Logi sisse läbi:

Kommentaar - Keelejalgratta leiutamine

Sirje Kiin - foto: Taavi Tamtik (2014)Sirje Kiin - foto: Taavi Tamtik (2014)
Iga kord, kui Eestis hakkavad valimised lähenema, tuleb kas Keskerakond või Reformierakond välja rahvuslikku lõhet süvendavate poliitiliste lubadustega: üks lubab midagi venelastele ja teine lubab midagi eestlastele. Ikka ja jälle puhutakse üles vastandlikud rahvustunded, et siis kõrgetel lainetel purjetada järjekordse valimisvõidu poole, adumata või hoolimata, et tegelikult töötatakse ühiskonna jätkuva lõhestamise, mitte liitmise ega sidustamise nimel, Vene saatkonna häämeelest rääkimata. Seni kuni meie, valijad, ikka ja jälle selle vana, räbaldumise tõttu täiesti läbipaistva mänguga kaasa läheme, ei hakka küll midagi muutuma.

Sügiseste kohalike valimiste eel ongi Reformierakonna tõenäoline Tallinna linnapea kandidaat Kristen Michal taas tulnud välja justkui uhiuue toreda ideega, et kogu Eesti haridussüsteem võiks lasteaiast alates olla üks ja eestikeelne: „Nii kaoks ka Keskerakonna kasutatav pinnas eesti- ja venekeelsete inimeste vastandamiseks ja erineva jutu rääkimiseks erinevates auditooriumides," ütles Michal. Kuidas küll tulite selle mõtte peale, tahaks hüüda. Tere hommikust! Tule eile meile!

Juba 1998 (st ligi 20 a tagasi) oli Isamaaliidu programmis seatud siht, et kogu riikliku hariduse andmine toimuks eesti keeles kõigis astmetes: lasteaias, põhikoolis ning gümnaasiumis. Ligi veerand sajandit tagasi, 1993 kehtestas Mart Laari esimene valitsus põhikooli ja gümnaasiumi seaduse, mille kohaselt pidanuksid kõik venekeelsed gümnaasiumid aastaks 2000 üle minema eesti keelele, mida aga ei juhtunud; seejärel pikendati seadust veel 2007 aastani ning seejärel lasti tal vaikselt unustusse vajuda, sest tegelikult seadust ellu viia ei suudetud. Miks ei saanud ei Isamaa ega Isamaaliit üksinda haridussüsteemi eesti keelele üle viia? Esiteks sellepärast, et tubli koalitsioonipartner ning seejärel ligi 17 aastat peaministri rollis olnud Reformierakond seda sugugi ei tahtnud. Teiseks sellepärast, et Edgar Savisaare juhitud Keskerakond vajas oma vene häälte kogumiseks keelepoliitilise lõhe süvendamist, mitte kinnikasvatamist. Kolmandaks käis äge Venemaa infosõda Balti riikide keelepoliitika suhtes, kus Eesti ja Läti valitsusi süüdistati nn vene vähemuse keelelises ja rahvuslikus diskrimineerimises, ja ega see sõda pole lõppenud. Neljandaks käisid Eestis vahetpidamata rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad, kes manitsesid Eesti valitsust mitte rahvuspilli lõhki ajama, sundides väheseidki kavandatud lõimumismeetmeid aeglustama või koguni peatama.

Praegu kehtib kompromissnõue, et venekeelsetes gümnaasiumides õpetataks 60% aineid vene ja 40% eesti keeles, kuid sellegagi on olnud suuri raskusi, sest ikka veel pole suudetud piisavalt koolitada eestikeelseid aineõpetajaid vene koolidele ja kui neid ongi koolitatud, ei pruugi nad vabatahtlikult minna tööle vene koolidesse, sest sealne keskkond või muud tingimused pole olnud sobivad. Äsja soovis valitsust juhtiv Keskerakond teha tegelikult hoopis vastupidise sammu: leevendada sedagi napivõitu keelenõuet ning lubada mõnele vene koolile erandit.

Reformierakonna äsjane ilus ettepanek on eriti silmakirjalik ning küüniline väga mitmel põhjusel. Esiteks seetõttu, et nii peaministri kui haridusministri portfell oli ju aastaid nende käes (haridusministriteks Jürgen Ligi ja Maris Lauri). Miks siis ei võetud midagi ette riigikeele kehtestamiseks Eesti haridussüsteemis? Teiseks on praegu lähenemas kohalikud valimised, haridussüsteem on aga üleriiklik asi, mistap sellised valimislubadused kuuluvad hoopis Riigikogu valimiste aega, mitte kohalike omavalitsuste kapsaaeda. Kolmandaks süüdistab Reformierakond Keskerakonda eesti- ja venekeelsete inimeste vastandamises, ehkki ise on ratsutanud täpselt sama ratsu seljas ühest valimistsüklist teise ja alustab nüüd häbitult jälle sama vana ratsuga. Tagatipuks otsis Michal Isamaa kolikambrist üles veerand sajandit vana valimisplakati, eeldades justkui poleks valijail vähimatki poliitmälu.

Raskeim küsimus on see, kuidas asutada eestikeelseid lasteaedu Ida-Virumaal ja Narvas, kus teatavasti on ainult 4% eestlasi ja kus isegi mitte vähestel eesti lastel pole võimalik alati saada emakeelset algharidust, sest lasteaedades lihtsalt pole piisavalt eestikeelseid rühmi. Lõimumisuurimused näitavad juba pikemat aega, et kõik Eesti valitsused on lasknud 25 aasta jooksul Ida-Virumaal ja Narval getostuda. Soovitud hariduslikku lõimumist pole sisuliselt toimunud ning ettevõetud meetmeid olnud liiga vähe või liiga hilja.

Parem siiski hilja kui mitte kunagi. On päevselge, et keelepoliitiline sissemurdmine toimub praegu lahtisest uksest, aga see on üks hoopis teine uks. Uuringud näitavad nimelt, et Eestis on tekkinud suur „sotsiaalne tellimus" eestikeelse alushariduse osas: enamus vene ja muu emakeelega inimesi eelistavad ülekaalukalt eestikeelse õppe algust juba lasteaias. Keelepõhiselt eraldatud lasteaedu pooldab üha vähem muulasi. 65 % muukeelsetest inimestest pooldaks ühist eestikeelset lasteaeda, kus teistest rahvustest laste jaoks oleksid nende emakeelt valdavad abikasvatajad. Suhteliselt suur osa vene kodukeelega peresid on juba praegu pannud oma lapse eesti õppekeelega kooli (Maarja Siiner, Triin Vihalemm. Jätkusuutlik keelepoliitika: kas ja kuidas? Keel ja Kirjandus, 2013, nr 2). See tähendab, et enamus muukeelseid lapsi on juba ise leidnud oma tee eesti kooli ja eesti keeleni, suutmata ära oodata riigipoolseid lahendusi või siis hoolimata erakondade ülepolitiseeritud keeleotsustest, mis pole paraku silmas pidanud mitte ühiskonna sidustamist, vaid lõhestamist.

Ühiskonnateadlased on korduvalt pakkunud välja häid lahendusi, kuidas Eestit paremini keeleliselt ühendada, kuidas parandada keelelõhet, mis ikka veel mõjutab venekeelsete inimeste kehvemat toimetulekut hariduses, töö- ja eluteel: „Jätkusuutlik keelepoliitika peaks tegelema keele kasutatavuse arendamise kõrval ka selle kasutamise tingimuste ja võimaluste loomise ehk keele sotsiaalsete kasutuskeskkondade kujundamisega, kaugemas perspektiivis ka sotsiaalse võrdsuse ja sidususe tagamisega. Näiteks oleks vaja täiskasvanute keeleõpe tihedamalt siduda tööturule siirdumise ja järelõppega. See eeldab peale riigi ka muude keelepoliitiliste toimijate, näiteks kohalike omavalitsuste, töökohtade ja haridusasutuste kaasamist." (Siiner, Vihalemm, 2013).

Teadlased peavad olulisimaks seda, et Eesti senine riiklik hiliskontrolli põhine keelepoliitika (normeeri, kaitse, kontrolli!) muutuks lapsepõlvest alates toetavaks ja abistavaks keelepoliitikaks, mida suudavad reaalselt ellu viia ka kohalikud omavalitsused. Tallinn ja Kirde-Eesti tuleb taaseestistada kõigi võimalike ühiskondlike abinõudega, mitte ainult ühe karmi, kuid ebarealistliku keelenõudega.


Sirje Kiin, Eesti/USA
SEEDRIORU SUVIHARI: 24. juuni 2017

SEEDRIORU SUVIHARI: 24. juuni 2017

KAVAKell 09.30 - Rannavolle turniir, rEstoran avatudKell 12.00 - Loterii - Vabaõhuturg - MaleturniirKell 15.00 - Aktus Lauluv...

EKN – võidupühaks 2017 – Eesti rahvas Kanadas: Koos oleme tugevamad!

EKN – võidupühaks 2017 – Eesti rahvas Kanadas: Koos oleme tugevamad!

"Tänapäeval elame ajajärgus, mil rahvusvahelises taevas on liikumas musti ähvardavaid pilvi. Meil ei ole põhjust tunda nende päras...

 Laas Leivat - Võidupühaks 2017

Laas Leivat - Võidupühaks 2017

Hiljuti paluti Eesti Vabariiki asuma Euroopa Liidu eesistuja riigiks kuu aega varem kui ette nähtud. Malta, oma siseriiklike probl...

Juhtkiri - Väärtuslik nurgakivi

Juhtkiri - Väärtuslik nurgakivi

Üks saavutus viib teiseni, võitudeta edasi liikuda on pahatihti võimatu. Võidupüha oleme märkinud riigipühana alates aastast 1934,...

Tallinnas Tondil tuleb memoriaal Eesti ohvitseridele

Tallinnas Tondil tuleb memoriaal Eesti ohvitseridele

Tondi Sõjakooli 1920–1940 aastail lõpetanud ja nõukogude ning natsiokupatsioonides hukkunud või II maailmasõjas langenud ohvitseri...

Võidupüha ja võidutulede süütamise traditsiooni taastamine

Võidupüha ja võidutulede süütamise traditsiooni taastamine

Esimene võidupüha paraad koos võidutulede süütamise ja maakondadesse teele saatmisega toimus taasiseseisvunud Eestis 1993. aastal....

Kommentaar - Kui Eesti juhib Euroopa Liitu

Kommentaar - Kui Eesti juhib Euroopa Liitu

Esimesest juulist alates on Eesti esimest korda pooleks aastaks Euroopa Nõukogu eesistujariik. Meil ei ole paraku olnud teiste rii...

Pöördumine Eesti üldsuse ja Riigikogu poole Rail Balticu küsimuses

Pöördumine Eesti üldsuse ja Riigikogu poole Rail Balticu küsimuses

Pöördumine Eesti üldsuse ja Riigikogu poole Rail Balticu küsimusesAustatud Eesti rahvas! Austatud Riigikogu liikmed!Taasiseseisvun...

LEP JUHATUS: KES OLEME, MIDA TEEME

LEP JUHATUS: KES OLEME, MIDA TEEME

Töö nõuab tegijat, nii on Lääneranniku Eesti Päevade korraldamine jäänud juhatuse mureks ning umbes iga paari nädala tagant on jäl...

Tartus tehti ajalugu

Tartus tehti ajalugu

Juuniküüditamise 76. aastapäeval toimus Tartu Pauluse kirikus küüditamispäevale kohane pidulik jumalateenistus, aga lisaks sellele...

EESTI HETKED - Rahvuslind Itaalias

EESTI HETKED - Rahvuslind Itaalias

Selgus, et Rooma lähistel on omajagu tuttavat loodust. Lapsed kriiskasid esmakordselt elus palmipuid ja bambust nähes, aga siis il...

Täpsustus - Esimene eesti kirik Ameerikas

Täpsustus - Esimene eesti kirik Ameerikas

Eesti Elus (2. juuni numbris) ilmunud Chicago Eesti Maja 50. juubeli pidustuste kirjelduses on eksitav viga vanima eesti kiriku ko...

Kanada päevik - Enese huvides

Kanada päevik - Enese huvides

Taas on tabanud Ontariot valitsevaid liberaale skandaal. Ei saa aru, kuidas valija on korduvalt neid tagasi pukki asetanud, arvest...

Eesti Elu Nr. 25 - 23. juuni 2017

Eesti Elu Nr. 25 - 23. juuni 2017

Vaadake galeriid, mida huvitavat saab lugeda 16. juuni Eesti Elu /Estonian Life paberlehest. Käesoleva nädala Eesti Elu paber...

Palju õnne 101. sünnipäeval, dr Roman Toi!

Palju õnne 101. sünnipäeval, dr Roman Toi!

Pühapäeval, 18. juunil pühitseb Torontos Ehatare puhkekodus oma 101. sünnipäeva armastatud koorijuht, dirigent, helilooja dr Roman...

Juhtkiri - Rahva kaotustest

Juhtkiri - Rahva kaotustest

Kuigi juuni on tavaliselt kaunis kuu, on Eesti ajaloos kurbus ajal, kui peaks suve tulekut, jaanipäeva ootama. Ühismäärus nr 1299-...

FOTOD - Canada 150 - EUROOPA LIIT: PEALINNAD & KULTUURID

FOTOD - Canada 150 - EUROOPA LIIT: PEALI…

Euroopa Liit: pealinnad ja kultuurid - selle loosungi all toimus ülikuumal pühapäeval Ottawa Welcom...

Eesti Skautide Ühing (ESÜ) avas uue kodu

Eesti Skautide Ühing (ESÜ) avas uue kodu

Laupäeval, 10. juunil 2017 avas Eesti Skautide Ühing (ESÜ) oma uue kodu Tallinnas. Eesti Skaudikesk...

AJALOOLISED FOTOD - Miks just võrkpall

AJALOOLISED FOTOD - Miks just võrkpall (1)

Jõekääru Kalev'i Võrkpallilaagri 10. – juubeliaasta - eel on sobiv esile tuua praegusele põlvkonnal...

Pärnus etendub taas tõsielul põhinev “Klarissa kirjad”

Pärnus etendub taas tõsielul põhinev “Kl…

Pärnu Jahtklubi purjekakuuris etendub juulis ja augustis Pärnu Suveteatri suvelavastus igavesest ar...

LEP 2017 kava   – UCLA, Sunset Village

LEP 2017 kava – UCLA, Sunset Village

Neljapäev, 31. august11 h -6 pl Registreerimine, Study Lounge10 h – 1 pl Laulupeoharjutus, Grand Ho...

IVO LINNA JA BOOGIE COMPANY TULEMAS LÄÄNERANNIKU EESTI PÄEVADELE

IVO LINNA JA BOOGIE COMPANY TULEMAS LÄÄN…

Alati on põnev kuulda, millised pop-rock muusikalised artistid on Eestist Põhja-Ameerikasse tulemas...

Kommentaar -  24 DIALOOG, AVALIKUD MEELEAVALDUSED JA ORGANISEERITUD VÄGIVALD

Kommentaar - 24 DIALOOG, AVALIKUD MEELE…

Eesti kuulutas end varsti juba sajand tagasi riigina demokraatlikuks, rippumatuks (sõltumatuks) vab...

Kultuur - Vivat, maestro Neeme Järvi!

Kultuur - Vivat, maestro Neeme Järvi!

ERSO tähistas Neeme Järvi 80.a juubelit kahe kontserdiga. 6. juunil dirigeeris koos juubilariga Kri...

Meelelahutust - Uitaja mõtisklus

Meelelahutust - Uitaja mõtisklus

Temake juhib tihti tähelepanu sellele, et olen peaaegu Einstein. Mitte, kuna oskan valemeid lahenda...

FOTOD - Mälestuspäeva pildid Värskas ja Tallinnas 2017

FOTOD - Mälestuspäeva pildid Värskas ja …

VärskaNõukogude võimud küüditasid ja hukkasid 646 reservõppekogunemise nime all Petseri Kaitseliidu...

PHOTOS - Baltic June '41 Soviet Deportations Candle Light Commemoration

PHOTOS - Baltic June '41 Soviet Deportat…

June 13, 2017 The Baltic Federation, The Estonian Central Council, Latvian National Federation...

FOTOD - Sabre Strike 2017

FOTOD - Sabre Strike 2017

USA ARMY in Europe õppus „Sabre Strike" DV päev Tapal 10.06.17. „Sabre Strike" on USA armee pi...

FOTOD - EESTI KULTUURIMINISTER INDREK SAAR TÖÖVISIIDIL KANADAS

FOTOD - EESTI KULTUURIMINISTER INDREK SA…

Eesti kultuuriminister Indrek Saar viibis töövisiidil Ottawas 5. ja 6. juunil ning Torontos 7. juun...

NELJAS EUROOPA LIIDU LÜHIFILMIDE FESTIVAL OTTAWAS

NELJAS EUROOPA LIIDU LÜHIFILMIDE FESTIVA…

Ottawas Arts Court Theatre and Studio ruumides Daly Avenue'l toimus 2.-4. juunini juba neljandat aa...

Korporatsioon Fraternitas Estica 110

Korporatsioon Fraternitas Estica 110

Korporatsioon Fraternitas Estica tähistas oma 110. aastapäeva tänavu kevadel. Pidustused algasid Ta...

Kommentaar - Inimarengu aruanne näitab teid Eesti tulevikku

Kommentaar - Inimarengu aruanne näitab t…

Esimesel juunil arutas Riigikogu riiklikult tähtsa küsimusena uut inimarengu aruannet 2016/2017, mi...

Juhtkir - Ekstremismist

Juhtkir - Ekstremismist

Taas Londonis toimunud võigas terroristide rünnak süütutele viis Suurbritannia peaministri Teresa M...

Kanada päevik - Prestost, seekord negatiivselt

Kanada päevik - Prestost, seekord negati…

Kirjutasin Metrolinxi, ühistranspordi riikliku ettevõtte, Presto kaardist mullu positiivse päeviku....

EESTI HETKED - Ega sina ju ometi...

EESTI HETKED - Ega sina ju ometi...

"Ega sina ju ometi liiga palju ei joo? Igaks juhuks testi: (alkoinfo.ee)."Selline välikampaania on ...

Kanadas elavate eestlaste jätkuv toetus Peeteli kiriku sotsiaalkeskuse lastele

Kanadas elavate eestlaste jätkuv toetus …

Armsad Peeteli laste sõbrad ja toetajad Kanadast!Juba mitmeid aastaid on Kanadas elavad eestlased k...

Meelelahutust - Mis vahe seal on?

Meelelahutust - Mis vahe seal on?

Ega vist pole miskit vahet küll, kas kirjutad vai ei kirjuta, aga vahel on sedasi, et tunned vahetu...

EERO Eelnurme mälestusfondi stipendiumi sai Raimond Pääru

EERO Eelnurme mälestusfondi stipendiumi … (2)

EERO on välja andnud Eelnurme mälestusfondi stipendiumi TTÜ mehaanikateaduskonna õpilasele juba 25 ...

Ene Lompi järgi nimetati Northern Secondary School'i auditoorium

Ene Lompi järgi nimetati Northern Second…

Ene Lomp'i järgi nimetati Northern Secondary School'i auditoorium kus ta oli aastaid muusika õpetaj...

Üleskutse ERMilt välismaal elavatele eestlastele

Üleskutse ERMilt välismaal elavatele ees…

Eesti inimene, kes sa läksid 1980. aastate lõpus või 1990. aastatel välismaale ja oled sinna elama ...

Facebook Twitter Youtube Rss Google plus
 
Teata sündmusest,
saada lugu või vihje!

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
 
 
Viimasena ilmunud
Eesti Elu paberlehe tutvustus!

 Eesti Elu üksiknumbrid
on müügil Torontos:

 

  • Eesti Elu kontoris (3 Madison Ave. / 310 Bloor St. W.)
  • e-store'is Toronto Eesti Majas (958 Broadview Ave)
  • Leaside Pharmacy's (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

  

Telli leht siit!

 

 
Teata sündmusest,
saada lugu või vihje!

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
 
Eesti Elu - 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 - Ajalehe Tellimine - Kuulutuste tellimine - Tel: 416-733-4550 - Fax: 416-733-0944 - e-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
This material may not be published, broadcast, rewritten, or redistributed. ©2012 Eesti Elu. All rights reserved.
Made by CyberQA & Confirmo