Logi sisse läbi:

Kommentaar - Et Eesti Vabariigil oleks mõtet


Lp riigikogu liikmed!

Vabariigi aastapäeva kõnes rõhutas president Kaljulaid et „eestlane saab olla igaüks, kui ta tunnustab meie keelt, kombeid ja väärtusi. Nii saab ta ise pidada end eestlaseks ja saame seda teha ka meie" ning et oluline osa demokraatlikest väärtustest on inimõigused, mis peavad olema kõigil inimestel lihtsalt sellepärast, et nad on sündinud inimestena. Lisanduvad meie oma põhiseaduses kokku lepitud väärtused, mille eesmärgiks on hoida eesti keelt ja kultuuri, sest muidu pole iseseisval Eesti Vabariigil ju mõtet."
Olemasolemise mõte on Tartu rahulepinguga olemas, kuid tänaseni pole riigivõim suutnud aru saada, et okupatsioonieelse Eesti Vabariigi taastamine on nüüd niisama vajalik, kui oli Tartu rahulepingu sõlmimine aastal 1920. Eesti keelt ja kultuuri saab hoida ja arendada vaid siis, kui keegi ei saa vaidlustada Eesti Vabariigi olemasolu. Ainult iseseisvuse taastamine kõikidest aspektidest lähtudes koos okupatsioonikahjude heastamise nõudega saab muuta tühiseks vaenulikud väited, et ENSV oli üks Nõukogude Liidu vabariikidest, mis lahkus Liidust osapoolte vahelise kokkuleppe alusel ning nimetas end Eesti Vabariigiks.

Et Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise deklareerijaks augustis 1991 oli ENSV Ülemnõukogu, nüüd küll end juba Eesti Vabariigi Ülemnõukoguks nimetades, on põhjustanud mitmeid väärarvamusi (muide: EV-s ei olnud mitte kunagi mingit Ülemnõukogu). Kõige tähelepanuväärsem on see, et ENSV-s koos eestlastega elanud venelased hakkasid end pidama Eesti Vabariigi õigustatud elanikeks, ilma et nad oleksid kunagi Eestisse asumiseks Eestilt luba küsinud. Lausa hämmastama panevalt leidsid iseseisvuse taastajad, et kuna deklaratsiooni esitamisel ajal venelased „olid ju siin", siis neil peabki olema õigus arvata, et nad on Eesti elanikud. Uue põhiseaduse koostamisel kui ka valitsemise korraldamisel asuti ENSV-d reformeerima Eesti Vabariigiks ning anti kõigile „siin olijaile" automaatselt alaline elamisluba.

Kiiruga loodi mõisted „kaks kogukonda"; „eesti kodukeelega ja vene kodukeelega eestimaalased"(Rein Taagepera terminid); „uued eestlased" (Edward Lucase soovitus) ning riigivõim hakkas toimima, nagu Eesti Vabariik olekski kogu aeg alates loomisest olnud kaherahvuseline riik. Arvates, et okupatsiooniajal eestlased taunisid venelastega koos ja nende alluvatena elamist, hakati rahvastikuministri juhtimisel koostama ja rakendama integratsiooni programme, mida toetasid peavoolu ajalehtedes avaldatud Marju Lauristini manitsused: suhtuge venelastesse nii, et nad „saaksid end hästi tunda"; Tallinna Ülikooli Kodanikeühiskonna uurimis- ja arenduskeskuse hinnangul oli vaja „soodustada venekeelsete kui ebapiisavalt esindatud või tunnustamata kodanike ja nende ühenduste erihuvide ja vajaduste tunnustamist ja arvessevõttu avaliku elu korraldamisel;" teiseks perioodiks presidendiks valitud Ilves kinnitas, et ta on „kõigi elanike president vaatamata nende kodukeelele ja tõekspidamistele." Riigivõim vaikis olematuks eestlaste võitlemised sissetungivate Vene vägede vastu ning vältis noorte kasvatamist rahvuslikult iseteadvateks kodanikeks, jättes neile rääkimata koolinoorte vastupanu liikumistest okupatsiooniajal.
Kõik eespool kirjeldatud tegemised ja ütlemised sunnivad järeldama, et iseseisvuse taastajad vist ei teadnudki, et 400 000 venelast ei tulnud Eestisse ei varjupaiga taotlejatena ega parema elujärje otsijatena - Nõukogude Liit saatis nad siia okupatsiooniaastatel genotsiidi teostama. Ilmselt ei teata ehk sedagi, et genotsiidi vältimise ja karistamise konventsiooni artiklite III ja IV alusel võisid siinsed venelased olla aastal 1991 süüdi genotsiidi teostamise osalistena. (Paljud ehk ei suuda ette kujutada perekondade lahku küüditamise traagikat, elu ülimalt ebainimlikes orjalaagreis, ega kui palju kannatustest tulvil aastaid kulub vähendamaks okupatsiooni tekitatud joodiklust ja perevägivalda).

Tuginedes presidendi hinnangule, et „suurem osa eestlastest ei ole nähtavasti valmis elama multikultuurses ühiskonnas, kus eesti kombed poleks selgelt teistest tähtsamad", on riigikogul võimalik – õigemini öeldes kohustus - teha kõik, mis Eestit kaherahvuseliseks riigiks arendades on tänaseni tegemata jäetud. Eeskuju tuleks võtta Kanadast ja Ameerika Ühendriikidest, kus legaalsete sisserändajate emakeele ja kultuuri viljelemine on jäetud täielikult sisserändajate endi korraldada ja rahastada. Täiesti õigustatuks peetakse seal seda, et sisserändajate lapsed peavad kohustusliku hariduse saama riigikeelsetes koolides, ilma et õpetajad peaksid neile kõige vähematki laste emakeeles selgitama.

Et Eesti on andnud umbes 300 000-le peamiselt vene rahvusse kuuluvale endise Nõukogude Liidu kodanikule õiguse Eesti Vabariigi kodakondsus saada, peaks rõõmustama kõiki inimõiguslasi. Ent see rõõmustav tõik ei õigusta väita, et Eesti on kahe rahvuse poolt loodud riik. Eesti ei olnud seda aastal 1918 ega pole iialgi tahtnud selleks tagantjärele muutuda. Põhiseadus annab kõigile elanikele ja kodanikele õiguse säilitada oma rahvuskuuluvus (PS §49). Kõik põhiseaduse sätted, mis võimaldavad vene keelt kasutada avalikult ja ametlikult tuleb tühistada, sest Eesti riigikeel on eesti keel (§6, peatükis I, mis on suurema tähtsusega kui peatükid II - XIV). Kõrgeima tähtsusega on preambulas määratud kõigi kohustus „tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade".

Põhiseaduses pole praegu ainsatki sätet, mis diskrimineeriks Eestis elavaid teiste rahvuste liikmeid. Küll on aga paljud vene rahvusse kuulujad järeldanud, et eestlastega koos elamine Nõukogude Liidu poolt loodud ENSV-s annab neile õiguse olla teine Eesti Vabariigi looja rahvus. See kooselamine oli toimunud eestlaste ja Eesti Vabariigi õigusi räigelt rikkudes ning mõnd põhiseaduse sätet tuleb nüüd muuta, et keegi ei saaks enam ekslikke järeldusi teha. Eestil on õigus olla eesti näoga riik.

Oma iseseisvuse kinnitamine nõuab Eesti Vabariigi taastamist aastal 1939 olnud olukorras. Mõttekas on taastamine lõpetada vabariigi sajandaks aastapäevaks. Üle vaatamist ning muutmist vajab ka Eesti riiklik integratsioonipoliitika ja vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus. Taas on siin võimalik eeskuju võtta näiteks Kanadast, kus riik pole sinna elama kutsutud sisserändajaid püüdnud integreerida ega assimileerida. Üldiselt ühe rahvuse teisega, üksteist austavalt, kokku integreerimine on võimalik, kui rahvuse liikmed üksikisikutena ja oma veendumuste kohaselt seda teevad. Riikliku integratsiooni poliitika ja selle asutuste tegevuse lõpetamine ilmselt mõjub eestlaste ja venelaste üksteisesse suhtumisse palju positiivsemalt kui programmid, mida riigivõim ja mõned MTÜ-d on senini ekslikult õigustatuks pidanud. Assimileerumine toimub iseenesest, kui selleks soov tekib.

President Kaljulaidi kinnitus, et „eestlane saab olla igaüks, kui ta tunnustab meie keelt, kombeid ja väärtusi" on õige, kui seda täiendada sõnadega „ning tahab eestlane olla." Põhiseadus võimaldab igal välismaalasel eestlastega võrdsetel tingimustel elada ilma eestlaseks assimileerumata. Kanada eestlased on ilmselt väga usaldusväärsed ja lugupeetud hääleõiguslikud kodanikud, kuid riigi valitsemises ja ühiskondlikus elus on 65 seal elamise aasta vältel vaid üksikud soovinud osaleda. Ühiskondlikult tegutseda tahtjad on üldiselt ainult eesti ühiskonda oma tegevusalaks pidanud. Eestiski võiksid välismaalastest hääleõiguslikud kodanikud, kuid kindlasti kodakondsuseta elanikud, jätta riigi elu korraldamise ja väljapoole suunatud näo kujundamise eestlaste hooleks - tänuks kodakondsuse ja vabanduseks okupatsiooniaegse ahistamise eest.
Eesti rahvuse alalhoidjaiks saavad olla üldiselt siiski need, kes on geenide ja kasvatuse kaudu oma eestlastest vaaremade ja vaarisade järglased ning kes, president Kaljulaidi sõnutsi „ei ole valmis elama multikultuurses ühiskonnas, kus eesti kombed poleks selgelt tähtsamad teistest".

Meie keelt, kombeid ja väärtusi kajastades ei tohiks unustada sedagi, et peame oma lastele ja lastelastele edasi andma ka varad, mida meie vanemad ja esivanemad on meile oma töö ja võitluste tagajärjel saanud pärandada. Eestlaste suurimaks varaks võib pidada Eesti Vabariiki septembri alguses 1939 olnud olukorras. Iseseisvuse taastamine selle okupatsiooniaastatel de jure staatuses eksisteerimise alusel on ilmtingimata vajalik, kui tahame väärikalt edasi anda selle, mida me oma esivanematelt oleme pärinud. Eesti ei suuda Venemaad sundida riigipiiri okupatsioonieelsele joonele tagasi panemiseks. Mitte midagi aga ei takistada meid seda Venemaalt nõuda. Pool sajandit de jure staatuses eksisteerinud Eesti Vabariigi iseseisvuse täielik taastamine nõuab ilmtingimata ka lausa absurdselt sõnastatud Eesti maa-ala Venemaale kinkimise lepingu denonsseerimist.

Et Eesti Vabariigil oleks president Kaljulaidi poolt soovitud mõtet ning et rahvas saaks kõikumatus usus ja vankumatus tahtes oma riiki arendada, on riigikogul vaja lõpetada Eesti Vabariigi iseseisvuse täielik taastamine. Jõudu Teile selleks vajalike muudatuste tegemisel!
Austusega,


Harri Kivilo
Esto2019 tuleb üle Helsingi tagasi koju

Esto2019 tuleb üle Helsingi tagasi koju

PRESSITEADE24. märts 2017 Helsingis#Esto2019 tuleb üle Helsingi tagasi kojuJärgmised ülemaailmsed eestlaste päevad algavad 27. juu...

Mõtteid Eesti Majast ja uuest projektist

Mõtteid Eesti Majast ja uuest projektist

Meile on räägitud, et Toronto Eesti Maja on rahalistes raskustes rohkem kui $200,000 pangalaenuga ja vähemalt kahe läbikukkunud su...

KLENK-IEP Kariibi kruiisi esimesed päevad

KLENK-IEP Kariibi kruiisi esimesed päevad

Pühapäeval, 19. märtsil kell 17.45 liikus Allure of the Seas Fort Lauderdale'i (Florida) sadama kaist eemale ning alustas oma reis...

Eestlanna Carmel Kallemaale kuld- ja hõbemedalid Elite Canada iluvõimlemisvõistlustelt

Eestlanna Carmel Kallemaale kuld- ja hõbemedalid Elite Canada iluvõimlemisvõis…

Möödunud nädalavahetusel peeti Torontos, Markhami Pan Am Centre'is, prestiižikad Elite Canada võimlemisvõistlused.Elite Canada on ...

Mõtteid Eesti Majast ja uuest projektist

Mõtteid Eesti Majast ja uuest projektist

Meile on räägitud, et Toronto Eesti Maja on rahalistes raskustes rohkem kui $200,000 pangalaenuga ja vähemalt kahe läbikukkunud su...

OPPORTUNITY FOR NEW TORONTO AREA ESTONIAN COMMUNITY CENTRE

OPPORTUNITY FOR NEW TORONTO AREA ESTONIAN COMMUNITY CENTRE (7)

March 6, 2017. The Boards of Directors of the Estonian House of Toronto, Estonian Credit Union, Estonian Foundation of Canada, and...

Observations while volunteering our time at Eesti Maja

Observations while volunteering our time at Eesti Maja

For the past decade, Eesti Maja Juhatus sought a strategic alliance that they said was critical to the future viability of our com...

Eesti Maja vabatahtlike tähelepanekud

Eesti Maja vabatahtlike tähelepanekud (1)

Eesti Maja juhatus on meie kogukonna maja tuleviku eest seismisel viimase kümnendi jooksul pidanud peamiseks siduva strateegia lei...

Juhtkiri - NATO laev Lätis

Juhtkiri - NATO laev Lätis

CBC vanemkorrespondent Murray Brewster kommenteeris teisipäeval Kanada sõjaväe juhtivat rolli NATO vägedega eeloleval suvel Lätis,...

Tormise laulud võeti Ottawas soojalt vastu

Tormise laulud võeti Ottawas soojalt vastu

Ottawas kõlasid Veljo Tormise "Raua needmine", "Kevadkillud" ja "Muistse mere laulud" suure eduga The Capital Chamber Choir kontse...

Laani ja Toomas Heinari tööd Art Square galeriis

Laani ja Toomas Heinari tööd Art Square galeriis

Kuni 26. märtsini on kunstihuvilistel hea võimalus tutvuda Laani ja Toomas Heinari kunstitöödega Toronto all-linnas Art Square Gal...

Musician and music therapist  Elena Lepik

Musician and music therapist Elena Lepik

The current visit to Toronto of music therapist Dr. Eve Lukk from Tallinn naturally calls for parallels within the membership...

Metsaülikool on 50 aastat noor! Tulge meiega koos juubelit tähistama

Metsaülikool on 50 aastat noor! Tulge meiega koos juubelit tähistama

Lausa uskumatu, kuidas aeg lendab. Kotkajärve Metsaülikoolil täitub tänavu suvel auväärne pool sajandit. Kuid vananemise märke pol...

EESTI HETKED - Metskitsed

EESTI HETKED - Metskitsed

Kui ma olin väike, teadsin, et on olemas kitsed ja hirved. Neid, keda Kotkajärve kandis nägime, white-tailed deer, tutvustas mulle...

Stay real, lapsukesed

Stay real, lapsukesed

What is collectively known as March break throughout most of Canada is simply called kooli/vahe/aeg (school break) in Estonia, one...

Vimy Ridge mälestusmarkide esitlus Ottawas

Vimy Ridge mälestusmarkide esitlus Ottawas

Vimy Ridge lahingu 100. a juubeli auks pühendatud kahe postmargi ametlik esitlus toimus 22. märtsil Ottawas Prantsuse La Poste ja ...

Kommentaar - Eesti ja Ameerika, kes neid suudaks lahuta?

Kommentaar - Eesti ja Ameerika, kes neid suudaks lahuta?

Kasvasin üles Viljandis, kus vene dessantväelased olid okupeerinud terve südalinna kvartali. Kui töötasin 1990. aastate alguses So...

EESTI SKAUDID JA GAIDID KANADAS FOND 30!

EESTI SKAUDID JA GAIDID KANADAS FOND 30!

Aastal 1972 asutas väike grupp Eesti Skautmastrite Kogu Kanada Koondise (ESKKK) juhatusse kuuluvaid skautmastreid Eesti Nooruse Fo...

Estonia and the EU presidency

Estonia and the EU presidency

Starting on July 1 of this year and ending on December 31st, Estonia will be holding the presidency of the European Union Council....

East Coast ESTO Ski Weekend 2017

East Coast ESTO Ski Weekend 2017

Over 150 USA and Canadian ESTOS converged on Mt Tremblant, Quebec on March 9th for a 3-day weekend of skiing, snow boarding and so...

Loe siit veel: Viimased lood

East Coast ESTO Ski Weekend 2017

East Coast ESTO Ski Weekend 2017

Over 150 USA and Canadian ESTOS converged on Mt Tremblant, Quebec on March 9th for a 3-day weekend ...

Meelelahutust - Eksponaat

Meelelahutust - Eksponaat

Seda põle mulle varem juhtunud. Et ütleksid teised: ma võiks olla muuseumis. Vanem, neh, kui tahaks...

Kommentaar - VEEL EESTI MAJANDUSE MUREDEST  V

Kommentaar - VEEL EESTI MAJANDUSE MUREDE…

EMajandusküsimuste üle võib lõputult arutleda. On aeg teema kokku tõmmata. Teen seda kolmes osas:- ...

In memoriam – Kindral ALEKSANDER  EINSELN 25.10.1931 – 16.03.2017

In memoriam – Kindral ALEKSANDER EINSEL…

16. märtsil lahkus meie hulgast taasiseseisvunud Eesti kaitseväe esimene juhataja kindral Aleksande...

Professor Andres Kasekamp – Eesti Õppetooli uus juhataja Toronto Ülikoolis

Professor Andres Kasekamp – Eesti Õppeto…

Läinud aasta suve hakul kuulutas Toronto Ülikool välja akadeemilise võistluse Elmar Tampõllu nimeli...

Lahkus endine kaitseväe juhataja kindral Aleksander Einseln

Lahkus endine kaitseväe juhataja kindral…

Täna öösel (16.03.2017) lahkus meie hulgast esimene taasiseseisvumisjärgne Eesti kaitseväe juhataja...

Kommentaar - Et Eesti Vabariigil oleks mõtet

Kommentaar - Et Eesti Vabariigil oleks m…

Lp riigikogu liikmed!Vabariigi aastapäeva kõnes rõhutas president Kaljulaid et „eestlane saab olla ...

Vaade suunatud eesti tulevikule Kanadas: Eesti Sihtkapital Kanadas aastakoosolek

Vaade suunatud eesti tulevikule Kanadas:…

Kolmapäeval, 8. märtsil toimus Eesti Majas Eesti Sihtkapital Kanadas (ESK) peakoosolek.Koosoleku av...

EESTI HETKED - Emakeel iga päev

EESTI HETKED - Emakeel iga päev

Selle ilusat, lihtsat lauset imetlesin kolm aastat tagasi Tallinna Waldorfkooli seinal, kui mu laps...

FOTOD - Eesti Vabariigi 99. aastapäeva aktus ja kontsert Chicago Eesti Majas

FOTOD - Eesti Vabariigi 99. aastapäeva a…

Eesti Vabariigi aktus toimus Chicago Eesti Majas 26. veebruaril 2017.a. Isegi ilm sobis - oli külm,...

Dr. Robert Murray and Marcus Kolga named Senior Fellows for MLI's Foreign Policy Centre

Dr. Robert Murray and Marcus Kolga named…

OTTAWA, March 9, 2017 – Dr. Brian Lee Crowley, Managing Director of the Macdonald-Laurier Institute...

AKEN’s Giant Rummage and Bake Sale  is back for the 26th time!

AKEN’s Giant Rummage and Bake Sale is b…

The neon pink and black sign is up in front of Esto House announcing to the surrounding neighborhoo...

Juhtkiri - Julged šotlased

Juhtkiri - Julged šotlased

Suurbritannia rahvastest on ehk šotlaste ajalugu kõige paeluvam, eriti kui Hollywoodi uskuda. Iirim...

Meelelahutust - Uss paradiisiõunas

Meelelahutust - Uss paradiisiõunas

Ma ei ole kaua aega kirjutanud, koolist saadik, kuid minu armas vana Volli pani mind olukorda, et t...

A Historic Event: the Performance of Veljo Tormis’ “Looduspildid“ by the Oriana Women’s Choir.

A Historic Event: the Performance of Vel…

On Sunday March 5, at the Grace Church-on-the-Hill in Toronto, the Oriana women's choir presented a...

Kanada päevik - Usaldusepuudus

Kanada päevik - Usaldusepuudus

Kuigi väidetavalt on kanadalased maailma sagedamate internetisurfajate hulgas, pole paljudes asja...

Põnev raamat Ilmar Taskalt - Pobeda 1946

Põnev raamat Ilmar Taskalt - Pobeda 1946

Taska, Ilmar. Pobeda 1946. Kirjastus Varrak 2016, 308 lk. Ilmar Taska mullu Eestis ilmunud rom...

Eve Lukk’s Canadian connections

Eve Lukk’s Canadian connections

Last week's colour issue of Eesti Elu introduced us in greater detail to a leading light in music t...

Kommentaar - VEEL EESTI MAJANDUSE MUREDEST  IV

Kommentaar - VEEL EESTI MAJANDUSE MUREDE…

Enne, kui tänase teema juurde läheme, kaks kommentaari. Esimene, mis tuletab jälle meelde põhimuret...

Propastop and Russian media: how reality can be altered

Propastop and Russian media: how reality…

Propastop, a unit of the Estonian Defense League manned by volunteers, monitors Russian websites as...

EstDocs avab IX lühifilmide konkursi - Filmitegijatel on filmide saatmiseks aega kuni 2. oktoobrini!

EstDocs avab IX lühifilmide konkursi - F…

TORONTOS, KANADAS 13. märts, 2017. a. – Kui sul on kaamera, oskused ja idee Eesti teemaliseks dokfi...

Tallinna 9. märtsi pommitamise mälestusüritused

Tallinna 9. märtsi pommitamise mälestusü…

Eesti Muinsuskaitse Selts alustas Tallinna märtsipommitamise mälestusürituste korraldamist 1989. aa...

Juhtkiri - Asendamatu

Juhtkiri - Asendamatu (1)

Emakeelepäeva tähistatakse Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval 14. märtsil. Petersonile ei antud pi...

Jõekääru - meie laste mängumaa

Jõekääru - meie laste mängumaa

Tulge tööle! Vajame köögitöölisi, saunamehi, vetelpäästjaid! Kuulutus Toronto Eesti Maja stendil ku...

Facebook Twitter Youtube Rss Google plus
 
Teata sündmusest,
saada lugu või vihje!

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
 
 
Viimasena ilmunud
Eesti Elu paberlehe tutvustus!

 Eesti Elu üksiknumbrid
on müügil Torontos:

 

  • Eesti Elu kontoris (3 Madison Ave. / 310 Bloor St. W.)
  • e-store'is Toronto Eesti Majas (958 Broadview Ave)
  • Leaside Pharmacy's (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

  

Telli leht siit!

 

 
Teata sündmusest,
saada lugu või vihje!

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
 
Eesti Elu - 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 - Ajalehe Tellimine - Kuulutuste tellimine - Tel: 416-733-4550 - Fax: 416-733-0944 - e-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
This material may not be published, broadcast, rewritten, or redistributed. ©2012 Eesti Elu. All rights reserved.
Made by CyberQA & Confirmo