Logi sisse läbi:

Kommentaar - Eesti identiteet ei ole veneviha (1)

Sirje Kiin - foto: Taavi Tamtik (2014)Sirje Kiin - foto: Taavi Tamtik (2014)
Eesti ajakirjanduses on sagenenud etteheited, nagu kannataks tänane Eesti russofoobia ehk veneviha all. Väidetakse koguni, nagu põhinekski eestlaste identiteet russofoobial ehk vastandumisel meie põlisvaenlasega. Kõige kummalisem lugu on see, et need väited ei tule mitte ainult vanadest ja uutest vene propagandatorudest, vaid meie oma keele- ja ühiskonnateadlaste värskest sulest. 27. jaanuari „Sirbis" avaldas keeleteadlane Mati Hint artikli „Eesti identiteet tõejärgses maailmas", kus ta väidab, et „Eesti peavooluideoloogia ei oska tänapäevast eesti identiteeti kujutada ilma kohustusliku russofoobiata" ning et „aeg-ajalt võtab russofoobia Eesti kõige erudeeritumate kolumnistide seisukohtades otse apokalüpsisele kutsuvad mõõtmed". Juhtivateks russofoobideks osutuvad Hindi arvates lisaks ajakirjanikest kolumnistidele meie parimad välispoliitika eksperdid ja diplomaadid (Kadri Liik, Harri Tiido jt). Mati Hint on veendunud, et „meie positiivsed identiteeditunnused jäävad ebamääraseks ja kõige olulisemaks on vastandumine mittemeiele."

Tallinna Ülikooli üldpolitoloogia õppejõud Tõnis Saarts lisas omalt poolt õli tulle artiklis „Savisaar kui turuliberaalse ja russofoobse Eesti looja" (Sirp 3.02.2017), väites, et praegune Eesti olevat „parempoolne, turuliberaalne ja venevastasele rahvuslikule ideoloogiale üles ehitatud".

Ajaloolane Lauri Vahtre vaidles vastu: „Tõnis Saarts võinuks värskendada oma teadmisi ajaloost ja märgata, kui kergesti on eestlaste saksavastasus asendunud venevastasusega ja kui kergesti võib venevastasus asenduda eurovastasusega. Eestlaste rahvuslik ideoloogia ei ole ei vene-, saksa- ega türgivastane, vaid ta on lihtsalt rahvuslik, olles selle vastane, kes meie rahvast parajasti ohustab. Ja kui keegi ei ohusta, siis polegi kellegi vastane." (Konstruktor Saarts ja tema diskursus. Postimees 7.02.2017).

Nõustun Lauri Vahtrega, et on oluline vahet teha eestlaste hoiakul Venemaa ja venelaste suhtes, sest need ei lange sugugi ühte. Oleme küll põhjusega kriitilised nõukogude ja Putini režiimi totalitaarsuse suhtes, aga ei kanna seda sugugi automaatselt üle vene rahvusest sõbrale, koolikaaslasele, naabrile, kirjanikule või Eesti venelasest poliitikule, kui ta just ei kuuluta Eesti rahvusele ja keelele kadu, kui ta ei esine provokatiivselt vene propagandakanalis või ei külasta demonstratiivselt massimõrtsukalikku Süüria diktaatorit, keda kogu demokraatlik Läänemaailm boikoteerib ja hukka mõistab.

Kui üha agressiivsemaks muutuv idanaaber ähvardab ja provotseerib meid järjepannu küll õhuruumis, küll allvee, küll eetripropaganda ja massiivsete militaartreeningute relvatäristamisega, siis on iga normaalse riigi kohus neid ohte analüüsida, analüütikute kohus Venemaa ohte hinnata ning poliitikute ja riigijuhtide kohus neile reaalsetele ohtudele vastavalt reageerida. Siin ei ole mitte tegemist veneviha, vaid elementaarse enesekaitsega.

Kui vaatame Eesti poliitilisse ajalukku ja võrdleme seda naaberrahvaste omaga, siis näeme, et meie ajaloos puudub tegelikult selline konkreetne nähtus nagu ryssäviha (veneviha) või isoviha (suurviha), mis oli olemas Soome ajaloos ja mis väljendub tänaseni soome kirjanduses ja kultuuris nii poliitilistes Iivana-pilalauludes kui ka ajalooliste parteide otsustes ja dokumentides. Soome mõtteloolane Timo Vihavainen analüüsib 2014 ilmunud raamatus „Ryssäviha. Venäjän-pelon histooria" (Veneviha. Vene-hirmu ajalugu) selle nähtuse süvajuuri.

2015 linastus Soome televisioonis kümneosaline dokumentaalfilmisari pealkirjaga „Suomi on venäläinen. Ryssäviha" (Soome on vene (oma). Veneviha), mis vaatles sama nähtust ning püüdis jõuda selle algpõhjusteni, aga ka rahvusvaheliste seosteni, väites näiteks, et russofoobial on üldeuroopalikud juured, et maailmasõdade vahel levis Euroopas üldine vihakultuur, et pärast Teist ilmasõda levis kogu Läänes nõukogudevastasus ning et Venemaa harrastas aktiivset Soome vastast propagandat nii 20. kui 21. sajandi algul, mis omakorda toitis soomlaste veneviha.

Muidugi kaklesid ja kaklevad Eestiski eesti ja vene poistekambad (üha vähem), muidugi on eestlastel ja venelastel jätkuvalt erinev inforuum (üha vähem) ning paraku ka endiselt eristumist soodustavad koolid (üha vähem), kuid kõik see pole ligilähedanegi sügavale poliitilisse ajalukku juurdunud nähtusele, mida poliitikaloolased tõelise veneviha all silmas peavad.

Alates taasiseseisvumisest on küll üritatud luua mitmeid vene parteisid, aga need ei ole osutunud elujõuliseks, sest Eesti poliitilises süsteemis on olnud venelastel oma loomulikud väljundid kuni tänaste ministrikohtadeni välja. Samuti pole Eestis juurdunud ainult eesti rahvusel põhinevad erakonnad. Isegi ERSP-s ehk Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parteis oli mitmeid venelasi, kes olid suuremad eesti rahvuslased ja iseseisvuse eest seisjad kui mõni tuim või arg eestlane.

Erinevalt soomlastest ja teistest lääneeurooplastest on igal eestlasel olnud loomulikke kokkupuuteid venelastega juba lapsepõlvest saadik, kõigil meil on venelaste hulgas sõpru, kooli- või trennikaaslasi, töökolleege ja ka sugulasi. Venelased ja eestlased on elanud Eestis koos sajandeid. Me pole kordagi sõdinud vene rahvuse, vaid Vene riigikorra ja nõukogude režiimi vastu.

Eesti keeles pole venelaste jaoks korralikku, vägevat sõimusõnagi, sest tibla ja vanka on ju üsna nõrgarõhulised, pigem deminutiivsed ehk pisendavad kui hirmunult suurendavad sõnad väidetavalt vägeva vene võimu ees. Pealegi pole need sõimusõnad üldse enam eriti käibel, eriti pärast Eesti taasiseseisvumist. Näiteks lätlaste ja soomlaste kohta on meil varuks palju hullemaid nalju kui venelaste kohta, mis minu meelest tähendab seda, et lätlasi ja soomlasi kohtleme nagu ikka normaalseid naabreid, keda aasitakse ja tögatakse, venelasi näeme aga pigem omadena, kelle üle polegi nii väga vaja nalja heita, sest nad on liiga igapäevased ja tavalised elu- või töökaaslased.

Väidan niisiis, et pole meis, eestlastes, mingit üldrahvuslikku subjektiivset veneviha, pigem on meil reaalne, objektiivne Vene oht ja julgeolekuprobleem.

Süüdistades meie julgeolekuanalüütikuid, kaitsepoliitikuid ning -ajakirjanikke olematus venevihas, me pigem ise kasvatame seda ohtu, kallame aga vett Vene propagandaveskile.


Sirje Kiin

Kommentaarid   

 
+1 #1 Iivi Zajedova 2017-03-11 14:55
Olen Sirje Kiini ja Lauri Vahtrega mõttega täiesti nõus, et tegemist pole veneviha, vaid elementaarse enesekaitsega. Ja tõesti pole tarvis kasvatada ohtu ega kallata vett Venemaa propagandaveski le.
Tsiteeri | Teavita administraatorit
 
Eesti Elu Nr. 29 - 21. juuli 2017

Eesti Elu Nr. 29 - 21. juuli 2017

Vaadake galeriid, mida huvitavat saab lugeda 21. juuli Eesti Elu /Estonian Life paberlehest. Käesoleva nädala Eesti Elu paber...

FOTOD - Seedrioru Laste Suvekodu Valguspidu ja "Survivor" nädala algus

FOTOD - Seedrioru Laste Suvekodu Valguspidu ja "Survivor" nädala alg…

Laupäeval, 15. juulil toimus Seedrioru Laste Suvekodus, Elora (Ontario) läheduses traditsioonline laagri valguspeo etendus. Naudit...

FOTOD - PEREPÄEV Jõekäärul

FOTOD - PEREPÄEV Jõekäärul

Laupäeval, 15. juulil 2017.a toimus Jõekääru suvekodus traditsiooniline PEREPÄEV. Ilusat ilma ja noorte poolt ette valmistatud ees...

FOTOD - Tegevusrohke teine nädal Seedrioru lastelaagris

FOTOD - Tegevusrohke teine nädal Seedrioru lastelaagris

Ootasin põnevusega pühapäeva (9. juuli 2017), kuna olin oodatud Seedriorgu lastega käsitööd tegema. Nagu teisedki vabatahtlikud, o...

Kommentaar - Euroopa Liidu suvepealinn Pärnu

Kommentaar - Euroopa Liidu suvepealinn Pärnu

Mäletan, kui lapsepõlves suvel mõnikord ohtralt sadas, et maal ei saadud heina teha, siis kirusid maamehed, et Jumal vist hetkel „...

Jüri Daniel nimetati taas Toronto Ülikooli Sports Hall of Fame'i liikmeks

Jüri Daniel nimetati taas Toronto Ülikooli Sports Hall of Fame'i liikmeks

8. juunil 2017 nimetati prof. emeritus Jüri Daniel Toronto Ülikooli Sports Hall of Fame'i liikmeks. See on kolmas kord, kus teda o...

FOTOD - Eesti Euroopa Liidu eesistumise edukas avavastuvõtt Ottawas

FOTOD - Eesti Euroopa Liidu eesistumise edukas avavastuvõtt Ottawas

Eesti andis oma eduka avalöögi Euroopa Liidu eesistumisele moeteemalise üritusega 12. juulil Kanada Loodusmuuseumi saalis Ottawas....

Kanada uueks kindral-kuberneriks saab Julie Payette

Kanada uueks kindral-kuberneriks saab Julie Payette

Kanada peaminister Justin Trudeau esitles reedel Julie Payette'i, kellest saab Kanada järgmine, 29. kindral-kuberner ametist lahku...

Kanada 150 - Quilt of Belonging ja eesti mustrid Kanada pealinnas

Kanada 150 - Quilt of Belonging ja eesti mustrid Kanada pealinnas

Tuhanded külalised said Kanada pealinnas vaadata näitust QUILT OF BELONGING. See 120 jala pikkune tekk, milles on kajastatud kõik ...

Mudilased külastasid Jõekäärut

Mudilased külastasid Jõekäärut

Laupäeval, 8. juulil külastasid Jõekääru laagrit 13 mudilast ja nende pered, kokku 27 osalejat. Alustati laagri avastamist Timmase...

Selle nädala tegevusi Jõekäärul

Selle nädala tegevusi Jõekäärul

Paar fotot Jõekääru suvekodu teise nädala tegemistest, päikesepaistet rannaliival, veemõnude nauimist ja kunstiilisi tegemisi.

Elin Toona 80

Elin Toona 80

12. juulil sai 80-aastaseks Floridas elav kirjanik Elin Toona Gottschalk, kes on tuttav ka paljudele Toronto kirjandushuvilistele....

Pillerkaar at Jaanipäev

Pillerkaar at Jaanipäev

Pillerkaar dancers joined dozens of Estonians and friends basking in the glow of the warm hospitality and blazing Jaanipäev bonfir...

LEP JUHATUS: KES OLEME, MIDA TEEME (III)

LEP JUHATUS: KES OLEME, MIDA TEEME (III)

Töö nõuab tegijat, nii on Lääneranniku Eesti Päevade korraldamine jäänud juhatuse mureks ning umbes iga paari nädala tagant on jäl...

Koostöö Seedrioru mänguväljaku heaks

Koostöö Seedrioru mänguväljaku heaks

Mis juhtub, kui kogukond otsustab koostööd teha... Toronto Eesti Ühispank lubas anda Seedrioru mänguväljaku jaoks täpselt sama pal...

EKN teenetemärk dr. Rein Lepnumele

EKN teenetemärk dr. Rein Lepnumele

Saskatchewani eestlast dr. Rein Lepnurme austati juunis EKN teenetemärgiga Calgarys, Albertas.Dr. Lepnurm on vabatahtlikuna Eestis...

Eesti Ameerika Fond toetas Eesti skaudikeskuse rajamist

Eesti Ameerika Fond toetas Eesti skaudik…

Iga aasta 10. juunil tähistab Eesti Skautide Ühing oma sünnipäeva ja seekord oli suurimaks sün...

Eesti hetked - Lihtsuses on ilu. Ja võlu.

Eesti hetked - Lihtsuses on ilu. Ja võlu…

Tagametsas, Eesti skautide suurlaagris on hetkel püsti ehtne sõjaväeköök. 531 inimesele valmistatak...

Suur toetus eesti üliõpilastele Kanadast

Suur toetus eesti üliõpilastele Kanadast

Tartu Ülikooli Sihtasutuse eesmärgiks on toetada, stipendiumite ning preemiate loomise teel, Tartu ...

Psühholoogiaprofessorid Jüri Allik ja Anu Realo: ''Eesti teadlased on maailmas väga hinnatud''

Psühholoogiaprofessorid Jüri Allik ja An…

Seoses professor Endel Tulvingu 90.a. juubeliga ja tema auks korraldatud konverentsiga külastasid h...

Suurlaager ''Seiklusratas''

Suurlaager ''Seiklusratas''

Suurlaager "Seiklusratas" keerleb Kesk-EestisÜlemaailmselt tuntud tegelane laste joonisfilmist „Jää...

Saskatchewani eesti suguvõsa ajalugu ilmus raamatus

Saskatchewani eesti suguvõsa ajalugu ilm…

Calgary lähedal asuva ranch'i omaniku Donna Reinson-Koperi suguvõsa on pärit Eestist, täpsemalt Alb...

FOTOD - Seedrioru laagri maskeraadi pidu

FOTOD - Seedrioru laagri maskeraadi pidu

Laupäevaõhtul, 8. juulil toimus Seedrioru lastelaagri traditsiooniline maskeraadipidu. Kasvandikud ...

Eelteade! Eesti Vabariigi 100. aasta  juubelipidustused Torontos!

Eelteade! Eesti Vabariigi 100. aasta ju…

Laupäeval, 24. veebruaril 2018 Suursündmuse EV100 juubelipidustuste korraldamine on täies hoos...

Jõekääru laager avas uksed

Jõekääru laager avas uksed

Jõekääru Suvekodu alustas oma tänavust laagrisuve pühapäeval, 2. juulil. Nagu Monika Roose-Kolga om...

Kanada 150. sünnipäev Ottawas

Kanada 150. sünnipäev Ottawas

Nii lähedalt kui kaugelt tulid tuhanded noored ja vanad, kas jalgsi või isegi lapsevankris, et osa ...

Juhtkiri - Pärast pidu

Juhtkiri - Pärast pidu

Juubelid on erakordsed saavutused, nende märkimist naudivad nii peategelased kui peole kutsutud. Ni...

Kanada päevikust - Kas tõesti?

Kanada päevikust - Kas tõesti?

Vahest üllatab maailm oma kiitussõnadega, auhindadega. Juttu pole siin enesekeskseist loorberitest ...

Kommentaar - Eesti laulis ja tantsis end tulevikku

Kommentaar - Eesti laulis ja tantsis end…

Pole vist elus valanud ühel päeval nii palju rõõmupisaraid, kui juuli algul Tallinnas toimunud eest...

Meelelahutus - Lesetegijad

Meelelahutus - Lesetegijad

Üits vanamees raius üht jämedat puud ja ohkas – mu kondid ja luud. Tolle hea rahvalaulu sõnad on ti...

Metsaülikooli tähelepanu põlisrahvastel

Metsaülikooli tähelepanu põlisrahvastel

Metsaülikool toimub 19.-26. augustil Muskokas, Kanadas.Kotkajärve Metsaülikooli tähelepanu langeb s...

Elle Puusaag sängitati kodumaamulda

Elle Puusaag sängitati kodumaamulda

Tänavu 13. veebruaril lahkunud Elle Puusaag, Eesti Elu kauaaegne peatoimetaja, sängitati 29. juunil...

EESTI HETKED Ühendatud hääled ja käed

EESTI HETKED Ühendatud hääled ja käed

Fotol on 4 USA-eestlase ja 2 Kanada sugemetega väikese tallinlase käed õhtul enne esimeste lahkumis...

Jõekäärul pühitseti USA sünnipäeva!

Jõekäärul pühitseti USA sünnipäeva!

Laupäeval pühitseti Jõekäärul Kanada 150. ning teisipäeval USA 241. sünnipäeva. Jõekääru laagrisse ...

Eesti Sihtkapital Kanadas: ühendame oma Eesti kogukonda ja hoiame seda tugevana

Eesti Sihtkapital Kanadas: ühendame oma …

Olgem koos eestlased! Paljud meist tegutsevad organisatsioonides ja üritustel, teised on jäänud eem...

FOTOD - Seedrioru laste suvekodu algas 2017. aasta hooaega

FOTOD - Seedrioru laste suvekodu algas 2… (1)

Suvepűhapäeval, 2. juulil algas Lõuna-Ontario Eesti Suvekodu "Seedrioru" Elora seedri metsades last...

VIDEOD/FOTOD - Kanada eestlased noorte laulu- ja tantsupeol *Mina jään*

VIDEOD/FOTOD - Kanada eestlased noorte l…

Reedest, 30. juunist kuni pühapäeva, 2. juulini 2017.a toimus Tallinnas XII noorte laulu- ja tantsu...

FOTOD - Toronto Eesti Koolikoor Kanada Saatkonna Tallinna esinduses

FOTOD - Toronto Eesti Koolikoor Kanada S…

Neljapäeval, 29. juunil 2017.a külastas Toronto Eesti Koolikoor Kanada Saatkonna esindust Tall...

PHOTOS - Canada Day 150 - Port Credit

PHOTOS - Canada Day 150 - Port Credit

Port Credit has had a long tradition of Canada Day parades and fireworks.The entire day is called "...

Juhtkiri - Kuhu lähed, Kanada 150?

Juhtkiri - Kuhu lähed, Kanada 150?

Hinnates vabadust, pole vist inimest, kes keelaks teisele siirast eneseväljendust. Märkides euroopa...

Facebook Twitter Youtube Rss Google plus
 
Teata sündmusest,
saada lugu või vihje!

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
 
 
Viimasena ilmunud
Eesti Elu paberlehe tutvustus!

 Eesti Elu üksiknumbrid
on müügil Torontos:

 

  • Eesti Elu kontoris (3 Madison Ave. / 310 Bloor St. W.)
  • e-store'is Toronto Eesti Majas (958 Broadview Ave)
  • Leaside Pharmacy's (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

  

Telli leht siit!

 

 
Teata sündmusest,
saada lugu või vihje!

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
 
Eesti Elu - 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 - Ajalehe Tellimine - Kuulutuste tellimine - Tel: 416-733-4550 - Fax: 416-733-0944 - e-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
This material may not be published, broadcast, rewritten, or redistributed. ©2012 Eesti Elu. All rights reserved.
Made by CyberQA & Confirmo