Logi sisse läbi:

Kommentaar - Et Eesti Vabariigil oleks mõtet


Lp riigikogu liikmed!

Vabariigi aastapäeva kõnes rõhutas president Kaljulaid et „eestlane saab olla igaüks, kui ta tunnustab meie keelt, kombeid ja väärtusi. Nii saab ta ise pidada end eestlaseks ja saame seda teha ka meie" ning et oluline osa demokraatlikest väärtustest on inimõigused, mis peavad olema kõigil inimestel lihtsalt sellepärast, et nad on sündinud inimestena. Lisanduvad meie oma põhiseaduses kokku lepitud väärtused, mille eesmärgiks on hoida eesti keelt ja kultuuri, sest muidu pole iseseisval Eesti Vabariigil ju mõtet."
Olemasolemise mõte on Tartu rahulepinguga olemas, kuid tänaseni pole riigivõim suutnud aru saada, et okupatsioonieelse Eesti Vabariigi taastamine on nüüd niisama vajalik, kui oli Tartu rahulepingu sõlmimine aastal 1920. Eesti keelt ja kultuuri saab hoida ja arendada vaid siis, kui keegi ei saa vaidlustada Eesti Vabariigi olemasolu. Ainult iseseisvuse taastamine kõikidest aspektidest lähtudes koos okupatsioonikahjude heastamise nõudega saab muuta tühiseks vaenulikud väited, et ENSV oli üks Nõukogude Liidu vabariikidest, mis lahkus Liidust osapoolte vahelise kokkuleppe alusel ning nimetas end Eesti Vabariigiks.

Et Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise deklareerijaks augustis 1991 oli ENSV Ülemnõukogu, nüüd küll end juba Eesti Vabariigi Ülemnõukoguks nimetades, on põhjustanud mitmeid väärarvamusi (muide: EV-s ei olnud mitte kunagi mingit Ülemnõukogu). Kõige tähelepanuväärsem on see, et ENSV-s koos eestlastega elanud venelased hakkasid end pidama Eesti Vabariigi õigustatud elanikeks, ilma et nad oleksid kunagi Eestisse asumiseks Eestilt luba küsinud. Lausa hämmastama panevalt leidsid iseseisvuse taastajad, et kuna deklaratsiooni esitamisel ajal venelased „olid ju siin", siis neil peabki olema õigus arvata, et nad on Eesti elanikud. Uue põhiseaduse koostamisel kui ka valitsemise korraldamisel asuti ENSV-d reformeerima Eesti Vabariigiks ning anti kõigile „siin olijaile" automaatselt alaline elamisluba.

Kiiruga loodi mõisted „kaks kogukonda"; „eesti kodukeelega ja vene kodukeelega eestimaalased"(Rein Taagepera terminid); „uued eestlased" (Edward Lucase soovitus) ning riigivõim hakkas toimima, nagu Eesti Vabariik olekski kogu aeg alates loomisest olnud kaherahvuseline riik. Arvates, et okupatsiooniajal eestlased taunisid venelastega koos ja nende alluvatena elamist, hakati rahvastikuministri juhtimisel koostama ja rakendama integratsiooni programme, mida toetasid peavoolu ajalehtedes avaldatud Marju Lauristini manitsused: suhtuge venelastesse nii, et nad „saaksid end hästi tunda"; Tallinna Ülikooli Kodanikeühiskonna uurimis- ja arenduskeskuse hinnangul oli vaja „soodustada venekeelsete kui ebapiisavalt esindatud või tunnustamata kodanike ja nende ühenduste erihuvide ja vajaduste tunnustamist ja arvessevõttu avaliku elu korraldamisel;" teiseks perioodiks presidendiks valitud Ilves kinnitas, et ta on „kõigi elanike president vaatamata nende kodukeelele ja tõekspidamistele." Riigivõim vaikis olematuks eestlaste võitlemised sissetungivate Vene vägede vastu ning vältis noorte kasvatamist rahvuslikult iseteadvateks kodanikeks, jättes neile rääkimata koolinoorte vastupanu liikumistest okupatsiooniajal.
Kõik eespool kirjeldatud tegemised ja ütlemised sunnivad järeldama, et iseseisvuse taastajad vist ei teadnudki, et 400 000 venelast ei tulnud Eestisse ei varjupaiga taotlejatena ega parema elujärje otsijatena - Nõukogude Liit saatis nad siia okupatsiooniaastatel genotsiidi teostama. Ilmselt ei teata ehk sedagi, et genotsiidi vältimise ja karistamise konventsiooni artiklite III ja IV alusel võisid siinsed venelased olla aastal 1991 süüdi genotsiidi teostamise osalistena. (Paljud ehk ei suuda ette kujutada perekondade lahku küüditamise traagikat, elu ülimalt ebainimlikes orjalaagreis, ega kui palju kannatustest tulvil aastaid kulub vähendamaks okupatsiooni tekitatud joodiklust ja perevägivalda).

Tuginedes presidendi hinnangule, et „suurem osa eestlastest ei ole nähtavasti valmis elama multikultuurses ühiskonnas, kus eesti kombed poleks selgelt teistest tähtsamad", on riigikogul võimalik – õigemini öeldes kohustus - teha kõik, mis Eestit kaherahvuseliseks riigiks arendades on tänaseni tegemata jäetud. Eeskuju tuleks võtta Kanadast ja Ameerika Ühendriikidest, kus legaalsete sisserändajate emakeele ja kultuuri viljelemine on jäetud täielikult sisserändajate endi korraldada ja rahastada. Täiesti õigustatuks peetakse seal seda, et sisserändajate lapsed peavad kohustusliku hariduse saama riigikeelsetes koolides, ilma et õpetajad peaksid neile kõige vähematki laste emakeeles selgitama.

Et Eesti on andnud umbes 300 000-le peamiselt vene rahvusse kuuluvale endise Nõukogude Liidu kodanikule õiguse Eesti Vabariigi kodakondsus saada, peaks rõõmustama kõiki inimõiguslasi. Ent see rõõmustav tõik ei õigusta väita, et Eesti on kahe rahvuse poolt loodud riik. Eesti ei olnud seda aastal 1918 ega pole iialgi tahtnud selleks tagantjärele muutuda. Põhiseadus annab kõigile elanikele ja kodanikele õiguse säilitada oma rahvuskuuluvus (PS §49). Kõik põhiseaduse sätted, mis võimaldavad vene keelt kasutada avalikult ja ametlikult tuleb tühistada, sest Eesti riigikeel on eesti keel (§6, peatükis I, mis on suurema tähtsusega kui peatükid II - XIV). Kõrgeima tähtsusega on preambulas määratud kõigi kohustus „tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade".

Põhiseaduses pole praegu ainsatki sätet, mis diskrimineeriks Eestis elavaid teiste rahvuste liikmeid. Küll on aga paljud vene rahvusse kuulujad järeldanud, et eestlastega koos elamine Nõukogude Liidu poolt loodud ENSV-s annab neile õiguse olla teine Eesti Vabariigi looja rahvus. See kooselamine oli toimunud eestlaste ja Eesti Vabariigi õigusi räigelt rikkudes ning mõnd põhiseaduse sätet tuleb nüüd muuta, et keegi ei saaks enam ekslikke järeldusi teha. Eestil on õigus olla eesti näoga riik.

Oma iseseisvuse kinnitamine nõuab Eesti Vabariigi taastamist aastal 1939 olnud olukorras. Mõttekas on taastamine lõpetada vabariigi sajandaks aastapäevaks. Üle vaatamist ning muutmist vajab ka Eesti riiklik integratsioonipoliitika ja vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus. Taas on siin võimalik eeskuju võtta näiteks Kanadast, kus riik pole sinna elama kutsutud sisserändajaid püüdnud integreerida ega assimileerida. Üldiselt ühe rahvuse teisega, üksteist austavalt, kokku integreerimine on võimalik, kui rahvuse liikmed üksikisikutena ja oma veendumuste kohaselt seda teevad. Riikliku integratsiooni poliitika ja selle asutuste tegevuse lõpetamine ilmselt mõjub eestlaste ja venelaste üksteisesse suhtumisse palju positiivsemalt kui programmid, mida riigivõim ja mõned MTÜ-d on senini ekslikult õigustatuks pidanud. Assimileerumine toimub iseenesest, kui selleks soov tekib.

President Kaljulaidi kinnitus, et „eestlane saab olla igaüks, kui ta tunnustab meie keelt, kombeid ja väärtusi" on õige, kui seda täiendada sõnadega „ning tahab eestlane olla." Põhiseadus võimaldab igal välismaalasel eestlastega võrdsetel tingimustel elada ilma eestlaseks assimileerumata. Kanada eestlased on ilmselt väga usaldusväärsed ja lugupeetud hääleõiguslikud kodanikud, kuid riigi valitsemises ja ühiskondlikus elus on 65 seal elamise aasta vältel vaid üksikud soovinud osaleda. Ühiskondlikult tegutseda tahtjad on üldiselt ainult eesti ühiskonda oma tegevusalaks pidanud. Eestiski võiksid välismaalastest hääleõiguslikud kodanikud, kuid kindlasti kodakondsuseta elanikud, jätta riigi elu korraldamise ja väljapoole suunatud näo kujundamise eestlaste hooleks - tänuks kodakondsuse ja vabanduseks okupatsiooniaegse ahistamise eest.
Eesti rahvuse alalhoidjaiks saavad olla üldiselt siiski need, kes on geenide ja kasvatuse kaudu oma eestlastest vaaremade ja vaarisade järglased ning kes, president Kaljulaidi sõnutsi „ei ole valmis elama multikultuurses ühiskonnas, kus eesti kombed poleks selgelt tähtsamad teistest".

Meie keelt, kombeid ja väärtusi kajastades ei tohiks unustada sedagi, et peame oma lastele ja lastelastele edasi andma ka varad, mida meie vanemad ja esivanemad on meile oma töö ja võitluste tagajärjel saanud pärandada. Eestlaste suurimaks varaks võib pidada Eesti Vabariiki septembri alguses 1939 olnud olukorras. Iseseisvuse taastamine selle okupatsiooniaastatel de jure staatuses eksisteerimise alusel on ilmtingimata vajalik, kui tahame väärikalt edasi anda selle, mida me oma esivanematelt oleme pärinud. Eesti ei suuda Venemaad sundida riigipiiri okupatsioonieelsele joonele tagasi panemiseks. Mitte midagi aga ei takistada meid seda Venemaalt nõuda. Pool sajandit de jure staatuses eksisteerinud Eesti Vabariigi iseseisvuse täielik taastamine nõuab ilmtingimata ka lausa absurdselt sõnastatud Eesti maa-ala Venemaale kinkimise lepingu denonsseerimist.

Et Eesti Vabariigil oleks president Kaljulaidi poolt soovitud mõtet ning et rahvas saaks kõikumatus usus ja vankumatus tahtes oma riiki arendada, on riigikogul vaja lõpetada Eesti Vabariigi iseseisvuse täielik taastamine. Jõudu Teile selleks vajalike muudatuste tegemisel!
Austusega,


Harri Kivilo
PRESSITEADE: Eesti suurim vabaühendus peab ​täna ja homme ​oma 100. sünnipäeva

PRESSITEADE: Eesti suurim vabaühendus peab ​täna ja homme ​oma 100. sünnipäeva

2017. aastal möödub 100 aastat Eesti kirikukorraldusse suuri muutusi toonud esimesest kirikukongressist. 1917. aasta 31. mail ja 1...

Homme esitletakse Tartus reformatsiooni 500. aastapäevale pühendatud postmarki ja ümbrikku

Homme esitletakse Tartus reformatsiooni 500. aastapäevale pühendatud postmarki…

Tänavu tähistatakse üle kogu maailma suurejooneliselt Reformatsiooni 500. juubeliaastat. Eestis liitub sellega veel ka saja aasta ...

FOTOD - Tulpide festival Kanada pealinnas

FOTOD - Tulpide festival Kanada pealinnas

Miljon imeilusat tulpi kaunistavad Kanada pealinna sellel kevadel. Maailmakuulus Ottawa tulpide festival, mis kestis 12.-22. maini...

Juhtkiri - Positiivne näitaja

Juhtkiri - Positiivne näitaja

Eesti Statistikaametilt saabus teisipäeval rõõmustav uudis riigile, milles muretsetakse, et rahvastik kahaneb, sellega ka pikaajal...

Kommentaar - Soolise võrdõiguslikkuse seadus

Kommentaar - Soolise võrdõiguslikkuse seadus

Põhiseaduse §12 sätestab, kelle diskrimineerimine on keelatud. See säte on väga arusaadavalt sõnastatud ja rahva poolt vastu võetu...

FOTOD - EELK kirikukongressi pidulik õhtusöök Dorpati konverenstikeskuses

FOTOD - EELK kirikukongressi pidulik õhtusöök Dorpati konverenstikeskuses

26. mai 2017.a õhtul toimus Tartus Dorpati konverenstikeskuses EELK kirikukongressi pidulik õhtusöök. Õhtusööki modereer...

Kanada päevik - Kultuuri omastamine

Kanada päevik - Kultuuri omastamine

Viimastel nädalatel on olnud Vahtralehemaa pärismaalaste kultuuriga seotud teravaid küsimusi, eriti kirjanduse vallas. Õieti, teem...

Kommentaar - Meedia vastutus infosõja olukorras

Kommentaar - Meedia vastutus infosõja olukorras

USA ja Prantsusmaa presidendivalimised andsid meile karmi õppetunni selle kohta, milline oli ja milline peaks olema meedia vastutu...

FOTOD - EELK Kirikukongress Tartu Pauluse kirikus

FOTOD - EELK Kirikukongress Tartu Pauluse kirikus

26 mail 2017.a avati Tartu Pauluse kirikus jumalateenistusega EELK Kirikukongress. Teenisid piiskop Joel Luhamets ja tei...

FOTOD - Kevadtormi viimased lahingud ja lõpurivistus Kaitseväe keskpolügoonil

FOTOD - Kevadtormi viimased lahingud ja lõpurivistus Kaitseväe keskpolügoonil

Kaitseväe suurõppus "Kevadtorm" toimub sellel aastal 8. - 26. maini Põhja- ja Kirde-Eestis ning sellel osaleb ca. 9 000 inime...

Eesti Elu Nr. 21 - 26. mai 2017

Eesti Elu Nr. 21 - 26. mai 2017

Vaadake galeriid, mida huvitavat saab lugeda 26. mai Eesti Elu /Estonian Life paberlehest. Käesoleva nädala Eesti Elu paberle...

Suri ajakirjanik Vally Johanson a.k.a. Mari Nagel

Suri ajakirjanik Vally Johanson a.k.a. Mari Nagel

Vally Johanson (95) a.k.a. Mari Nagel, Sydney Meie Kodu ja Toronto Meie Elu ajakirjanik, suri vaikselt 16. mail 2017, Vancouveris,...

FOTOD - Kevadtorm 2017

FOTOD - Kevadtorm 2017

Kaitseväe suurõppus "Kevadtorm" toimub sellel aastal 8. - 26. maini Põhja- ja Kirde-Eestis ning sellel osaleb ca. 9 000 inime...

Juhtkiri - Küberkuritegevus

Juhtkiri - Küberkuritegevus

Möödunud nädalalõpul sai inimkond taas teada, et arvutimaailm pole sugugi turvaline. Nimelt väidetavalt seekord USAs – mitte Venem...

Team Raff's Arc of Memory design selected for the Memorial to the Victims of Communism

Team Raff's Arc of Memory design selected for the Memorial to the Victims of C…

A significant step toward the realization of the Memorial to the Victims of Communism – Canada, a Land of Refuge, was taken today ...

Rona Ambrose teatas ametlikult tagasiastumisest

Rona Ambrose teatas ametlikult tagasiastumisest

Canadian Club of Ottawa korraldas erakordse piduliku hommikusöögi-ürituse 16. mail Chateâu Laurier Adami saalis. Peakõnelejaks oli...

Abipalve Tartu Maarja Kiriku Sihtasutusest

Abipalve Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse…

Tartu Maarja Kirik on esimene eestlaste oma kirik Tartus ja Eesti laulupeo häll. Kirik valmis 1841....

Viido veerg - Raudteest

Viido veerg - Raudteest

Kui poliitikud annavad loa, siis on võimalik sõita rongiga Tallinnast Peterburi ja Moskvasse. Praeg...

Kommentaar - Keelejalgratta leiutamine

Kommentaar - Keelejalgratta leiutamine

Iga kord, kui Eestis hakkavad valimised lähenema, tuleb kas Keskerakond või Reformierakond välja ra...

Metsaülikool kutsub hirmudega kohtuma!

Metsaülikool kutsub hirmudega kohtuma!

Augustis arutletakse Kääriku Metsaülikoolis teemal „Mida Eesti kardab?". Ühiselt võetakse arutluse ...

Are Russian influence campaigns in Canada aided and abetted by locals?

Are Russian influence campaigns in Canad…

With the background of intense political emotions surrounding the possibility of Russian interferen...

Meelelahutust - Vihmavarjurahvas

Meelelahutust - Vihmavarjurahvas

Juhtun olema selline kummaline inimene, kel vihma vastu ei ole midagi. Varjugi. Tõsiselt, elus pole...

XXV Rapla Kirikumuusika Festivali peakülaline on ERSO!

XXV Rapla Kirikumuusika Festivali peakül…

28.06-9.07 astub üles Raplamaa suuremates ja väiksemates kirikutes suur hulk väljapaistvaid Eesti m...

EESTI HETKED - Karask, mida oodata

EESTI HETKED - Karask, mida oodata

Laensõna snäkk (ingl. snack) on eesti keelde leidnud küll tee, aga pigem öeldakse omaselt näks, näk...

Aaviku Seltsi kõnekoosolek Nõmme raamatukogus

Aaviku Seltsi kõnekoosolek Nõmme raamatu…

Eesti Vabariigi 100. a juubelile pühendatud pidustused kestavad kokku kolm aastat. Pidustuste kulmi...

Marine Le Pen ootamas oma uut võimalust

Marine Le Pen ootamas oma uut võimalust

Prantslased valisid oma uueks presidendiks Emmanuel Macroni. Marine Le Pen, kes unistab aastaid Ely...

FOTOD - Toronto Eesti Seltsi Lasteaia õppeaasta lõppes 2017

FOTOD - Toronto Eesti Seltsi Lasteaia õp…

Maikuu tulekuga on kenaks tradtisiooniks meie emade ja vanaemade austamine. Toronto Eesti ühiskonna...

FOTOD - Kevadtormised väliseestlaste kohtumised kodueesti metsades

FOTOD - Kevadtormised väliseestlaste koh…

Kaitseväe suurõppus Kevadtorm 2017 on alanud ja CIMIC (Civil Military Co-operation) tsiviil-militaa...

FOTOD - AJALOOLISED ÜLEUJUTUSED RÄSIVAD KANADAT

FOTOD - AJALOOLISED ÜLEUJUTUSED RÄSIVAD …

Loodusjõududega võitlevad ka Ottawa-Gatineau elanikudJulie on elanud oma perega Kanada pealinna läh...

Kommentaar - EMADEPÄEVA KANNIKESED AD 2017

Kommentaar - EMADEPÄEVA KANNIKESED AD 20…

Tulin hiljuti tagasi Lääne-Siberist Tyumenist ja sealsed kolleegid kiitsid, et üle aastate oli Sibe...

FOTOD - Eesti Koolis tähistati EMADEPÄEVA!

FOTOD - Eesti Koolis tähistati EMADEPÄEV…

Teisipäeval, 9. mail 2017.a toimus Toronto Eesti Majas Toronto Eesti Seltsi Täienduskoolide emadepä...

Juhtkiri - Läänemere julgeolek

Juhtkiri - Läänemere julgeolek

Tänapäeva kiiresti muutuvas ja ohtlikus maailmas on julgeoleku küsimused tihti seotud enamaga kui r...

Kanada päevik - Ragnarök radix* ehk vee võim

Kanada päevik - Ragnarök radix* ehk vee …

Kanada kogeb tänavu erakordselt vihmarohket kevadet. Sellist, mis ehk sügavuskliku suunab Piibli po...

FOTOD - Toronto Eesti Meeskoor laulus EMALE!

FOTOD - Toronto Eesti Meeskoor laulus EM…

Laupäeval, 6. mail 2017.a toimus Toronto Eesti Majas Toronto Eesti Meeskoori (TEM) pidulik kontsert...

Filmiparadiis Hot Docs

Filmiparadiis Hot Docs

Nagu juba traditsiooniks on saanud, möödub mul mais Torontos poolteist nädalat mööda erinevaid kino...

Kultuuriuudis - Okupatsioonide muuseumi uus näitus rändelugudest

Kultuuriuudis - Okupatsioonide muuseumi …

Okupatsioonide muuseum avab 16. mail näituse „Rändelood – eile ja täna".Tegemist on kolmiknäitusega...

EERO - Portage uimastirehabilitatsioonikeskus

EERO - Portage uimastirehabilitatsioonik… (1)

Mind viis Kanadasse Portage keskusesse pikk uurimis- ja eeltöö. Oma bakalaureusetaseme praktikad te...

The gross earnings of  AKEN’s Giant Rummage & Bake Sale #26 exceed $17,500!

The gross earnings of AKEN’s Giant Rumm…

AKEN's annual fundraising event known as the Giant Rummage Sale or "Hiigelbasaar" continues to amaz...

Kaugelt volbrile Tartus

Kaugelt volbrile Tartus

Nn. Põhja-Ameerika eesti naiskond Tartu Toomemäel 30. aprillil musumäe taustal. Õed Aili (Sarapik) ...

Contemporary Estonian culture – better or worse than that of the pre-war era?

Contemporary Estonian culture – better o…

Mart Helme, member of the Estonian parliament, leading politician in the Estonian Conservative Nati...

Facebook Twitter Youtube Rss Google plus
 
Teata sündmusest,
saada lugu või vihje!

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
 
 
Viimasena ilmunud
Eesti Elu paberlehe tutvustus!

 Eesti Elu üksiknumbrid
on müügil Torontos:

 

  • Eesti Elu kontoris (3 Madison Ave. / 310 Bloor St. W.)
  • e-store'is Toronto Eesti Majas (958 Broadview Ave)
  • Leaside Pharmacy's (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

  

Telli leht siit!

 

 
Teata sündmusest,
saada lugu või vihje!

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
 
Eesti Elu - 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 - Ajalehe Tellimine - Kuulutuste tellimine - Tel: 416-733-4550 - Fax: 416-733-0944 - e-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
This material may not be published, broadcast, rewritten, or redistributed. ©2012 Eesti Elu. All rights reserved.
Made by CyberQA & Confirmo