi sünni manifesteerimise ajal. Nendelt fotodelt oleks vist võimalik üle lugeda ja ehk kord ka feministliku ajaloo uurijate poolt kuidagi välja suurendada naised, kes elasid kaasa 24.02.1918 rahvakogunemisel Pärnus tollase Endla teatri ees platsil. Kindlasti saaks sellest analüüsist midagi huvitavat öelda naiste rollist Eesti ühiskonnas aastaks 1918 ja ehk isegi anda sellele analüüsile rahvusvahelise võrdluse mõõdet, mis meid ehk teiste riikide sünnimomendi analüüsis enam võrreldavaks teeks.

Täna teeks vaid paar viidet Pärnu ajalukku ja tuletaks meelde meie kirjanduses oleva materjali alusel paari naist, kellel oleks õigus olla samuti Eesti riigi esmakordse manifesteerimise loos enam esile tõstetud.

Keskseks kujuks Eesti Vabariigi väljakuulutamise loos on Pärnu linnapea ja vandeadvokaat Hugo Kuusner (1887-1942). Kuid meenutagem, et Eesti riigi väljakuulutaja sai Pärnusse Tallinna vanglast tagasi tänu oma tarmukale kaasale Marta Kuusnerile (1889-1942), kes läks oma arreteeritud mehega Tallinna tapiga kaasa ja võitles seal kõigi vahenditega, et saada tänu mõistlikule vanglaarstile tõend, millega nii Hugo Kuusner kui ka Pärnu sama kuulus linnapea ja vandeadvokaat Jaan Leesment kuulutati nii raskelt kopsuhaigeteks, et nad vangistusest vabaks said. Omaaegsete mälestustes ei varjatud, et proua Kuusner olevat tegelikult ka päriselt tol hetkel põdurat abikaasat teel Tallinnast Pärnusse lausa oma kasukanurga alla peitnud, et tulevast Eesti riigi väljakuulutajat uuesti ei arreteeritaks.

Kuid enne, kui Manifest 23. veebruari 1918 õhtul Endla teatri rõdult rahvale ette lugeda, oli vaja see enne trükkida ja rahvale lugemiseks ka välja kleepida. Pärnu on tubli olnud ja tähistanud linna külaliste jaoks kunagise Aleksander Jürvetsoni trükikoja maja. Oma riigi sünnipäeva eel tasuks korraks meenutada, et kuigi trükikoja omanikuks oli kooliõpetaja ja ajakirjanik Aleksander Jürvetson, oli tegelikult selle trükikoja juhiks proua Maria (Marie) Jürvetson (sündinud Jürimäe) (1881-1967). Tänastel naisõiguslastel tasuks meenutada, et aru saada meie oma kultuuris olevast naisõiguslusest ja mitte võtta eeskuju vaid välismaa naisõigusluse ajalugudest, et just Esimene maailmasõda, kui mehed mobiliseeriti rindele, oli Eesti naiste meeste tööle pääsemisel oluline murranguaeg. Pere ettevõtmised vajasid ajamist, lapsed kasvatamist ja toitmist ning naised astusid meeste asemele ametitesse, mis olid meeste omad. Pärast sõda olid naised sageli juba selles varasemas meeste ametis sedavõrd kogenud, et sageli jäigi neile juhtroll. Maria Jürvetsoni väike lugu on omal ajal ka kirja pandud ning väga sümboolne.

Riigi sünd maailmasõja ajal oli seotud raskustega, mis „normaalsetes" oludes oleks ehk takistanud paljude asjade tegemist. Nii on võimalik teada saada, et 23. veebruaril 1918 tegelikult Jürvetsoni trükikoda seisis, sest polnud elektrit. Ka oli hetkel segane aeg, kus Saksa sõjavägi oli linna marssimas ja M. Jürvetson pidi mõtlema ka oma lastele, ja mitte end segama poliitilistesse asjadesse, sest temal lasus emana vastutus laste tuleviku pärast. Kuid lapsed sabas, võttis M. Jürvetson ette selle tellimuse täitmise. Ilma elektrita kombineeriti ikka press käsipressina tööle ja manifest kõigile Eestimaa rahvastele trükiti Pärnus parajas tiraažis valmis. Teame veel üht naist - nimelt oli trükiladujaks Jürvetsoni trükikojas Ella Rehepapp, kellele kuulus au meie riikluse tähtsaim tekst tinasse laduda. Ajal, kui trükikoja töölised Manifesti trükkisid, olevat perenaine M. Jürvetson seisnud valvel aknal, et hoiatada ohtlike külaliste eest. M. Jürvetson on meenutanud, et „seistes aknal, lapsed ümberringi, teadmises, et kõik, mis võis juhtuda, pidi juhtuma perekonnale koos. Eemal viibis vaid abikaasa Aleksander Jürvetson, kes oli korraldamas kuskil mujal Eesti väeosade organiseerimist." Kui Manifesti trükkimine Pärnus õnnestus, siis mida tegi päevakangelane. Tema enda meenutus on kirja pandud aastate eest sellisena – „manifestide pakid läinud, ladu hävitatud, mustad äratõmbed põletatud, vajusin ma toolile ja nutsin ihu värisedes välja eelnenud tundide hirmupinge. Ei pääsenud (laste kõrvalt) sel õhtul „Endla" ette kaasa elama... Aga järgmisel päeval (24.02.1918) olin ma seal, üks suures rahvahulgas....." (Iseseisvusmanifest. Artikleid, dokumente ja mälestusi. Tartu, 2014, lk. 307-308). Kui me Eesti Vabariigi taasiseseisvumise ajast mäletame seika, kus Tartus ilmusid EÜS noorliikmed välja kolme plaguga, mis siis koosmõjus pidi meelde tuletama meie rahvusvärve ja ka EÜS värve, siis 24. veebruarist 1918 on meil olemas imeline Pärnu tüdrukute grupipilt, kus noored daamid on end ehtinud ikkagi kohe sinimustvalgete lintidega. Need noored eneseteadvad daamid on Eesti riigi sünni juures kahtlemata ajaloolised kangelased ja ehk tasuks igas peres, kust need naised pärit, tänagi meenutada neid Eesti Vabariigi sünnipäeval ja anda sedasi pere noorimatele liikmetele seda perekondlikku eneseväärikust ja arusaamist, et suured asjad koosnevad sageli ehk esialgu silmale väheolulistest ja väikestestki asjadest.

Õigusajaloolasena tahaks siin selle kuulsa foto kangelannadest eriliselt välja tuua Olinde Julie Ilusat (sel ajal veel Soonets), kellest sai Eesti Vabariigis tuntud jurist (üks meie esimesi naisadvokaate) ja kes oli ka meie Tartu ülikooli õigusteaduskonna esimese eestlasest eraõiguse professori Elmar Ilusa (1898-1981) abikaasaks.

Tuues antud loos esile vaid paari naise loo seoses Eesti Vabariigi esmakordse väljakuulutamisega Pärnus 23. veebruaril 1918, tahan sellega öelda, et naised oskasid sel ajal olla oma meeste selja taga (nagu kunagi kuulsad viikinginaised, kes seistes lahingus mehe selja taga ja andes mehele nooli, ei lasknud meestel raskel hetkel nõrgad olla), aga meie naised olid juba sada aastat tagasi ülimalt iseseisvad ja vajadusel ajama väga meeste ametiks peetavaid asju. Polnud siis ime, et see rahvas oli oma riigi loomiseks valmis ja nagu ajalugu näitas, suutis seda loodud riiki ka kaitsta.


Peeter Järvelaid
FOTOD - Suvihari Seedriorul 2017

FOTOD - Suvihari Seedriorul 2017

Laupäeval, 24. juunil 2017. a toimus Seedriorul traditsiooniline seedrioru Suvihari millega tähistatakse EESTI JAANIPÄEVA! Toimunu...

FOTOD - Võidupüha tähistamine Toril ja Rakveres

FOTOD - Võidupüha tähistamine Toril ja Rakveres

Fotoreportaaž Võidupüha tähistamisest 22. juunil 2017.a Tori kirikus, 23. juunil Rakveres võidusamba juures, seejärel Rakvere Paul...

EKN – võidupühaks 2017 – Eesti rahvas Kanadas: Koos oleme tugevamad!

EKN – võidupühaks 2017 – Eesti rahvas Kanadas: Koos oleme tugevamad!

"Tänapäeval elame ajajärgus, mil rahvusvahelises taevas on liikumas musti ähvardavaid pilvi. Meil ei ole põhjust tunda nende päras...

 Laas Leivat - Võidupühaks 2017

Laas Leivat - Võidupühaks 2017

Hiljuti paluti Eesti Vabariiki asuma Euroopa Liidu eesistuja riigiks kuu aega varem kui ette nähtud. Malta, oma siseriiklike probl...

Juhtkiri - Väärtuslik nurgakivi

Juhtkiri - Väärtuslik nurgakivi

Üks saavutus viib teiseni, võitudeta edasi liikuda on pahatihti võimatu. Võidupüha oleme märkinud riigipühana alates aastast 1934,...

Tallinnas Tondil tuleb memoriaal Eesti ohvitseridele

Tallinnas Tondil tuleb memoriaal Eesti ohvitseridele

Tondi Sõjakooli 1920–1940 aastail lõpetanud ja nõukogude ning natsiokupatsioonides hukkunud või II maailmasõjas langenud ohvitseri...

Võidupüha ja võidutulede süütamise traditsiooni taastamine

Võidupüha ja võidutulede süütamise traditsiooni taastamine

Esimene võidupüha paraad koos võidutulede süütamise ja maakondadesse teele saatmisega toimus taasiseseisvunud Eestis 1993. aastal....

Kommentaar - Kui Eesti juhib Euroopa Liitu

Kommentaar - Kui Eesti juhib Euroopa Liitu

Esimesest juulist alates on Eesti esimest korda pooleks aastaks Euroopa Nõukogu eesistujariik. Meil ei ole paraku olnud teiste rii...

Pöördumine Eesti üldsuse ja Riigikogu poole Rail Balticu küsimuses

Pöördumine Eesti üldsuse ja Riigikogu poole Rail Balticu küsimuses

Pöördumine Eesti üldsuse ja Riigikogu poole Rail Balticu küsimusesAustatud Eesti rahvas! Austatud Riigikogu liikmed!Taasiseseisvun...

LEP JUHATUS: KES OLEME, MIDA TEEME

LEP JUHATUS: KES OLEME, MIDA TEEME

Töö nõuab tegijat, nii on Lääneranniku Eesti Päevade korraldamine jäänud juhatuse mureks ning umbes iga paari nädala tagant on jäl...

Tartus tehti ajalugu

Tartus tehti ajalugu

Juuniküüditamise 76. aastapäeval toimus Tartu Pauluse kirikus küüditamispäevale kohane pidulik jumalateenistus, aga lisaks sellele...

EESTI HETKED - Rahvuslind Itaalias

EESTI HETKED - Rahvuslind Itaalias

Selgus, et Rooma lähistel on omajagu tuttavat loodust. Lapsed kriiskasid esmakordselt elus palmipuid ja bambust nähes, aga siis il...

Täpsustus - Esimene eesti kirik Ameerikas

Täpsustus - Esimene eesti kirik Ameerikas

Eesti Elus (2. juuni numbris) ilmunud Chicago Eesti Maja 50. juubeli pidustuste kirjelduses on eksitav viga vanima eesti kiriku ko...

Kanada päevik - Enese huvides

Kanada päevik - Enese huvides

Taas on tabanud Ontariot valitsevaid liberaale skandaal. Ei saa aru, kuidas valija on korduvalt neid tagasi pukki asetanud, arvest...

Üleilmakooli kursused 2017-2018

Üleilmakooli kursused 2017-2018

Üleilmakool kutsub väljaspool Eestit elavaid 3.-9. klassi õpilasi õppima e-kursustel.2017.-2018. õppeaastal pakub Üleilmakool välj...

U of T Sports Hall of Fame tunnustas Viiu Kanepi panust

U of T Sports Hall of Fame tunnustas Viiu Kanepi panust

University of Toronto Sports Hall of Fame rajati 1987.a., et austada ülikooli suurepäraseid sportlasi, võistkondi ja spordile pühe...

U of T Sports Hall of Fame tunnustas Viiu Kanepi panust

U of T Sports Hall of Fame tunnustas Vii…

University of Toronto Sports Hall of Fame rajati 1987.a., et austada ülikooli suurepäraseid sportla...

Military technology – tanks, cannons, rockets, helicopters etc. What about information?

Military technology – tanks, cannons, ro…

Readers understand the type of battlefield activity ar--moured units, tank brigades, airborne assau...

Hiinlased trügivad juveelide maailmaturule

Hiinlased trügivad juveelide maailmaturu…

Maailma suurim luksuskellade ja -juveelide mess Baselworld tähistas tänavu oma 100. aastapäeva. Mes...

Palju õnne 101. sünnipäeval, dr Roman Toi!

Palju õnne 101. sünnipäeval, dr Roman To…

Pühapäeval, 18. juunil pühitseb Torontos Ehatare puhkekodus oma 101. sünnipäeva armastatud koorijuh...

Juhtkiri - Rahva kaotustest

Juhtkiri - Rahva kaotustest

Kuigi juuni on tavaliselt kaunis kuu, on Eesti ajaloos kurbus ajal, kui peaks suve tulekut, jaanipä...

FOTOD - Canada 150 - EUROOPA LIIT: PEALINNAD & KULTUURID

FOTOD - Canada 150 - EUROOPA LIIT: PEALI…

Euroopa Liit: pealinnad ja kultuurid - selle loosungi all toimus ülikuumal pühapäeval Ottawa Welcom...

Eesti Skautide Ühing (ESÜ) avas uue kodu

Eesti Skautide Ühing (ESÜ) avas uue kodu

Laupäeval, 10. juunil 2017 avas Eesti Skautide Ühing (ESÜ) oma uue kodu Tallinnas. Eesti Skaudikesk...

AJALOOLISED FOTOD - Miks just võrkpall

AJALOOLISED FOTOD - Miks just võrkpall (1)

Jõekääru Kalev'i Võrkpallilaagri 10. – juubeliaasta - eel on sobiv esile tuua praegusele põlvkonnal...

Pärnus etendub taas tõsielul põhinev “Klarissa kirjad”

Pärnus etendub taas tõsielul põhinev “Kl…

Pärnu Jahtklubi purjekakuuris etendub juulis ja augustis Pärnu Suveteatri suvelavastus igavesest ar...

LEP 2017 kava   – UCLA, Sunset Village

LEP 2017 kava – UCLA, Sunset Village

Neljapäev, 31. august11 h -6 pl Registreerimine, Study Lounge10 h – 1 pl Laulupeoharjutus, Grand Ho...

IVO LINNA JA BOOGIE COMPANY TULEMAS LÄÄNERANNIKU EESTI PÄEVADELE

IVO LINNA JA BOOGIE COMPANY TULEMAS LÄÄN…

Alati on põnev kuulda, millised pop-rock muusikalised artistid on Eestist Põhja-Ameerikasse tulemas...

Kommentaar -  24 DIALOOG, AVALIKUD MEELEAVALDUSED JA ORGANISEERITUD VÄGIVALD

Kommentaar - 24 DIALOOG, AVALIKUD MEELE…

Eesti kuulutas end varsti juba sajand tagasi riigina demokraatlikuks, rippumatuks (sõltumatuks) vab...

Kultuur - Vivat, maestro Neeme Järvi!

Kultuur - Vivat, maestro Neeme Järvi!

ERSO tähistas Neeme Järvi 80.a juubelit kahe kontserdiga. 6. juunil dirigeeris koos juubilariga Kri...

Meelelahutust - Uitaja mõtisklus

Meelelahutust - Uitaja mõtisklus

Temake juhib tihti tähelepanu sellele, et olen peaaegu Einstein. Mitte, kuna oskan valemeid lahenda...

FOTOD - Mälestuspäeva pildid Värskas ja Tallinnas 2017

FOTOD - Mälestuspäeva pildid Värskas ja …

VärskaNõukogude võimud küüditasid ja hukkasid 646 reservõppekogunemise nime all Petseri Kaitseliidu...

PHOTOS - Baltic June '41 Soviet Deportations Candle Light Commemoration

PHOTOS - Baltic June '41 Soviet Deportat…

June 13, 2017 The Baltic Federation, The Estonian Central Council, Latvian National Federation...

FOTOD - Sabre Strike 2017

FOTOD - Sabre Strike 2017

USA ARMY in Europe õppus „Sabre Strike" DV päev Tapal 10.06.17. „Sabre Strike" on USA armee pi...

FOTOD - EESTI KULTUURIMINISTER INDREK SAAR TÖÖVISIIDIL KANADAS

FOTOD - EESTI KULTUURIMINISTER INDREK SA…

Eesti kultuuriminister Indrek Saar viibis töövisiidil Ottawas 5. ja 6. juunil ning Torontos 7. juun...

NELJAS EUROOPA LIIDU LÜHIFILMIDE FESTIVAL OTTAWAS

NELJAS EUROOPA LIIDU LÜHIFILMIDE FESTIVA…

Ottawas Arts Court Theatre and Studio ruumides Daly Avenue'l toimus 2.-4. juunini juba neljandat aa...

Korporatsioon Fraternitas Estica 110

Korporatsioon Fraternitas Estica 110

Korporatsioon Fraternitas Estica tähistas oma 110. aastapäeva tänavu kevadel. Pidustused algasid Ta...

Kommentaar - Inimarengu aruanne näitab teid Eesti tulevikku

Kommentaar - Inimarengu aruanne näitab t…

Esimesel juunil arutas Riigikogu riiklikult tähtsa küsimusena uut inimarengu aruannet 2016/2017, mi...

Juhtkir - Ekstremismist

Juhtkir - Ekstremismist

Taas Londonis toimunud võigas terroristide rünnak süütutele viis Suurbritannia peaministri Teresa M...

Kanada päevik - Prestost, seekord negatiivselt

Kanada päevik - Prestost, seekord negati…

Kirjutasin Metrolinxi, ühistranspordi riikliku ettevõtte, Presto kaardist mullu positiivse päeviku....

EESTI HETKED - Ega sina ju ometi...

EESTI HETKED - Ega sina ju ometi...

"Ega sina ju ometi liiga palju ei joo? Igaks juhuks testi: (alkoinfo.ee)."Selline välikampaania on ...

Facebook Twitter Youtube Rss Google plus
 
Teata sündmusest,
saada lugu või vihje!

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
 
 
Viimasena ilmunud
Eesti Elu paberlehe tutvustus!

 Eesti Elu üksiknumbrid
on müügil Torontos:

 

  • Eesti Elu kontoris (3 Madison Ave. / 310 Bloor St. W.)
  • e-store'is Toronto Eesti Majas (958 Broadview Ave)
  • Leaside Pharmacy's (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

  

Telli leht siit!

 

 
Teata sündmusest,
saada lugu või vihje!

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
 
Eesti Elu - 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 - Ajalehe Tellimine - Kuulutuste tellimine - Tel: 416-733-4550 - Fax: 416-733-0944 - e-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
This material may not be published, broadcast, rewritten, or redistributed. ©2012 Eesti Elu. All rights reserved.
Made by CyberQA & Confirmo