Logi sisse läbi:

Kommentaar - Et Eesti Vabariigil oleks mõtet


Lp riigikogu liikmed!

Vabariigi aastapäeva kõnes rõhutas president Kaljulaid et „eestlane saab olla igaüks, kui ta tunnustab meie keelt, kombeid ja väärtusi. Nii saab ta ise pidada end eestlaseks ja saame seda teha ka meie" ning et oluline osa demokraatlikest väärtustest on inimõigused, mis peavad olema kõigil inimestel lihtsalt sellepärast, et nad on sündinud inimestena. Lisanduvad meie oma põhiseaduses kokku lepitud väärtused, mille eesmärgiks on hoida eesti keelt ja kultuuri, sest muidu pole iseseisval Eesti Vabariigil ju mõtet."
Olemasolemise mõte on Tartu rahulepinguga olemas, kuid tänaseni pole riigivõim suutnud aru saada, et okupatsioonieelse Eesti Vabariigi taastamine on nüüd niisama vajalik, kui oli Tartu rahulepingu sõlmimine aastal 1920. Eesti keelt ja kultuuri saab hoida ja arendada vaid siis, kui keegi ei saa vaidlustada Eesti Vabariigi olemasolu. Ainult iseseisvuse taastamine kõikidest aspektidest lähtudes koos okupatsioonikahjude heastamise nõudega saab muuta tühiseks vaenulikud väited, et ENSV oli üks Nõukogude Liidu vabariikidest, mis lahkus Liidust osapoolte vahelise kokkuleppe alusel ning nimetas end Eesti Vabariigiks.

Et Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise deklareerijaks augustis 1991 oli ENSV Ülemnõukogu, nüüd küll end juba Eesti Vabariigi Ülemnõukoguks nimetades, on põhjustanud mitmeid väärarvamusi (muide: EV-s ei olnud mitte kunagi mingit Ülemnõukogu). Kõige tähelepanuväärsem on see, et ENSV-s koos eestlastega elanud venelased hakkasid end pidama Eesti Vabariigi õigustatud elanikeks, ilma et nad oleksid kunagi Eestisse asumiseks Eestilt luba küsinud. Lausa hämmastama panevalt leidsid iseseisvuse taastajad, et kuna deklaratsiooni esitamisel ajal venelased „olid ju siin", siis neil peabki olema õigus arvata, et nad on Eesti elanikud. Uue põhiseaduse koostamisel kui ka valitsemise korraldamisel asuti ENSV-d reformeerima Eesti Vabariigiks ning anti kõigile „siin olijaile" automaatselt alaline elamisluba.

Kiiruga loodi mõisted „kaks kogukonda"; „eesti kodukeelega ja vene kodukeelega eestimaalased"(Rein Taagepera terminid); „uued eestlased" (Edward Lucase soovitus) ning riigivõim hakkas toimima, nagu Eesti Vabariik olekski kogu aeg alates loomisest olnud kaherahvuseline riik. Arvates, et okupatsiooniajal eestlased taunisid venelastega koos ja nende alluvatena elamist, hakati rahvastikuministri juhtimisel koostama ja rakendama integratsiooni programme, mida toetasid peavoolu ajalehtedes avaldatud Marju Lauristini manitsused: suhtuge venelastesse nii, et nad „saaksid end hästi tunda"; Tallinna Ülikooli Kodanikeühiskonna uurimis- ja arenduskeskuse hinnangul oli vaja „soodustada venekeelsete kui ebapiisavalt esindatud või tunnustamata kodanike ja nende ühenduste erihuvide ja vajaduste tunnustamist ja arvessevõttu avaliku elu korraldamisel;" teiseks perioodiks presidendiks valitud Ilves kinnitas, et ta on „kõigi elanike president vaatamata nende kodukeelele ja tõekspidamistele." Riigivõim vaikis olematuks eestlaste võitlemised sissetungivate Vene vägede vastu ning vältis noorte kasvatamist rahvuslikult iseteadvateks kodanikeks, jättes neile rääkimata koolinoorte vastupanu liikumistest okupatsiooniajal.
Kõik eespool kirjeldatud tegemised ja ütlemised sunnivad järeldama, et iseseisvuse taastajad vist ei teadnudki, et 400 000 venelast ei tulnud Eestisse ei varjupaiga taotlejatena ega parema elujärje otsijatena - Nõukogude Liit saatis nad siia okupatsiooniaastatel genotsiidi teostama. Ilmselt ei teata ehk sedagi, et genotsiidi vältimise ja karistamise konventsiooni artiklite III ja IV alusel võisid siinsed venelased olla aastal 1991 süüdi genotsiidi teostamise osalistena. (Paljud ehk ei suuda ette kujutada perekondade lahku küüditamise traagikat, elu ülimalt ebainimlikes orjalaagreis, ega kui palju kannatustest tulvil aastaid kulub vähendamaks okupatsiooni tekitatud joodiklust ja perevägivalda).

Tuginedes presidendi hinnangule, et „suurem osa eestlastest ei ole nähtavasti valmis elama multikultuurses ühiskonnas, kus eesti kombed poleks selgelt teistest tähtsamad", on riigikogul võimalik – õigemini öeldes kohustus - teha kõik, mis Eestit kaherahvuseliseks riigiks arendades on tänaseni tegemata jäetud. Eeskuju tuleks võtta Kanadast ja Ameerika Ühendriikidest, kus legaalsete sisserändajate emakeele ja kultuuri viljelemine on jäetud täielikult sisserändajate endi korraldada ja rahastada. Täiesti õigustatuks peetakse seal seda, et sisserändajate lapsed peavad kohustusliku hariduse saama riigikeelsetes koolides, ilma et õpetajad peaksid neile kõige vähematki laste emakeeles selgitama.

Et Eesti on andnud umbes 300 000-le peamiselt vene rahvusse kuuluvale endise Nõukogude Liidu kodanikule õiguse Eesti Vabariigi kodakondsus saada, peaks rõõmustama kõiki inimõiguslasi. Ent see rõõmustav tõik ei õigusta väita, et Eesti on kahe rahvuse poolt loodud riik. Eesti ei olnud seda aastal 1918 ega pole iialgi tahtnud selleks tagantjärele muutuda. Põhiseadus annab kõigile elanikele ja kodanikele õiguse säilitada oma rahvuskuuluvus (PS §49). Kõik põhiseaduse sätted, mis võimaldavad vene keelt kasutada avalikult ja ametlikult tuleb tühistada, sest Eesti riigikeel on eesti keel (§6, peatükis I, mis on suurema tähtsusega kui peatükid II - XIV). Kõrgeima tähtsusega on preambulas määratud kõigi kohustus „tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade".

Põhiseaduses pole praegu ainsatki sätet, mis diskrimineeriks Eestis elavaid teiste rahvuste liikmeid. Küll on aga paljud vene rahvusse kuulujad järeldanud, et eestlastega koos elamine Nõukogude Liidu poolt loodud ENSV-s annab neile õiguse olla teine Eesti Vabariigi looja rahvus. See kooselamine oli toimunud eestlaste ja Eesti Vabariigi õigusi räigelt rikkudes ning mõnd põhiseaduse sätet tuleb nüüd muuta, et keegi ei saaks enam ekslikke järeldusi teha. Eestil on õigus olla eesti näoga riik.

Oma iseseisvuse kinnitamine nõuab Eesti Vabariigi taastamist aastal 1939 olnud olukorras. Mõttekas on taastamine lõpetada vabariigi sajandaks aastapäevaks. Üle vaatamist ning muutmist vajab ka Eesti riiklik integratsioonipoliitika ja vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus. Taas on siin võimalik eeskuju võtta näiteks Kanadast, kus riik pole sinna elama kutsutud sisserändajaid püüdnud integreerida ega assimileerida. Üldiselt ühe rahvuse teisega, üksteist austavalt, kokku integreerimine on võimalik, kui rahvuse liikmed üksikisikutena ja oma veendumuste kohaselt seda teevad. Riikliku integratsiooni poliitika ja selle asutuste tegevuse lõpetamine ilmselt mõjub eestlaste ja venelaste üksteisesse suhtumisse palju positiivsemalt kui programmid, mida riigivõim ja mõned MTÜ-d on senini ekslikult õigustatuks pidanud. Assimileerumine toimub iseenesest, kui selleks soov tekib.

President Kaljulaidi kinnitus, et „eestlane saab olla igaüks, kui ta tunnustab meie keelt, kombeid ja väärtusi" on õige, kui seda täiendada sõnadega „ning tahab eestlane olla." Põhiseadus võimaldab igal välismaalasel eestlastega võrdsetel tingimustel elada ilma eestlaseks assimileerumata. Kanada eestlased on ilmselt väga usaldusväärsed ja lugupeetud hääleõiguslikud kodanikud, kuid riigi valitsemises ja ühiskondlikus elus on 65 seal elamise aasta vältel vaid üksikud soovinud osaleda. Ühiskondlikult tegutseda tahtjad on üldiselt ainult eesti ühiskonda oma tegevusalaks pidanud. Eestiski võiksid välismaalastest hääleõiguslikud kodanikud, kuid kindlasti kodakondsuseta elanikud, jätta riigi elu korraldamise ja väljapoole suunatud näo kujundamise eestlaste hooleks - tänuks kodakondsuse ja vabanduseks okupatsiooniaegse ahistamise eest.
Eesti rahvuse alalhoidjaiks saavad olla üldiselt siiski need, kes on geenide ja kasvatuse kaudu oma eestlastest vaaremade ja vaarisade järglased ning kes, president Kaljulaidi sõnutsi „ei ole valmis elama multikultuurses ühiskonnas, kus eesti kombed poleks selgelt tähtsamad teistest".

Meie keelt, kombeid ja väärtusi kajastades ei tohiks unustada sedagi, et peame oma lastele ja lastelastele edasi andma ka varad, mida meie vanemad ja esivanemad on meile oma töö ja võitluste tagajärjel saanud pärandada. Eestlaste suurimaks varaks võib pidada Eesti Vabariiki septembri alguses 1939 olnud olukorras. Iseseisvuse taastamine selle okupatsiooniaastatel de jure staatuses eksisteerimise alusel on ilmtingimata vajalik, kui tahame väärikalt edasi anda selle, mida me oma esivanematelt oleme pärinud. Eesti ei suuda Venemaad sundida riigipiiri okupatsioonieelsele joonele tagasi panemiseks. Mitte midagi aga ei takistada meid seda Venemaalt nõuda. Pool sajandit de jure staatuses eksisteerinud Eesti Vabariigi iseseisvuse täielik taastamine nõuab ilmtingimata ka lausa absurdselt sõnastatud Eesti maa-ala Venemaale kinkimise lepingu denonsseerimist.

Et Eesti Vabariigil oleks president Kaljulaidi poolt soovitud mõtet ning et rahvas saaks kõikumatus usus ja vankumatus tahtes oma riiki arendada, on riigikogul vaja lõpetada Eesti Vabariigi iseseisvuse täielik taastamine. Jõudu Teile selleks vajalike muudatuste tegemisel!
Austusega,


Harri Kivilo
Eesti Elu Nr. 29 - 21. juuli 2017

Eesti Elu Nr. 29 - 21. juuli 2017

Vaadake galeriid, mida huvitavat saab lugeda 21. juuli Eesti Elu /Estonian Life paberlehest. Käesoleva nädala Eesti Elu paber...

FOTOD - Seedrioru Laste Suvekodu Valguspidu ja "Survivor" nädala algus

FOTOD - Seedrioru Laste Suvekodu Valguspidu ja "Survivor" nädala alg…

Laupäeval, 15. juulil toimus Seedrioru Laste Suvekodus, Elora (Ontario) läheduses traditsioonline laagri valguspeo etendus. Naudit...

FOTOD - PEREPÄEV Jõekäärul

FOTOD - PEREPÄEV Jõekäärul

Laupäeval, 15. juulil 2017.a toimus Jõekääru suvekodus traditsiooniline PEREPÄEV. Ilusat ilma ja noorte poolt ette valmistatud ees...

FOTOD - Tegevusrohke teine nädal Seedrioru lastelaagris

FOTOD - Tegevusrohke teine nädal Seedrioru lastelaagris

Ootasin põnevusega pühapäeva (9. juuli 2017), kuna olin oodatud Seedriorgu lastega käsitööd tegema. Nagu teisedki vabatahtlikud, o...

Kommentaar - Euroopa Liidu suvepealinn Pärnu

Kommentaar - Euroopa Liidu suvepealinn Pärnu

Mäletan, kui lapsepõlves suvel mõnikord ohtralt sadas, et maal ei saadud heina teha, siis kirusid maamehed, et Jumal vist hetkel „...

Jüri Daniel nimetati taas Toronto Ülikooli Sports Hall of Fame'i liikmeks

Jüri Daniel nimetati taas Toronto Ülikooli Sports Hall of Fame'i liikmeks

8. juunil 2017 nimetati prof. emeritus Jüri Daniel Toronto Ülikooli Sports Hall of Fame'i liikmeks. See on kolmas kord, kus teda o...

FOTOD - Eesti Euroopa Liidu eesistumise edukas avavastuvõtt Ottawas

FOTOD - Eesti Euroopa Liidu eesistumise edukas avavastuvõtt Ottawas

Eesti andis oma eduka avalöögi Euroopa Liidu eesistumisele moeteemalise üritusega 12. juulil Kanada Loodusmuuseumi saalis Ottawas....

Kanada uueks kindral-kuberneriks saab Julie Payette

Kanada uueks kindral-kuberneriks saab Julie Payette

Kanada peaminister Justin Trudeau esitles reedel Julie Payette'i, kellest saab Kanada järgmine, 29. kindral-kuberner ametist lahku...

Kanada 150 - Quilt of Belonging ja eesti mustrid Kanada pealinnas

Kanada 150 - Quilt of Belonging ja eesti mustrid Kanada pealinnas

Tuhanded külalised said Kanada pealinnas vaadata näitust QUILT OF BELONGING. See 120 jala pikkune tekk, milles on kajastatud kõik ...

Mudilased külastasid Jõekäärut

Mudilased külastasid Jõekäärut

Laupäeval, 8. juulil külastasid Jõekääru laagrit 13 mudilast ja nende pered, kokku 27 osalejat. Alustati laagri avastamist Timmase...

Selle nädala tegevusi Jõekäärul

Selle nädala tegevusi Jõekäärul

Paar fotot Jõekääru suvekodu teise nädala tegemistest, päikesepaistet rannaliival, veemõnude nauimist ja kunstiilisi tegemisi.

Elin Toona 80

Elin Toona 80

12. juulil sai 80-aastaseks Floridas elav kirjanik Elin Toona Gottschalk, kes on tuttav ka paljudele Toronto kirjandushuvilistele....

Pillerkaar at Jaanipäev

Pillerkaar at Jaanipäev

Pillerkaar dancers joined dozens of Estonians and friends basking in the glow of the warm hospitality and blazing Jaanipäev bonfir...

LEP JUHATUS: KES OLEME, MIDA TEEME (III)

LEP JUHATUS: KES OLEME, MIDA TEEME (III)

Töö nõuab tegijat, nii on Lääneranniku Eesti Päevade korraldamine jäänud juhatuse mureks ning umbes iga paari nädala tagant on jäl...

Koostöö Seedrioru mänguväljaku heaks

Koostöö Seedrioru mänguväljaku heaks

Mis juhtub, kui kogukond otsustab koostööd teha... Toronto Eesti Ühispank lubas anda Seedrioru mänguväljaku jaoks täpselt sama pal...

EKN teenetemärk dr. Rein Lepnumele

EKN teenetemärk dr. Rein Lepnumele

Saskatchewani eestlast dr. Rein Lepnurme austati juunis EKN teenetemärgiga Calgarys, Albertas.Dr. Lepnurm on vabatahtlikuna Eestis...

Eesti Ameerika Fond toetas Eesti skaudikeskuse rajamist

Eesti Ameerika Fond toetas Eesti skaudik…

Iga aasta 10. juunil tähistab Eesti Skautide Ühing oma sünnipäeva ja seekord oli suurimaks sün...

Eesti hetked - Lihtsuses on ilu. Ja võlu.

Eesti hetked - Lihtsuses on ilu. Ja võlu…

Tagametsas, Eesti skautide suurlaagris on hetkel püsti ehtne sõjaväeköök. 531 inimesele valmistatak...

Suur toetus eesti üliõpilastele Kanadast

Suur toetus eesti üliõpilastele Kanadast

Tartu Ülikooli Sihtasutuse eesmärgiks on toetada, stipendiumite ning preemiate loomise teel, Tartu ...

Psühholoogiaprofessorid Jüri Allik ja Anu Realo: ''Eesti teadlased on maailmas väga hinnatud''

Psühholoogiaprofessorid Jüri Allik ja An…

Seoses professor Endel Tulvingu 90.a. juubeliga ja tema auks korraldatud konverentsiga külastasid h...

Suurlaager ''Seiklusratas''

Suurlaager ''Seiklusratas''

Suurlaager "Seiklusratas" keerleb Kesk-EestisÜlemaailmselt tuntud tegelane laste joonisfilmist „Jää...

Saskatchewani eesti suguvõsa ajalugu ilmus raamatus

Saskatchewani eesti suguvõsa ajalugu ilm…

Calgary lähedal asuva ranch'i omaniku Donna Reinson-Koperi suguvõsa on pärit Eestist, täpsemalt Alb...

FOTOD - Seedrioru laagri maskeraadi pidu

FOTOD - Seedrioru laagri maskeraadi pidu

Laupäevaõhtul, 8. juulil toimus Seedrioru lastelaagri traditsiooniline maskeraadipidu. Kasvandikud ...

Eelteade! Eesti Vabariigi 100. aasta  juubelipidustused Torontos!

Eelteade! Eesti Vabariigi 100. aasta ju…

Laupäeval, 24. veebruaril 2018 Suursündmuse EV100 juubelipidustuste korraldamine on täies hoos...

Jõekääru laager avas uksed

Jõekääru laager avas uksed

Jõekääru Suvekodu alustas oma tänavust laagrisuve pühapäeval, 2. juulil. Nagu Monika Roose-Kolga om...

Kanada 150. sünnipäev Ottawas

Kanada 150. sünnipäev Ottawas

Nii lähedalt kui kaugelt tulid tuhanded noored ja vanad, kas jalgsi või isegi lapsevankris, et osa ...

Juhtkiri - Pärast pidu

Juhtkiri - Pärast pidu

Juubelid on erakordsed saavutused, nende märkimist naudivad nii peategelased kui peole kutsutud. Ni...

Kanada päevikust - Kas tõesti?

Kanada päevikust - Kas tõesti?

Vahest üllatab maailm oma kiitussõnadega, auhindadega. Juttu pole siin enesekeskseist loorberitest ...

Kommentaar - Eesti laulis ja tantsis end tulevikku

Kommentaar - Eesti laulis ja tantsis end…

Pole vist elus valanud ühel päeval nii palju rõõmupisaraid, kui juuli algul Tallinnas toimunud eest...

Meelelahutus - Lesetegijad

Meelelahutus - Lesetegijad

Üits vanamees raius üht jämedat puud ja ohkas – mu kondid ja luud. Tolle hea rahvalaulu sõnad on ti...

Metsaülikooli tähelepanu põlisrahvastel

Metsaülikooli tähelepanu põlisrahvastel

Metsaülikool toimub 19.-26. augustil Muskokas, Kanadas.Kotkajärve Metsaülikooli tähelepanu langeb s...

Elle Puusaag sängitati kodumaamulda

Elle Puusaag sängitati kodumaamulda

Tänavu 13. veebruaril lahkunud Elle Puusaag, Eesti Elu kauaaegne peatoimetaja, sängitati 29. juunil...

EESTI HETKED Ühendatud hääled ja käed

EESTI HETKED Ühendatud hääled ja käed

Fotol on 4 USA-eestlase ja 2 Kanada sugemetega väikese tallinlase käed õhtul enne esimeste lahkumis...

Jõekäärul pühitseti USA sünnipäeva!

Jõekäärul pühitseti USA sünnipäeva!

Laupäeval pühitseti Jõekäärul Kanada 150. ning teisipäeval USA 241. sünnipäeva. Jõekääru laagrisse ...

Eesti Sihtkapital Kanadas: ühendame oma Eesti kogukonda ja hoiame seda tugevana

Eesti Sihtkapital Kanadas: ühendame oma …

Olgem koos eestlased! Paljud meist tegutsevad organisatsioonides ja üritustel, teised on jäänud eem...

FOTOD - Seedrioru laste suvekodu algas 2017. aasta hooaega

FOTOD - Seedrioru laste suvekodu algas 2… (1)

Suvepűhapäeval, 2. juulil algas Lõuna-Ontario Eesti Suvekodu "Seedrioru" Elora seedri metsades last...

VIDEOD/FOTOD - Kanada eestlased noorte laulu- ja tantsupeol *Mina jään*

VIDEOD/FOTOD - Kanada eestlased noorte l…

Reedest, 30. juunist kuni pühapäeva, 2. juulini 2017.a toimus Tallinnas XII noorte laulu- ja tantsu...

FOTOD - Toronto Eesti Koolikoor Kanada Saatkonna Tallinna esinduses

FOTOD - Toronto Eesti Koolikoor Kanada S…

Neljapäeval, 29. juunil 2017.a külastas Toronto Eesti Koolikoor Kanada Saatkonna esindust Tall...

PHOTOS - Canada Day 150 - Port Credit

PHOTOS - Canada Day 150 - Port Credit

Port Credit has had a long tradition of Canada Day parades and fireworks.The entire day is called "...

Juhtkiri - Kuhu lähed, Kanada 150?

Juhtkiri - Kuhu lähed, Kanada 150?

Hinnates vabadust, pole vist inimest, kes keelaks teisele siirast eneseväljendust. Märkides euroopa...

Facebook Twitter Youtube Rss Google plus
 
Teata sündmusest,
saada lugu või vihje!

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
 
 
Viimasena ilmunud
Eesti Elu paberlehe tutvustus!

 Eesti Elu üksiknumbrid
on müügil Torontos:

 

  • Eesti Elu kontoris (3 Madison Ave. / 310 Bloor St. W.)
  • e-store'is Toronto Eesti Majas (958 Broadview Ave)
  • Leaside Pharmacy's (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

  

Telli leht siit!

 

 
Teata sündmusest,
saada lugu või vihje!

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
 
Eesti Elu - 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 - Ajalehe Tellimine - Kuulutuste tellimine - Tel: 416-733-4550 - Fax: 416-733-0944 - e-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
This material may not be published, broadcast, rewritten, or redistributed. ©2012 Eesti Elu. All rights reserved.
Made by CyberQA & Confirmo