Logi sisse läbi:

Kommentaar - Et Eesti Vabariigil oleks mõtet


Lp riigikogu liikmed!

Vabariigi aastapäeva kõnes rõhutas president Kaljulaid et „eestlane saab olla igaüks, kui ta tunnustab meie keelt, kombeid ja väärtusi. Nii saab ta ise pidada end eestlaseks ja saame seda teha ka meie" ning et oluline osa demokraatlikest väärtustest on inimõigused, mis peavad olema kõigil inimestel lihtsalt sellepärast, et nad on sündinud inimestena. Lisanduvad meie oma põhiseaduses kokku lepitud väärtused, mille eesmärgiks on hoida eesti keelt ja kultuuri, sest muidu pole iseseisval Eesti Vabariigil ju mõtet."
Olemasolemise mõte on Tartu rahulepinguga olemas, kuid tänaseni pole riigivõim suutnud aru saada, et okupatsioonieelse Eesti Vabariigi taastamine on nüüd niisama vajalik, kui oli Tartu rahulepingu sõlmimine aastal 1920. Eesti keelt ja kultuuri saab hoida ja arendada vaid siis, kui keegi ei saa vaidlustada Eesti Vabariigi olemasolu. Ainult iseseisvuse taastamine kõikidest aspektidest lähtudes koos okupatsioonikahjude heastamise nõudega saab muuta tühiseks vaenulikud väited, et ENSV oli üks Nõukogude Liidu vabariikidest, mis lahkus Liidust osapoolte vahelise kokkuleppe alusel ning nimetas end Eesti Vabariigiks.

Et Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise deklareerijaks augustis 1991 oli ENSV Ülemnõukogu, nüüd küll end juba Eesti Vabariigi Ülemnõukoguks nimetades, on põhjustanud mitmeid väärarvamusi (muide: EV-s ei olnud mitte kunagi mingit Ülemnõukogu). Kõige tähelepanuväärsem on see, et ENSV-s koos eestlastega elanud venelased hakkasid end pidama Eesti Vabariigi õigustatud elanikeks, ilma et nad oleksid kunagi Eestisse asumiseks Eestilt luba küsinud. Lausa hämmastama panevalt leidsid iseseisvuse taastajad, et kuna deklaratsiooni esitamisel ajal venelased „olid ju siin", siis neil peabki olema õigus arvata, et nad on Eesti elanikud. Uue põhiseaduse koostamisel kui ka valitsemise korraldamisel asuti ENSV-d reformeerima Eesti Vabariigiks ning anti kõigile „siin olijaile" automaatselt alaline elamisluba.

Kiiruga loodi mõisted „kaks kogukonda"; „eesti kodukeelega ja vene kodukeelega eestimaalased"(Rein Taagepera terminid); „uued eestlased" (Edward Lucase soovitus) ning riigivõim hakkas toimima, nagu Eesti Vabariik olekski kogu aeg alates loomisest olnud kaherahvuseline riik. Arvates, et okupatsiooniajal eestlased taunisid venelastega koos ja nende alluvatena elamist, hakati rahvastikuministri juhtimisel koostama ja rakendama integratsiooni programme, mida toetasid peavoolu ajalehtedes avaldatud Marju Lauristini manitsused: suhtuge venelastesse nii, et nad „saaksid end hästi tunda"; Tallinna Ülikooli Kodanikeühiskonna uurimis- ja arenduskeskuse hinnangul oli vaja „soodustada venekeelsete kui ebapiisavalt esindatud või tunnustamata kodanike ja nende ühenduste erihuvide ja vajaduste tunnustamist ja arvessevõttu avaliku elu korraldamisel;" teiseks perioodiks presidendiks valitud Ilves kinnitas, et ta on „kõigi elanike president vaatamata nende kodukeelele ja tõekspidamistele." Riigivõim vaikis olematuks eestlaste võitlemised sissetungivate Vene vägede vastu ning vältis noorte kasvatamist rahvuslikult iseteadvateks kodanikeks, jättes neile rääkimata koolinoorte vastupanu liikumistest okupatsiooniajal.
Kõik eespool kirjeldatud tegemised ja ütlemised sunnivad järeldama, et iseseisvuse taastajad vist ei teadnudki, et 400 000 venelast ei tulnud Eestisse ei varjupaiga taotlejatena ega parema elujärje otsijatena - Nõukogude Liit saatis nad siia okupatsiooniaastatel genotsiidi teostama. Ilmselt ei teata ehk sedagi, et genotsiidi vältimise ja karistamise konventsiooni artiklite III ja IV alusel võisid siinsed venelased olla aastal 1991 süüdi genotsiidi teostamise osalistena. (Paljud ehk ei suuda ette kujutada perekondade lahku küüditamise traagikat, elu ülimalt ebainimlikes orjalaagreis, ega kui palju kannatustest tulvil aastaid kulub vähendamaks okupatsiooni tekitatud joodiklust ja perevägivalda).

Tuginedes presidendi hinnangule, et „suurem osa eestlastest ei ole nähtavasti valmis elama multikultuurses ühiskonnas, kus eesti kombed poleks selgelt teistest tähtsamad", on riigikogul võimalik – õigemini öeldes kohustus - teha kõik, mis Eestit kaherahvuseliseks riigiks arendades on tänaseni tegemata jäetud. Eeskuju tuleks võtta Kanadast ja Ameerika Ühendriikidest, kus legaalsete sisserändajate emakeele ja kultuuri viljelemine on jäetud täielikult sisserändajate endi korraldada ja rahastada. Täiesti õigustatuks peetakse seal seda, et sisserändajate lapsed peavad kohustusliku hariduse saama riigikeelsetes koolides, ilma et õpetajad peaksid neile kõige vähematki laste emakeeles selgitama.

Et Eesti on andnud umbes 300 000-le peamiselt vene rahvusse kuuluvale endise Nõukogude Liidu kodanikule õiguse Eesti Vabariigi kodakondsus saada, peaks rõõmustama kõiki inimõiguslasi. Ent see rõõmustav tõik ei õigusta väita, et Eesti on kahe rahvuse poolt loodud riik. Eesti ei olnud seda aastal 1918 ega pole iialgi tahtnud selleks tagantjärele muutuda. Põhiseadus annab kõigile elanikele ja kodanikele õiguse säilitada oma rahvuskuuluvus (PS §49). Kõik põhiseaduse sätted, mis võimaldavad vene keelt kasutada avalikult ja ametlikult tuleb tühistada, sest Eesti riigikeel on eesti keel (§6, peatükis I, mis on suurema tähtsusega kui peatükid II - XIV). Kõrgeima tähtsusega on preambulas määratud kõigi kohustus „tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade".

Põhiseaduses pole praegu ainsatki sätet, mis diskrimineeriks Eestis elavaid teiste rahvuste liikmeid. Küll on aga paljud vene rahvusse kuulujad järeldanud, et eestlastega koos elamine Nõukogude Liidu poolt loodud ENSV-s annab neile õiguse olla teine Eesti Vabariigi looja rahvus. See kooselamine oli toimunud eestlaste ja Eesti Vabariigi õigusi räigelt rikkudes ning mõnd põhiseaduse sätet tuleb nüüd muuta, et keegi ei saaks enam ekslikke järeldusi teha. Eestil on õigus olla eesti näoga riik.

Oma iseseisvuse kinnitamine nõuab Eesti Vabariigi taastamist aastal 1939 olnud olukorras. Mõttekas on taastamine lõpetada vabariigi sajandaks aastapäevaks. Üle vaatamist ning muutmist vajab ka Eesti riiklik integratsioonipoliitika ja vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus. Taas on siin võimalik eeskuju võtta näiteks Kanadast, kus riik pole sinna elama kutsutud sisserändajaid püüdnud integreerida ega assimileerida. Üldiselt ühe rahvuse teisega, üksteist austavalt, kokku integreerimine on võimalik, kui rahvuse liikmed üksikisikutena ja oma veendumuste kohaselt seda teevad. Riikliku integratsiooni poliitika ja selle asutuste tegevuse lõpetamine ilmselt mõjub eestlaste ja venelaste üksteisesse suhtumisse palju positiivsemalt kui programmid, mida riigivõim ja mõned MTÜ-d on senini ekslikult õigustatuks pidanud. Assimileerumine toimub iseenesest, kui selleks soov tekib.

President Kaljulaidi kinnitus, et „eestlane saab olla igaüks, kui ta tunnustab meie keelt, kombeid ja väärtusi" on õige, kui seda täiendada sõnadega „ning tahab eestlane olla." Põhiseadus võimaldab igal välismaalasel eestlastega võrdsetel tingimustel elada ilma eestlaseks assimileerumata. Kanada eestlased on ilmselt väga usaldusväärsed ja lugupeetud hääleõiguslikud kodanikud, kuid riigi valitsemises ja ühiskondlikus elus on 65 seal elamise aasta vältel vaid üksikud soovinud osaleda. Ühiskondlikult tegutseda tahtjad on üldiselt ainult eesti ühiskonda oma tegevusalaks pidanud. Eestiski võiksid välismaalastest hääleõiguslikud kodanikud, kuid kindlasti kodakondsuseta elanikud, jätta riigi elu korraldamise ja väljapoole suunatud näo kujundamise eestlaste hooleks - tänuks kodakondsuse ja vabanduseks okupatsiooniaegse ahistamise eest.
Eesti rahvuse alalhoidjaiks saavad olla üldiselt siiski need, kes on geenide ja kasvatuse kaudu oma eestlastest vaaremade ja vaarisade järglased ning kes, president Kaljulaidi sõnutsi „ei ole valmis elama multikultuurses ühiskonnas, kus eesti kombed poleks selgelt tähtsamad teistest".

Meie keelt, kombeid ja väärtusi kajastades ei tohiks unustada sedagi, et peame oma lastele ja lastelastele edasi andma ka varad, mida meie vanemad ja esivanemad on meile oma töö ja võitluste tagajärjel saanud pärandada. Eestlaste suurimaks varaks võib pidada Eesti Vabariiki septembri alguses 1939 olnud olukorras. Iseseisvuse taastamine selle okupatsiooniaastatel de jure staatuses eksisteerimise alusel on ilmtingimata vajalik, kui tahame väärikalt edasi anda selle, mida me oma esivanematelt oleme pärinud. Eesti ei suuda Venemaad sundida riigipiiri okupatsioonieelsele joonele tagasi panemiseks. Mitte midagi aga ei takistada meid seda Venemaalt nõuda. Pool sajandit de jure staatuses eksisteerinud Eesti Vabariigi iseseisvuse täielik taastamine nõuab ilmtingimata ka lausa absurdselt sõnastatud Eesti maa-ala Venemaale kinkimise lepingu denonsseerimist.

Et Eesti Vabariigil oleks president Kaljulaidi poolt soovitud mõtet ning et rahvas saaks kõikumatus usus ja vankumatus tahtes oma riiki arendada, on riigikogul vaja lõpetada Eesti Vabariigi iseseisvuse täielik taastamine. Jõudu Teile selleks vajalike muudatuste tegemisel!
Austusega,


Harri Kivilo
VIKERRAADIO - Eesti lugu. Väliseesti ajakirjandus

VIKERRAADIO - Eesti lugu. Väliseesti ajakirjandus

Eestikeelseid lehti hakati väljaspool Eestit välja andma juba läinud sajandi alguses, sajandi teises pooles ilmus eestikeelseid le...

FOTOD - Mudilased Kooli! Toronto Eesti Seltsi Lasteaia 2017-2018 hooaeg algas

FOTOD - Mudilased Kooli! Toronto Eesti Seltsi Lasteaia 2017-2018 hooaeg algas

Laupäeval hommikul, 16. septembril 2017.a alustas Toronto Eesti Seltsi Lasteaed jälle aastategevust. Lasteaed annab meie kõige väi...

FOTOD - Bloor West Village Toronto Ukrainian Festival 2017

FOTOD - Bloor West Village Toronto Ukrainian Festival 2017

Reedest kuni pühapäevani, 15 kuni 17. septembril 2017.a, toimus Torontos taaskordne Bloor West Village Toronto Ukrainian...

Sõprade kohvik ja “Bake Sale” Eesti Maja kohvikus

Sõprade kohvik ja “Bake Sale” Eesti Maja kohvikus

Laupäeval, 16 septembril 2017.a sai taas nautima koduküpsetatud kooke, värskeid mmm....moosipirukaid, Ülle küpsetatud liha-, ...

Koolikell kutsub tundidesse

Koolikell kutsub tundidesse

Teisipäeva, 12. septembri õhtul kogunesid Toronto Eesti Maja suurde saali oma klassiõpetajate juhtimisel täienduskooli noored – ni...

Kirsti Oja tõi Kanada naiskonnas Austraaliast teise koha

Kirsti Oja tõi Kanada naiskonnas Austraaliast teise koha

Austraalia jalgpall on Austraalia rahvussport ja üks enim mängitavamaid spordialasid. See on tuntud nime all footy ja aussie rules...

Algab 41. rahvusvaheline animafilmifestival Ottawas

Algab 41. rahvusvaheline animafilmifestival Ottawas

20.-24. septembrini on Ottawa kesklinn jällegi animatsiooni universumi keskuseks - toimub 41. Rahvusvaheline Animafilmifestival, m...

Eelteade – laulupeole 2019

Eelteade – laulupeole 2019

Soovime jõudu ja edu algaval kooliaastal! Täname kõiki, kes osalesid noortelaulupeol suvel 2017 ja loodame, et kõikide reisid läks...

EESTI HETKED -  Aerulaud ehk SUPitamine

EESTI HETKED - Aerulaud ehk SUPitamine

"Kas olete supitamiseks valmis?" Nii küsis meilt särtsakas blondiin, ilusasse helesinisesse kalipsosse riietatud Betti. "Mina arva...

Kohviku - ja keldritalgud Toronto Eesti Majas Sõprade kohviku ja lasteaia ettevalmistuseks

Kohviku - ja keldritalgud Toronto Eesti Majas Sõprade kohviku ja lasteaia ette…

Vabatahtlikud on värvinud eelmise nädalalõpu jooksul Eesti Maja klassiruumide koridori ja kohvikut. Kambas oli sõpru igas vanuses;...

Volli veste - Bésame mucho

Volli veste - Bésame mucho

Võrukael Võrumaalt oskab ikke värskelt õpitut enese huvides suunata, samas ka tahtes teisi õrnalt aasida. Ning kes see teine parem...

LEP 2017 - Dear friends, it was an honor and privilege to serve you all!

LEP 2017 - Dear friends, it was an honor and privilege to serve you all!

Dear friends,Our big celebration, LEP 2017 is part of history now. We have received so many emails over the last 24 hours with you...

Volunteers preparing the Toronto Estonian House for the Friends’ Café and Lasteaed both coming this Saturday

Volunteers preparing the Toronto Estonian House for the Friends’ Café and Last…

Volunteers have painted the classroom hallway and the café at the Estonian House. The work crew consisted of friends of all ages, ...

Kommentaar – Kas Eesti ID-turvalisus on ohus?

Kommentaar – Kas Eesti ID-turvalisus on ohus?

Septembri algul lahvatas Eesti meedias ID-kaardi skandaal, mis paisus mõnede kommentaatorite arvates lausa maailmalõpuliseks, just...

Reminder to all Estonian passport holders traveling to Canada

Reminder to all Estonian passport holders traveling to Canada

Canada's entry rules stipulate that citizens of Estonia, along with travelers from other visa-exempt countries need an Electronic ...

Song festival will be in 2019 invites!

Song festival will be in 2019 invites!

Dear students and parents!Wishing you all the best as a new school year begins! Thank you to all who joined us for the youth song ...

Song festival will be in 2019 invites!

Song festival will be in 2019 invites!

Dear students and parents!Wishing you all the best as a new school year begins! Thank you to all wh...

Tribute to Liberty Update, Summer 2017

Tribute to Liberty Update, Summer 2017

Project UpdateTribute to Liberty is pleased to announce that a sign stating the upcoming constructi...

Kanada päevik - Piimatööstuse monopol

Kanada päevik - Piimatööstuse monopol

Kellele meist ei maitseks kruusitäis – just kruusist, mitte klaasist – piima? Emapiimata poleks kas...

Vaadates tulevikku

Vaadates tulevikku

Käes on tarkusekuu, Juku ja Mann on koolipingis, suvi seljataga, kuigi ilusad ilmad peibutavad ikka...

Russia's official history - an immutable past. Any parallels with possible Canadian revisions?

Russia's official history - an immutable…

The Kremlin's strict rejection of any digression from the official story of the Soviet/Russian past...

FOTOD - LEP 2017 - koorilaul, rahvatants, gala ja Ö-klubi

FOTOD - LEP 2017 - koorilaul, rahvatants…

Seekordsed Lääneranniku Eesti Päevad toimusid juba 33. korda, 31. augustist kuni 4. septembrin...

Eesti skaut- ja gaidjuhtide Nõupäevad Kotkajärvel

Eesti skaut- ja gaidjuhtide Nõupäevad Ko…

Eesti Skautide ja Gaidide Maleva Kanadas nõupäevad toimusid Kotkajärvel 9.-10. septembril. Seal osa...

Eesti Keskuse Projekti Hetkeseis - Kindel visioon meie kogukonna tulevikuks

Eesti Keskuse Projekti Hetkeseis - Kinde…

Ehitamaks Toronto ja Kanada Eesti kogukonnale kindlamat tulevikku, on viimasel ajal mitmeid samme...

Estonian Centre Project Update: A strong vision for the future of our community

Estonian Centre Project Update: A strong… (2)

Building a future for the Estonian community in Toronto and Canada has come several important ste...

Sofi Oksanen: Black Ribbon Day Lecture

Sofi Oksanen: Black Ribbon Day Lecture

Bestselling Finnish-Estonian author, Sofi Oksanen, will give a lecture on the politicization and fa...

Trailer ‘Coming home soon - the refugee children of Geislingen’

Trailer ‘Coming home soon - the refugee …

Trailer 'Coming home soon - the refugee children of Geislingen'Merits Productions - A film by Helga...

Eesti mustrid said värvimisraamatusse

Eesti mustrid said värvimisraamatusse

Tänavu suve algul valmis kaunis Eesti käsitöömustritega värvimisraamat „Patterns of Freedom. Vabadu...

Discover the next top fashion designers at ESTO Style: Northern Spirit - An Estonian Fashion and Design Experience

Discover the next top fashion designers …

September 29, 2017, 7:00 pm at ROM Friday Night Live (#FNLROM: Fashion) and October 1, 2017, 2:00 p...

EESTI HETKED - Esimene september

EESTI HETKED - Esimene september

Oluline hetk nii väikestele kui suurtele. Foto on võetud 1. septembril Jakob Westholmi Gümnaasiumi ...

''Tuul, ära unusta mu nime...''

''Tuul, ära unusta mu nime...''

Kuusteist tuhat Kanada sõdurit kaotasid oma elu sada aastat tagasi toimunud I maailmasõja ajal Pass...

Klassikatäht Silvia Ilves annab Torontos kontserdi

Klassikatäht Silvia Ilves annab Torontos…

Silvia Ilves (sündinud 31.08.1992 Pärnus) sai esimesed muusikatunnid kaheaastaselt oma emalt, õppid...

Recent "facts" about Estonia in Russia media

Recent "facts" about Estonia i…

In August the Russian information agency Lenta.ru wrote: "Whatever sacred principle is used in the ...

NATO valmidus Baltikumis

NATO valmidus Baltikumis

Balti riikides ja Poolas on nüüd NATO neli rahvusvahelist lahingugruppi täielikult operatiivsed. Hu...

FOTOD - LEP lipp anti üle Portlandile

FOTOD - LEP lipp anti üle Portlandile

Tänavused Lääneranniku Eesti Päevad toimusid juba 33. korda. Need peeti 31. augustist kuni 4. septe...

Meelelahutus - Valged püksid

Meelelahutus - Valged püksid

Teatavasti ei tohi valgeid pükse ega jalatseid pärast toda Töö Päeva kanda. Mitte et mul neid oleks...

Kotkajärve Metsaülikool (Forest University) statement

Kotkajärve Metsaülikool (Forest Universi…

August 26, 2017 – Kotkajärve, Muskoka, CanadaOn the 50th anniversary of Kotkajärve Metsaülikool (MÜ...

Välis- ja kodueestlaste lähendamiseks on vaja uusi koostöövorme

Välis- ja kodueestlaste lähendamiseks on…

Välis- ja kodueestlaste lähendamiseks on vaja uusi koostöövorme   Kultuuriministeeriumi pres...

LEP 2017 - 1. septembrist ja laulupeost

LEP 2017 - 1. septembrist ja laulupeost

Rahvahulk on kasvanud umbes 400 inimese peale.Olid loengud: Eesti firmad globaalses majanduses, kul...

LA LEP2017 avalöök

LA LEP2017 avalöök

Neljapäeval,31. augustil kell 2 pl oli LEP kava esimene üritus.Esines Tartu Rahvaülikooli 24-liikme...

Facebook Twitter Youtube Rss Google plus
 
Teata sündmusest,
saada lugu või vihje!

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
 
 
Viimasena ilmunud
Eesti Elu paberlehe tutvustus!

 Eesti Elu üksiknumbrid
on müügil Torontos:

 

  • Eesti Elu kontoris (3 Madison Ave. / 310 Bloor St. W.)
  • e-store'is Toronto Eesti Majas (958 Broadview Ave)
  • Leaside Pharmacy's (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

  

Telli leht siit!

 

 
Teata sündmusest,
saada lugu või vihje!

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
 
Eesti Elu - 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 - Ajalehe Tellimine - Kuulutuste tellimine - Tel: 416-733-4550 - Fax: 416-733-0944 - e-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
This material may not be published, broadcast, rewritten, or redistributed. ©2012 Eesti Elu. All rights reserved.
Made by CyberQA & Confirmo