Logi sisse läbi:

Kommentaar - KUI PÄTS OLEKS PRESIDENT JA LAIDONER JUHATAKS VÄGE …

Konstantin Päts (1938) - www.wikipedia.orgKonstantin Päts (1938) - www.wikipedia.org
President Kaljulaid on väga lühikese aja vältel mitme kiiduväärse tegemise ja olemisega endast väga hea mulje jätnud. Samas on ta jõudnud küllaltki ägedat väitlust tekitada oma hingelise tõekspidamise avalikustamisega ja on valmis ühte tõendamatut olukorda justkui ainult oma eelkäijate arvamusele tuginedes õigustatuks pidama. Vaikiva ajastu Eesti okupeerimise põhjuseks pidamine on üpris ebaloogiline. Kui vapside tegevust poleks takistatud, siis oleks Eesti muutunud diktaatorlikuks riigiks. Kas diktaatoriks oleks saanud keegi vabadussõjalastest või mõni tõenäoselt veel kaaslastelegi tundmatu eesmärgiga vaps, jääb ilmselt igavesti teadmatuks. Mida diktaator oleks otsustanud, ka seda ei saa me kunagi teada. Kuna senini pole isegi leitud andmeid, kuidas vabadussõjalaste ettevõtmine vapside liikumiseks muutus, siis ei ole võimalik järeldada, et Päts ja Laidoner tegid midagi Eesti riigi huvide vastast.



Kogu iseseisvuse osalise taastamise ajal on riigivõim peaaegu ilma põhjendusi esitamata: okupatsioonieelset aega ning Saksa mundris punaarmee tagasi tulemist takistavat võitlust halvustanud; Pätsi ja Laidoneri reeturiteks tembeldanud; vaikivat ajastut Eesti iseseisvuse kaotamise põhjuseks pidanud. Need, kes septembris 1939 arutasid, kuidas suhtuda NL baaside nõudmisse, mis väga üheselt mõistetavalt oli esitatud pärast Eesti idapiiri lähistele toodud 160 000 punaarmeelase kohalejõudmist, teadsid väga hästi: kuivõrd solvavaks said tolleaegsed NL vägede sõdurid pidada Vabadussõjas lüüasaamist; et kommunistlik maailmavaade õigustas kõigi „rahvavaenlaste" armuta hävitamist; et ägeda vastupanu puhul oleks tsiviilelanikke massiliselt vägistatud ja sadistlikult mõrvatud. Igati õigustatult otsustati relvastatud vastupanust loobuda. Pealegi tunnistas NL baaside lepingus Tartu rahulepingu pädevust ja lubas sõjaohu möödudes oma väed Eestist välja viia. Tagantjärele tarkusena teame, et Roosevelt ja Churchill austasid NLi ausa liitlasena ja jätsid isegi Euroopa „vabastamise au" NL-le. Niisamuti võisid baaside lepingu allkirjastajad pidada NLi lubaduste täitjaks. Mõned Tartu rahulepingus määratud kohustused olid ju täidetud.
Iseenesest mõistetav peaks olema, et kui Toompeal oleksid jätkunud erakondade vahelised „lehmakauplemised", poleks see näiliselt demokraatlik jõud suutnud välistada Eesti okupeerimist. Vaikiv ajastu ei saanud olla Eesti okupeerimise põhjus – selleks oli NL kindel soov. Pole põhjust kahelda, et Eesti sõjalise vastupanu võimalust ja tagajärgi ei arutanud mitte ainult Päts ja Laidoner, vaid nad arutasid seda terve rea teiste toonaste oluliste isikutega. Tõenäoselt järeldati sedagi, et NL saab lavastada Eesti sõja alustajaks ja sellega tühistab Eestile ülimalt olulise Tartu rahulepingu, mis praegugi veel kehtib ja mille alusel Eestil on õigus okupatsioonieelne Eesti Vabariik taastada. President Pätsi ja kindral Laidoneri reeturiteks tembeldada on kohatu neil, kes Eesti kõrgema tasandi esindajatena on mitmel juhul toiminud, nagu NL okupatsiooni poleks olnudki.

President Pätsi ja kindral Laidoneri „kuriteo" uurijatel on jäänud justkui märkamata, et Eestil on olnud õigus NL õigusjärglaselt nõuda okupatsiooni kahjude heastamist, et see nõue on tänaseni esitamata jäetud ning et seda pole ilmselt mitte ükski võimul olija, võimu toetav uuriv ajakirjanik või ajaloolane riigireetmiseks pidanud. Või ei ole ükski eespool nimetatutest suutnud tajuda, et okupatsioon kestis peaaegu pool sajandit ning sellega: hävitati Eesti põllumajandus ja väga aktiivne kogu riiki hõlmav maaelu; toimus sihikindel venestamine, suurenes perevägivald, joomine, riigivara varastamine; kadus sõna- ja reisimise vabadus; toimus majanduselus tugev taandareng; Siberisse küüditati nälgima ja surema mitukümmend tuhat süütut inimest – mehed ühte, nende naised ja lapsed teise ääretult ebainimlikku orjalaagrisse; hukati palju süütuid inimesi, sh kooliõpilasi, kes viisid lilli lõhutud Vabadussõja ausammaste asemetele; reostati loodust ja muudeti eestlase hinge.

„Reeturliku vaikiva ajastuga" seondub küsimus miks ja millal liitus aateliste Vabadussõjas osalenutega suur hulk lärmakaid, muudatusi nõudvaid isikuid, kes polnud Vabadussõjas võidelnud? Väga tõenäoseks võib pidada NL agentide olemist lärmakate vapside hulgas ning et nende kavad võisid ette näha, kuidas vabadussõjalased kõrvaldada pärast seda, kui rahvas on vapsid legitiimselt võimule hääletanud. Minu oletus võib ekslik olla, kuid Venemaa soov eestlasi ja eestlaste maa endale saada on üle 270 aasta kestnud.
Konstantin Pätsil kas oli andmeid või ta poliitilised teadmised ja oletused võimaldasid järeldada, et kui vapsid oma põhiseaduse alusel riiki juhtima pääsevad, siis on ka eestimeelseil vapsidel võimalus oma võimu diktaatorlikult rakendada. Majanduslikult raskes olukorras olnutena võisid vapsid näha, et Saksamaal hakkas natside võimule tuleku tagajärjel elu järjest paremaks minema. Ja nii oleks vapsidki võinud eestlaste elu paremaks muutmist lubades Saksamaa eeskujul valitsema hakata. Takistamaks vapsidel seda teha, tuli Pätsil koos Laidoneri ja Selteriga võim üle võtta, sest ilma selleta oleks hiljuti loodud riigi edasikestmine võinud lõppeda. Võimu ülevõtmise järgselt asuti uut demokraatlikumat põhiseadust koostama. Selle vastuvõtmine toimus jaanuaris 1938.

Paar osundust 04.01.1938 ilmunud päevalehes „News Chronicle" ilmselt selgitab palju paremini tollast olukorda, kui seda on teinud need, kes Eesti iseseisvuse pooleldi taastamist on õigeks pidanud. Eesti olukorda pikemalt analüüsinud ja eestlastega kohtunud ajakirjanik kirjutas siis: „Hääletajate ülekaalukas enamus tervitas „diktaatorliku parlamendi" valitsemisele lõpu tegemist ning selle asendamist riigipea diktatuuriga. Eestil oli oma „füürer". Eesti õnneks riigipea oli, ja on, oma südames demokraat: Konstantin Päts – president ja peaminister ühes isikus."

„News Chronicle" ajakirjaniku hinnangut Pätsi kohta võib täiesti õigustatuks pidada. Seda õigustust kinnitab rahva lugupidamine Pätsi ja Laidoneri vastu vaikiva ajastu lõpu ja Eesti teistkordse okupeerimise vahelisel ajal ning ka paguluses, kuhu sügisel 1944 oli siirdunud 80 000 isikut. Et Pätsil ja Laidoneril polnud diktaatorlikke isikuomadusi, kinnitavad ka nende tegevused ja ütlemised vaikiva ajastu kestel. Rahvas, välja arvatud vähesed radikaaldemokraadid, kes põhimõtteliselt ei talunud, igati õigustatult, sõnavabaduse piiramist, said vaikival ajastul rahulikult ja tulusalt tööd teha. „News Chronicle" kohaselt „Aastal 1937 riigi kogutoodang jõudis rekord kõrgusele. Viimaste aastate kestel on riigi eelarve olnud tasakaalus ja 1931 aastast tänaseni ( s.t 1938) Eesti kaubavahetus on rohkem kui kahekordistunud." Kui rahvaküsitluste teel oleks pärast 1934. aastat (st vaikival ajastul) küsitud hinnangut, millises Eestis nad tahavad elada, siis oleks suurearvuline enamus tõenäoselt kinnitanud, et nad tahavad elada Eestis, kus „Päts on president ja Laidoner juhatab väge." Julgen seda rahva kinnitust tõepäraseks pidada, sest pärast juunit 1940 polnud peale veendunud kommunistide vist kedagi, kes iseseisvuse aega oleks mingil põhjusel tahtnud halvustada.
Miks on siis viimase 25 aasta vältel olnud vaja okupatsioonieelses Eestis tehtut ja olnut halvustada ning 60 000 mehe aastal 1944 Punaarmee vastu võitlemine olematuks vaikida? Kas selleks, et Eesti saaks kiiremini muutuda ELi soovide kohaseks kaherahvuseliseks ja kakskeelseks riigiks?

Kui täna Päts oleks president ja Laidoner juhataks väge, siis genotsiidi teostajaid rahvusvähemuseks tõenäoselt ei peetaks ning vähemuste soove enamuse omadest ülimuslikumaks ei seadustataks. Eestlased elaksid vana-vaarisa ja -ema moodi ja Eestisse legaalselt tulnud teiste rahvuste liikmed peaksid oma tegemiste ja ütlemistega põlisrahva lugupidamise teenima - selline oli olukord enne, kui ÜRO ja EL hakkasid 1948. a avaldatud inimõigusi täiendama nõuetega, mis võimaldaksid ühiskonda „rikastavate" suundumustega isikute intiimelu avalikult elada, ilma et enamuses olijatest keegi seda olemist mõne vandesõnaga ei kommenteeriks. ÜRO ja EL on justkui veendunud, et kui vähemusi mitte ainult ei diskrimineerita, vaid kui neid ka ühiskonna eeskujuks seatakse, siis on maailmas ja Euroopas kõik hästi korras. Et inimõigused kehtivad ka põlisrahvaste kohta, seda ei olegi ÜRO ja EL mõne ülddeklaratsiooni täiendusega kinnitanud.

Kindlasti väärivad mälestusmärkidega meelespidamist Eesti Vabariigi loojad, Tartu rahulepingu sõlmijad ning parlamentaarse valitsemiskorra püsima jäämise tagajad – ka siis, kui olukorrast olenevalt on olnud vaja lühikeseks ajaks väga ägedaks läinud masside juhtide ettevõtmisi ohjeldada. Meie iseseisvuse taastajatel ei peaks olema kõige vähematki õigust hukka mõista neid, kes olid Eesti Vabariigi loonud ja seda kuni okupeerimiseni aastal 1940 juhtinud – ükskõik, mis puudulikes või eesmärkide kohaselt vormistatud NL arhiivide dokumentides ei oleks talletatud. Vaikival ajastul said kannatada vähesed liiga ägedalt muudatusi teha tahtjad, kuid rahvusvahelisel ühiskonnal puudus põhjus Eesti diktaatorlike riikide nimekirja panemiseks. Vaikiva ajastu tekitamise tingis olukord, mitte Pätsi ja Laidoneri soov diktaatorid olla. Isegi võõrad on mõistnud, et nad seda ei tahtnud olla.

 



Harri Kivilo

VIKERRAADIO - Eesti lugu. Väliseesti ajakirjandus

VIKERRAADIO - Eesti lugu. Väliseesti ajakirjandus

Eestikeelseid lehti hakati väljaspool Eestit välja andma juba läinud sajandi alguses, sajandi teises pooles ilmus eestikeelseid le...

FOTOD - Mudilased Kooli! Toronto Eesti Seltsi Lasteaia 2017-2018 hooaeg algas

FOTOD - Mudilased Kooli! Toronto Eesti Seltsi Lasteaia 2017-2018 hooaeg algas

Laupäeval hommikul, 16. septembril 2017.a alustas Toronto Eesti Seltsi Lasteaed jälle aastategevust. Lasteaed annab meie kõige väi...

FOTOD - Bloor West Village Toronto Ukrainian Festival 2017

FOTOD - Bloor West Village Toronto Ukrainian Festival 2017

Reedest kuni pühapäevani, 15 kuni 17. septembril 2017.a, toimus Torontos taaskordne Bloor West Village Toronto Ukrainian...

Sõprade kohvik ja “Bake Sale” Eesti Maja kohvikus

Sõprade kohvik ja “Bake Sale” Eesti Maja kohvikus

Laupäeval, 16 septembril 2017.a sai taas nautima koduküpsetatud kooke, värskeid mmm....moosipirukaid, Ülle küpsetatud liha-, ...

Koolikell kutsub tundidesse

Koolikell kutsub tundidesse

Teisipäeva, 12. septembri õhtul kogunesid Toronto Eesti Maja suurde saali oma klassiõpetajate juhtimisel täienduskooli noored – ni...

Kirsti Oja tõi Kanada naiskonnas Austraaliast teise koha

Kirsti Oja tõi Kanada naiskonnas Austraaliast teise koha

Austraalia jalgpall on Austraalia rahvussport ja üks enim mängitavamaid spordialasid. See on tuntud nime all footy ja aussie rules...

Algab 41. rahvusvaheline animafilmifestival Ottawas

Algab 41. rahvusvaheline animafilmifestival Ottawas

20.-24. septembrini on Ottawa kesklinn jällegi animatsiooni universumi keskuseks - toimub 41. Rahvusvaheline Animafilmifestival, m...

Eelteade – laulupeole 2019

Eelteade – laulupeole 2019

Soovime jõudu ja edu algaval kooliaastal! Täname kõiki, kes osalesid noortelaulupeol suvel 2017 ja loodame, et kõikide reisid läks...

EESTI HETKED -  Aerulaud ehk SUPitamine

EESTI HETKED - Aerulaud ehk SUPitamine

"Kas olete supitamiseks valmis?" Nii küsis meilt särtsakas blondiin, ilusasse helesinisesse kalipsosse riietatud Betti. "Mina arva...

Kohviku - ja keldritalgud Toronto Eesti Majas Sõprade kohviku ja lasteaia ettevalmistuseks

Kohviku - ja keldritalgud Toronto Eesti Majas Sõprade kohviku ja lasteaia ette…

Vabatahtlikud on värvinud eelmise nädalalõpu jooksul Eesti Maja klassiruumide koridori ja kohvikut. Kambas oli sõpru igas vanuses;...

Volli veste - Bésame mucho

Volli veste - Bésame mucho

Võrukael Võrumaalt oskab ikke värskelt õpitut enese huvides suunata, samas ka tahtes teisi õrnalt aasida. Ning kes see teine parem...

LEP 2017 - Dear friends, it was an honor and privilege to serve you all!

LEP 2017 - Dear friends, it was an honor and privilege to serve you all!

Dear friends,Our big celebration, LEP 2017 is part of history now. We have received so many emails over the last 24 hours with you...

Volunteers preparing the Toronto Estonian House for the Friends’ Café and Lasteaed both coming this Saturday

Volunteers preparing the Toronto Estonian House for the Friends’ Café and Last…

Volunteers have painted the classroom hallway and the café at the Estonian House. The work crew consisted of friends of all ages, ...

Kommentaar – Kas Eesti ID-turvalisus on ohus?

Kommentaar – Kas Eesti ID-turvalisus on ohus?

Septembri algul lahvatas Eesti meedias ID-kaardi skandaal, mis paisus mõnede kommentaatorite arvates lausa maailmalõpuliseks, just...

Reminder to all Estonian passport holders traveling to Canada

Reminder to all Estonian passport holders traveling to Canada

Canada's entry rules stipulate that citizens of Estonia, along with travelers from other visa-exempt countries need an Electronic ...

Song festival will be in 2019 invites!

Song festival will be in 2019 invites!

Dear students and parents!Wishing you all the best as a new school year begins! Thank you to all who joined us for the youth song ...

Song festival will be in 2019 invites!

Song festival will be in 2019 invites!

Dear students and parents!Wishing you all the best as a new school year begins! Thank you to all wh...

Tribute to Liberty Update, Summer 2017

Tribute to Liberty Update, Summer 2017

Project UpdateTribute to Liberty is pleased to announce that a sign stating the upcoming constructi...

Kanada päevik - Piimatööstuse monopol

Kanada päevik - Piimatööstuse monopol

Kellele meist ei maitseks kruusitäis – just kruusist, mitte klaasist – piima? Emapiimata poleks kas...

Vaadates tulevikku

Vaadates tulevikku

Käes on tarkusekuu, Juku ja Mann on koolipingis, suvi seljataga, kuigi ilusad ilmad peibutavad ikka...

Russia's official history - an immutable past. Any parallels with possible Canadian revisions?

Russia's official history - an immutable…

The Kremlin's strict rejection of any digression from the official story of the Soviet/Russian past...

FOTOD - LEP 2017 - koorilaul, rahvatants, gala ja Ö-klubi

FOTOD - LEP 2017 - koorilaul, rahvatants…

Seekordsed Lääneranniku Eesti Päevad toimusid juba 33. korda, 31. augustist kuni 4. septembrin...

Eesti skaut- ja gaidjuhtide Nõupäevad Kotkajärvel

Eesti skaut- ja gaidjuhtide Nõupäevad Ko…

Eesti Skautide ja Gaidide Maleva Kanadas nõupäevad toimusid Kotkajärvel 9.-10. septembril. Seal osa...

Eesti Keskuse Projekti Hetkeseis - Kindel visioon meie kogukonna tulevikuks

Eesti Keskuse Projekti Hetkeseis - Kinde…

Ehitamaks Toronto ja Kanada Eesti kogukonnale kindlamat tulevikku, on viimasel ajal mitmeid samme...

Estonian Centre Project Update: A strong vision for the future of our community

Estonian Centre Project Update: A strong… (2)

Building a future for the Estonian community in Toronto and Canada has come several important ste...

Sofi Oksanen: Black Ribbon Day Lecture

Sofi Oksanen: Black Ribbon Day Lecture

Bestselling Finnish-Estonian author, Sofi Oksanen, will give a lecture on the politicization and fa...

Trailer ‘Coming home soon - the refugee children of Geislingen’

Trailer ‘Coming home soon - the refugee …

Trailer 'Coming home soon - the refugee children of Geislingen'Merits Productions - A film by Helga...

Eesti mustrid said värvimisraamatusse

Eesti mustrid said värvimisraamatusse

Tänavu suve algul valmis kaunis Eesti käsitöömustritega värvimisraamat „Patterns of Freedom. Vabadu...

Discover the next top fashion designers at ESTO Style: Northern Spirit - An Estonian Fashion and Design Experience

Discover the next top fashion designers …

September 29, 2017, 7:00 pm at ROM Friday Night Live (#FNLROM: Fashion) and October 1, 2017, 2:00 p...

EESTI HETKED - Esimene september

EESTI HETKED - Esimene september

Oluline hetk nii väikestele kui suurtele. Foto on võetud 1. septembril Jakob Westholmi Gümnaasiumi ...

''Tuul, ära unusta mu nime...''

''Tuul, ära unusta mu nime...''

Kuusteist tuhat Kanada sõdurit kaotasid oma elu sada aastat tagasi toimunud I maailmasõja ajal Pass...

Klassikatäht Silvia Ilves annab Torontos kontserdi

Klassikatäht Silvia Ilves annab Torontos…

Silvia Ilves (sündinud 31.08.1992 Pärnus) sai esimesed muusikatunnid kaheaastaselt oma emalt, õppid...

Recent "facts" about Estonia in Russia media

Recent "facts" about Estonia i…

In August the Russian information agency Lenta.ru wrote: "Whatever sacred principle is used in the ...

NATO valmidus Baltikumis

NATO valmidus Baltikumis

Balti riikides ja Poolas on nüüd NATO neli rahvusvahelist lahingugruppi täielikult operatiivsed. Hu...

FOTOD - LEP lipp anti üle Portlandile

FOTOD - LEP lipp anti üle Portlandile

Tänavused Lääneranniku Eesti Päevad toimusid juba 33. korda. Need peeti 31. augustist kuni 4. septe...

Meelelahutus - Valged püksid

Meelelahutus - Valged püksid

Teatavasti ei tohi valgeid pükse ega jalatseid pärast toda Töö Päeva kanda. Mitte et mul neid oleks...

Kotkajärve Metsaülikool (Forest University) statement

Kotkajärve Metsaülikool (Forest Universi…

August 26, 2017 – Kotkajärve, Muskoka, CanadaOn the 50th anniversary of Kotkajärve Metsaülikool (MÜ...

Välis- ja kodueestlaste lähendamiseks on vaja uusi koostöövorme

Välis- ja kodueestlaste lähendamiseks on…

Välis- ja kodueestlaste lähendamiseks on vaja uusi koostöövorme   Kultuuriministeeriumi pres...

LEP 2017 - 1. septembrist ja laulupeost

LEP 2017 - 1. septembrist ja laulupeost

Rahvahulk on kasvanud umbes 400 inimese peale.Olid loengud: Eesti firmad globaalses majanduses, kul...

LA LEP2017 avalöök

LA LEP2017 avalöök

Neljapäeval,31. augustil kell 2 pl oli LEP kava esimene üritus.Esines Tartu Rahvaülikooli 24-liikme...

Facebook Twitter Youtube Rss Google plus
 
Teata sündmusest,
saada lugu või vihje!

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
 
 
Viimasena ilmunud
Eesti Elu paberlehe tutvustus!

 Eesti Elu üksiknumbrid
on müügil Torontos:

 

  • Eesti Elu kontoris (3 Madison Ave. / 310 Bloor St. W.)
  • e-store'is Toronto Eesti Majas (958 Broadview Ave)
  • Leaside Pharmacy's (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

  

Telli leht siit!

 

 
Teata sündmusest,
saada lugu või vihje!

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
 
Eesti Elu - 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 - Ajalehe Tellimine - Kuulutuste tellimine - Tel: 416-733-4550 - Fax: 416-733-0944 - e-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
This material may not be published, broadcast, rewritten, or redistributed. ©2012 Eesti Elu. All rights reserved.
Made by CyberQA & Confirmo