Logi sisse läbi:

Kommentaar - KUI PÄTS OLEKS PRESIDENT JA LAIDONER JUHATAKS VÄGE …

Konstantin Päts (1938) - www.wikipedia.orgKonstantin Päts (1938) - www.wikipedia.org
President Kaljulaid on väga lühikese aja vältel mitme kiiduväärse tegemise ja olemisega endast väga hea mulje jätnud. Samas on ta jõudnud küllaltki ägedat väitlust tekitada oma hingelise tõekspidamise avalikustamisega ja on valmis ühte tõendamatut olukorda justkui ainult oma eelkäijate arvamusele tuginedes õigustatuks pidama. Vaikiva ajastu Eesti okupeerimise põhjuseks pidamine on üpris ebaloogiline. Kui vapside tegevust poleks takistatud, siis oleks Eesti muutunud diktaatorlikuks riigiks. Kas diktaatoriks oleks saanud keegi vabadussõjalastest või mõni tõenäoselt veel kaaslastelegi tundmatu eesmärgiga vaps, jääb ilmselt igavesti teadmatuks. Mida diktaator oleks otsustanud, ka seda ei saa me kunagi teada. Kuna senini pole isegi leitud andmeid, kuidas vabadussõjalaste ettevõtmine vapside liikumiseks muutus, siis ei ole võimalik järeldada, et Päts ja Laidoner tegid midagi Eesti riigi huvide vastast.



Kogu iseseisvuse osalise taastamise ajal on riigivõim peaaegu ilma põhjendusi esitamata: okupatsioonieelset aega ning Saksa mundris punaarmee tagasi tulemist takistavat võitlust halvustanud; Pätsi ja Laidoneri reeturiteks tembeldanud; vaikivat ajastut Eesti iseseisvuse kaotamise põhjuseks pidanud. Need, kes septembris 1939 arutasid, kuidas suhtuda NL baaside nõudmisse, mis väga üheselt mõistetavalt oli esitatud pärast Eesti idapiiri lähistele toodud 160 000 punaarmeelase kohalejõudmist, teadsid väga hästi: kuivõrd solvavaks said tolleaegsed NL vägede sõdurid pidada Vabadussõjas lüüasaamist; et kommunistlik maailmavaade õigustas kõigi „rahvavaenlaste" armuta hävitamist; et ägeda vastupanu puhul oleks tsiviilelanikke massiliselt vägistatud ja sadistlikult mõrvatud. Igati õigustatult otsustati relvastatud vastupanust loobuda. Pealegi tunnistas NL baaside lepingus Tartu rahulepingu pädevust ja lubas sõjaohu möödudes oma väed Eestist välja viia. Tagantjärele tarkusena teame, et Roosevelt ja Churchill austasid NLi ausa liitlasena ja jätsid isegi Euroopa „vabastamise au" NL-le. Niisamuti võisid baaside lepingu allkirjastajad pidada NLi lubaduste täitjaks. Mõned Tartu rahulepingus määratud kohustused olid ju täidetud.
Iseenesest mõistetav peaks olema, et kui Toompeal oleksid jätkunud erakondade vahelised „lehmakauplemised", poleks see näiliselt demokraatlik jõud suutnud välistada Eesti okupeerimist. Vaikiv ajastu ei saanud olla Eesti okupeerimise põhjus – selleks oli NL kindel soov. Pole põhjust kahelda, et Eesti sõjalise vastupanu võimalust ja tagajärgi ei arutanud mitte ainult Päts ja Laidoner, vaid nad arutasid seda terve rea teiste toonaste oluliste isikutega. Tõenäoselt järeldati sedagi, et NL saab lavastada Eesti sõja alustajaks ja sellega tühistab Eestile ülimalt olulise Tartu rahulepingu, mis praegugi veel kehtib ja mille alusel Eestil on õigus okupatsioonieelne Eesti Vabariik taastada. President Pätsi ja kindral Laidoneri reeturiteks tembeldada on kohatu neil, kes Eesti kõrgema tasandi esindajatena on mitmel juhul toiminud, nagu NL okupatsiooni poleks olnudki.

President Pätsi ja kindral Laidoneri „kuriteo" uurijatel on jäänud justkui märkamata, et Eestil on olnud õigus NL õigusjärglaselt nõuda okupatsiooni kahjude heastamist, et see nõue on tänaseni esitamata jäetud ning et seda pole ilmselt mitte ükski võimul olija, võimu toetav uuriv ajakirjanik või ajaloolane riigireetmiseks pidanud. Või ei ole ükski eespool nimetatutest suutnud tajuda, et okupatsioon kestis peaaegu pool sajandit ning sellega: hävitati Eesti põllumajandus ja väga aktiivne kogu riiki hõlmav maaelu; toimus sihikindel venestamine, suurenes perevägivald, joomine, riigivara varastamine; kadus sõna- ja reisimise vabadus; toimus majanduselus tugev taandareng; Siberisse küüditati nälgima ja surema mitukümmend tuhat süütut inimest – mehed ühte, nende naised ja lapsed teise ääretult ebainimlikku orjalaagrisse; hukati palju süütuid inimesi, sh kooliõpilasi, kes viisid lilli lõhutud Vabadussõja ausammaste asemetele; reostati loodust ja muudeti eestlase hinge.

„Reeturliku vaikiva ajastuga" seondub küsimus miks ja millal liitus aateliste Vabadussõjas osalenutega suur hulk lärmakaid, muudatusi nõudvaid isikuid, kes polnud Vabadussõjas võidelnud? Väga tõenäoseks võib pidada NL agentide olemist lärmakate vapside hulgas ning et nende kavad võisid ette näha, kuidas vabadussõjalased kõrvaldada pärast seda, kui rahvas on vapsid legitiimselt võimule hääletanud. Minu oletus võib ekslik olla, kuid Venemaa soov eestlasi ja eestlaste maa endale saada on üle 270 aasta kestnud.
Konstantin Pätsil kas oli andmeid või ta poliitilised teadmised ja oletused võimaldasid järeldada, et kui vapsid oma põhiseaduse alusel riiki juhtima pääsevad, siis on ka eestimeelseil vapsidel võimalus oma võimu diktaatorlikult rakendada. Majanduslikult raskes olukorras olnutena võisid vapsid näha, et Saksamaal hakkas natside võimule tuleku tagajärjel elu järjest paremaks minema. Ja nii oleks vapsidki võinud eestlaste elu paremaks muutmist lubades Saksamaa eeskujul valitsema hakata. Takistamaks vapsidel seda teha, tuli Pätsil koos Laidoneri ja Selteriga võim üle võtta, sest ilma selleta oleks hiljuti loodud riigi edasikestmine võinud lõppeda. Võimu ülevõtmise järgselt asuti uut demokraatlikumat põhiseadust koostama. Selle vastuvõtmine toimus jaanuaris 1938.

Paar osundust 04.01.1938 ilmunud päevalehes „News Chronicle" ilmselt selgitab palju paremini tollast olukorda, kui seda on teinud need, kes Eesti iseseisvuse pooleldi taastamist on õigeks pidanud. Eesti olukorda pikemalt analüüsinud ja eestlastega kohtunud ajakirjanik kirjutas siis: „Hääletajate ülekaalukas enamus tervitas „diktaatorliku parlamendi" valitsemisele lõpu tegemist ning selle asendamist riigipea diktatuuriga. Eestil oli oma „füürer". Eesti õnneks riigipea oli, ja on, oma südames demokraat: Konstantin Päts – president ja peaminister ühes isikus."

„News Chronicle" ajakirjaniku hinnangut Pätsi kohta võib täiesti õigustatuks pidada. Seda õigustust kinnitab rahva lugupidamine Pätsi ja Laidoneri vastu vaikiva ajastu lõpu ja Eesti teistkordse okupeerimise vahelisel ajal ning ka paguluses, kuhu sügisel 1944 oli siirdunud 80 000 isikut. Et Pätsil ja Laidoneril polnud diktaatorlikke isikuomadusi, kinnitavad ka nende tegevused ja ütlemised vaikiva ajastu kestel. Rahvas, välja arvatud vähesed radikaaldemokraadid, kes põhimõtteliselt ei talunud, igati õigustatult, sõnavabaduse piiramist, said vaikival ajastul rahulikult ja tulusalt tööd teha. „News Chronicle" kohaselt „Aastal 1937 riigi kogutoodang jõudis rekord kõrgusele. Viimaste aastate kestel on riigi eelarve olnud tasakaalus ja 1931 aastast tänaseni ( s.t 1938) Eesti kaubavahetus on rohkem kui kahekordistunud." Kui rahvaküsitluste teel oleks pärast 1934. aastat (st vaikival ajastul) küsitud hinnangut, millises Eestis nad tahavad elada, siis oleks suurearvuline enamus tõenäoselt kinnitanud, et nad tahavad elada Eestis, kus „Päts on president ja Laidoner juhatab väge." Julgen seda rahva kinnitust tõepäraseks pidada, sest pärast juunit 1940 polnud peale veendunud kommunistide vist kedagi, kes iseseisvuse aega oleks mingil põhjusel tahtnud halvustada.
Miks on siis viimase 25 aasta vältel olnud vaja okupatsioonieelses Eestis tehtut ja olnut halvustada ning 60 000 mehe aastal 1944 Punaarmee vastu võitlemine olematuks vaikida? Kas selleks, et Eesti saaks kiiremini muutuda ELi soovide kohaseks kaherahvuseliseks ja kakskeelseks riigiks?

Kui täna Päts oleks president ja Laidoner juhataks väge, siis genotsiidi teostajaid rahvusvähemuseks tõenäoselt ei peetaks ning vähemuste soove enamuse omadest ülimuslikumaks ei seadustataks. Eestlased elaksid vana-vaarisa ja -ema moodi ja Eestisse legaalselt tulnud teiste rahvuste liikmed peaksid oma tegemiste ja ütlemistega põlisrahva lugupidamise teenima - selline oli olukord enne, kui ÜRO ja EL hakkasid 1948. a avaldatud inimõigusi täiendama nõuetega, mis võimaldaksid ühiskonda „rikastavate" suundumustega isikute intiimelu avalikult elada, ilma et enamuses olijatest keegi seda olemist mõne vandesõnaga ei kommenteeriks. ÜRO ja EL on justkui veendunud, et kui vähemusi mitte ainult ei diskrimineerita, vaid kui neid ka ühiskonna eeskujuks seatakse, siis on maailmas ja Euroopas kõik hästi korras. Et inimõigused kehtivad ka põlisrahvaste kohta, seda ei olegi ÜRO ja EL mõne ülddeklaratsiooni täiendusega kinnitanud.

Kindlasti väärivad mälestusmärkidega meelespidamist Eesti Vabariigi loojad, Tartu rahulepingu sõlmijad ning parlamentaarse valitsemiskorra püsima jäämise tagajad – ka siis, kui olukorrast olenevalt on olnud vaja lühikeseks ajaks väga ägedaks läinud masside juhtide ettevõtmisi ohjeldada. Meie iseseisvuse taastajatel ei peaks olema kõige vähematki õigust hukka mõista neid, kes olid Eesti Vabariigi loonud ja seda kuni okupeerimiseni aastal 1940 juhtinud – ükskõik, mis puudulikes või eesmärkide kohaselt vormistatud NL arhiivide dokumentides ei oleks talletatud. Vaikival ajastul said kannatada vähesed liiga ägedalt muudatusi teha tahtjad, kuid rahvusvahelisel ühiskonnal puudus põhjus Eesti diktaatorlike riikide nimekirja panemiseks. Vaikiva ajastu tekitamise tingis olukord, mitte Pätsi ja Laidoneri soov diktaatorid olla. Isegi võõrad on mõistnud, et nad seda ei tahtnud olla.

 



Harri Kivilo

ETV saates 'Hommik Anuga' räägivad oma loo Juhan Käärid ja Sven Wichman

ETV saates 'Hommik Anuga' räägivad oma loo Juhan Käärid ja Sven Wichman

Anu Välba küsib: "Miks kaks Ameerika poissi teenivad aega Eesti sõjaväes?" Vaadake ETV saadet "Hommik Anuga" ja te saate sellele k...

FOTOD - Eesti Vabariigi 99.a. jumalateenistus EELK Toronto Peetri koguduses

FOTOD - Eesti Vabariigi 99.a. jumalateenistus EELK Toronto Peetri koguduses

Pühapäeval, 26. veebruaril toimus Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Toronto Peetri koguduses EESTI VABARIIGI 99. aasta...

FOTOD - Eesti Vabariigi 99. aastapäeva tähistamine Hamiltonis

FOTOD - Eesti Vabariigi 99. aastapäeva tähistamine Hamiltonis

Pühapäeval, 26. veebruaril 2017.a toimu Hamiltonis Eesti Vabariigi 99. aastapäeva jumalateenistus ja pidulik aktus.

VIDEO/FOTOD - EESTI VABARIIGI 99.a. KONTSERT-AKTUS „NOORTE TÕRVIK!" Toronto Eesti Majas

VIDEO/FOTOD - EESTI VABARIIGI 99.a. KONTSERT-AKTUS „NOORTE TÕRVIK!" Toron…

Laupäeva, 25. veebruari pärastlõunal toimus EESTI VABARIIGI 99.a. KONTSERT-AKTUS „NOORTE TÕRVIK!" Toronto Eesti Majas. Piduli...

FOTOD - Toronto Eesti Seltsi Lasteaeaias tähistati Eesti Vabariigi 99. aastapäeva

FOTOD - Toronto Eesti Seltsi Lasteaeaias tähistati Eesti Vabariigi 99. aastapä…

Laupäeva, 25. veebruari 2017.a hommikul tähistasid lauldes, mängides ja sinimustvalgeid lippe lehvitades Toronto Eesti Seltsi...

PHOTOS - US NAVY: USS Hue City Arrives in Tallinn

PHOTOS - US NAVY: USS Hue City Arrives in Tallinn

By Ensign Nicholas Vandiver, USS Hue City (CG 66) Public AffairsTALLIN, Estonia (NNS) -- Guided-missile cruiser USS Hue City (CG 6...

FOTOD - Kindral Breedlove: Eesti on seisnud ka teiste piiririikide eest

FOTOD - Kindral Breedlove: Eesti on seisnud ka teiste piiririikide eest

Ligi 20 Ameerika Ühendriikide kindralit ja admirali alustas täna Eestis kahepäevast visiiti, et saada ülevaade Eesti valitsusasutu...

FOTOD - Eesti Vabariigi 99. aastapäeva paraad Tallinnas Vabaduse väljakul

FOTOD - Eesti Vabariigi 99. aastapäeva paraad Tallinnas Vabaduse väljakul

Reedel, 24. veebruaril 2017.a toimu Tallinnas Vabaduse väljakul Eesti Vabariigi 99. aastapäeva Võiduparaadi.

FOTOD/VIDEO - Eesti lipu heiskamine Toronto raekoja ees 2017

FOTOD/VIDEO - Eesti lipu heiskamine Toronto raekoja ees 2017

Reede, 24. veebruari hommikul toimus Toronto Raekoja ees Eesti Vabariigi 99. aastapäeva puhul pidulik lipu heiskamine. Tseremoonia...

President Kersti Kaljulaid Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva aktusel 24. veebruaril 2017 Estonia kontserdisaalis

President Kersti Kaljulaid Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva aktusel 24. veebrua…

24.02.2017 "... maa sulab, rohi tärkab, puu ajab pungi ja lehti ning lehe varjus laulab lind jälle omi igavesi kevadlaule. On...

ERR - FOTOD ja VIDEO: kaitsejõudude paraad Vabaduse väljakul

ERR - FOTOD ja VIDEO: kaitsejõudude paraad Vabaduse väljakul

Eesti Vabariigi 99. aastapäeva paraad peeti Tallinnas Vabaduse väljakul, paraadi võttis vastu vabariigi president Kersti Kaljulaid...

VIDEO - Head eestlased kõikjal maailmas

VIDEO - Head eestlased kõikjal maailmas

Head Eesti Vabariigi 99. sünnipäeva teile! Ma olen kindel, et neid riike, kus täna seda päeva tähistatakse, võibki olla umbes nii ...

Austus ja koostöö ebakindlal ajal

Austus ja koostöö ebakindlal ajal (3)

Eesti Vabariigi 100. a. juubeli lähenemisel pühitseme oma kodumaa saavutusi ja arenemist Euroopa riikide edukamate hulka. Vaatamat...

Eesti Vabariigi aastapäevaks 2017

Eesti Vabariigi aastapäevaks 2017

Kas Eesti Vabariigi loomine 99 aastat tagasi ikka äratab meis neid tundeid, mis vanemaid põlvkondi sügavalt liigutasid? Rõhutataks...

Juhtkiri - Meie kaitseväele

Juhtkiri - Meie kaitseväele

Pagulusaastatel sai vabariigi aastapäeva aktusel väga tihti kuulda üht võimsamat Miina Härma heliloomingut. Kantaadi „Kalev ja Lin...

Kommentaar - NAISED EESTI VABARIIGI VÄLJAKUULUTAMISEL PÄRNUS

Kommentaar - NAISED EESTI VABARIIGI VÄLJAKUULUTAMISEL PÄRNUS

Eesti Vabariigi 99. sünnipäeva eel tuleb rõhutada, et Eesti Vabariigi esimene Manifest trükiti Pärnus 23.02.1918 ja juba sama päev...

Loe siit veel: Viimased lood

Kommentaar - NAISED EESTI VABARIIGI VÄLJAKUULUTAMISEL PÄRNUS

Kommentaar - NAISED EESTI VABARIIGI VÄLJ…

Eesti Vabariigi 99. sünnipäeva eel tuleb rõhutada, et Eesti Vabariigi esimene Manifest trükiti Pärn...

Andreas Vaikla liigub kindlalt oma eesmärkide suunas

Andreas Vaikla liigub kindlalt oma eesmä…

Torontos eesti peres sündinud ja kasvanud jalgpallurist Andreas Vaiklast oleme kirjutanud oma lehes...

In Memoriam - ILOR TAMM 1926 – 2017

In Memoriam - ILOR TAMM 1926 – 2017

ILOR TAMM 14.12.1926 – 01.02.2017 Eesti Tamm, keda maailm hiljem Ilori nime all tundis, sündis...

Meelelahutust - Valelik Volli

Meelelahutust - Valelik Volli

Ei, ega see Vabarna poiss alati valskust ei kõnele, aga see, mis ta ilda aegu minu kohta kirja pani...

EESTI HETKED - Küünakuu, konarlik ja helge

EESTI HETKED - Küünakuu, konarlik ja hel…

Kui III klassi lapsevanemad koosolekuks klassiruumi saabusid, olid ühes seinas hulk Pikki Hermanne ...

FOTOD - Lõbus sõbrapäeva pärastlõuna

FOTOD - Lõbus sõbrapäeva pärastlõuna

Miks ta siis lõbus ei pidanuks olema, kui juba väljakuulutatud pealkirjal oli paras vimka sees. Kan...

Kanada päevik - Encore une fois, M. Trudeau

Kanada päevik - Encore une fois, M. Trud…

Teoreetiliselt oma tolerantsuse üle uhke Kanada sai möödunud kuul kinnitust, et keeleõigused on ikk...

Repliik – Kaks Eesti Maja… Kaks Eesti Maja teadaannet

Repliik – Kaks Eesti Maja… Kaks Eesti Ma…

Eelmises Eesti Elu (17.02.2017) numbris oli ära toodud kaks kirjutist Eesti Maja ainel. Teema oli ü...

Näitus 'Põhjala Tähistel / Soomepoiste raamatud'

Näitus 'Põhjala Tähistel / Soomepoiste r…

8. veebruaril avati Tallinna Linnaarhiivis (Tolli tn. 6) näitus, kus on eksponeeritud nii soomepois...

Skautide ja gaidide talilaager Kotkajärvel kogub jätkuvalt populaarsust

Skautide ja gaidide talilaager Kotkajärv…

Pühapäeva hommikuks oli plaanis suusavõistlus. Tänu ilmastikuoludele oli hommikune rada äärmiselt j...

Winter camp at Kotkajärv

Winter camp at Kotkajärv

The annual Girl Guides' and Boy Scouts, winter camp at Kotkajärv, is gaining popularity amongst par...

99 bottles of this on the wall

99 bottles of this on the wall

A fermented shot of hapu/kapsa/mahl (sauerkraut juice) goodness for the 99th anniversary of Estonia...

Viido veerg - Dirigent

Viido veerg - Dirigent

Vaidlesin ühel õhtul oma naabriga. Tema pooldas Vabariigi Presidendi Kersti Kaljulaiu mõtet, et kui...

Kommentaar - EESTI MAJANDUSE JÄTKUVATE MUREDE ÜKS VÕIMALIK LAHENDUS

Kommentaar - EESTI MAJANDUSE JÄTKUVATE M… (1)

Jätkame 'EESTI MAJANDUSE MURED...' seeriat. Kuna viimase artikli ilmumisest on möödas pool aastat, ...

FOTOD - ESTO Ski-Day 2017!

FOTOD - ESTO Ski-Day 2017!

Reedel, 17. veebruaril 2017.a toimusid Georgian Peaks Ski Club'is järjekordne Esto Ski-Day. Os...

Missugune on see õige kodutunne?

Missugune on see õige kodutunne?

EESTI INSTITUUT 23.02.2017 Kui küsimusele „Mis on Eestis erilist, mida mujal ei ole?" vas...

Statement by PC Leader Patrick Brown on Estonian Independence Day 2017

Statement by PC Leader Patrick Brown on …

February 24, 2017  "Almost a century has passed since the people of Estonia established a sove...

FOTOD - EV President Kersti Kaljulaid asetas pärjad Eesti kõrgete riigitegelaste haudadele

FOTOD - EV President Kersti Kaljulaid as…

EV President Kersti Kaljulaid asetas pärjad Eesti kõrgete riigitegelaste haudadele (kaasa arvatud P...

FOTOD - Admiral Pitka 145

FOTOD - Admiral Pitka 145

Kaitseliidu ja Kaitseväe esindajad mälestasid 20. veebruaril Tallinnas admiral Johan Pitka 145. sün...

PHOTOS - Leo and the Leafs 2017

PHOTOS - Leo and the Leafs 2017

Leo Komarov, the NHL's only Estonian born player, continues to play a key role in the resurgent 201...

Elle Puusaag 1945-2017

Elle Puusaag 1945-2017

Teatame kurbusega, et 13. veebruari varahommikul lahkus Eesti Elu kauaaegne peatoimetaja (2002-2010...

FOTOD - Sõbrapäev täienduskoolis

FOTOD - Sõbrapäev täienduskoolis

14. veebruar, mis kalendris on märgitud kui Valentinipäev ehk sõbrapäev, sai erilise sisu ka selle ...

Eesti Maja teade / Estonian House Announcement

Eesti Maja teade / Estonian House Announ… (14)

Toronto Eesti Maja juhatuse tähelepanule on toodud rahahanke aktsioon Eesti Maja katuse ümberehitam...

Clarification from the Eesti Maja Sõbrad

Clarification from the Eesti Maja Sõbrad (1)

We have been told for years that it would be good to apply for grants. We saw that the roof was lea...

Facebook Twitter Youtube Rss Google plus
 
Teata sündmusest,
saada lugu või vihje!

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
 
 
Viimasena ilmunud
Eesti Elu paberlehe tutvustus!

 Eesti Elu üksiknumbrid
on müügil Torontos:

 

  • Eesti Elu kontoris (3 Madison Ave. / 310 Bloor St. W.)
  • e-store'is Toronto Eesti Majas (958 Broadview Ave)
  • Leaside Pharmacy's (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

  

Telli leht siit!

 

 
Teata sündmusest,
saada lugu või vihje!

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
 
Eesti Elu - 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 - Ajalehe Tellimine - Kuulutuste tellimine - Tel: 416-733-4550 - Fax: 416-733-0944 - e-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
This material may not be published, broadcast, rewritten, or redistributed. ©2012 Eesti Elu. All rights reserved.
Made by CyberQA & Confirmo