Logi sisse läbi:

Kommentaar - Soolise võrdõiguslikkuse seadus


Põhiseaduse §12 sätestab, kelle diskrimineerimine on keelatud. See säte on väga arusaadavalt sõnastatud ja rahva poolt vastu võetud. Peale täitmise kontrollimise ja selle alusel õigusemõistmise riigivõimul pole midagi rohkemat vaja teha. Aga sellele järeldusele pole riigivõim tahtnud või osanud tulla või on seda nõudnud Euroopa Liidu üliinnukad bürokraadid ja vähemuses olevate isikute inimõiguste kaitsjad. Euroopa Liidu parlamendi ja nõukogu korralduste ning EMÜ ja EÜT nõukogude soovituste alusel on Eesti riigivõim koostanud ja avaldanud Soolise võrdõiguslikkuse seaduse (edaspidi SoVS). Seaduse koostajad ja avaldaja ilmselt ei vaevunud tuvastama, kas kehtivat olukorda on vastavad eriteadlased põhjalike küsitluste, uuringute ja analüüside alusel hinnanud ning kas väide, et Eestis naistel üldiselt puuduvad „meestega võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel" (SoVS §3, (1), 1), on ikkagi ja kõigis osades õigustatud. Mõeldav on, et selleski küsimuses on toimitud lääneriikide kiitust pälvivalt – nagu seda on tehtud mitmes teises valdkonnas, milles okupatsioonieelses Eestis toimiti iseseisva riigina.

Meeste ja naiste palkade ebavõrdsuse tekke takistamist kirjeldab SoVS §3, lõige 2 järgmiselt: „naiste ja meeste võrdne kohtlemine on otsese ja kaudse soolise diskrimineerimise puudumine"; ning lõige 3 määrab: „otsene sooline diskrimineerimine leiab aset, kui ühte isikut koheldakse tema soo tõttu halvemini, kui koheldakse, on koheldud või koheldaks teist isikut samalaadses olukorras". Lõike 3 sõnastus on aga kas meelega või hooletuse tõttu mitmel erineval viisil tõlgendatav. „Kui koheldakse, on koheldud või koheldaks" tähendab, et tänast kohtlemise olukorda on õigus võrrelda olukorraga, mis oli kunagi varem olnud, kehtib praegu või tekib kunagi hiljem. Ütlemata on jäetud, kas kohtlemise olukorrad, mida tahetakse võrrelda, peavad kehtima tööandja ettevõttes või mis on samalaadsed mõne teise tööandja juures oleva või tuleva olukorraga.

Juba ammustel aegadel jagunesid inimühiskonna liikmed tööandjateks ja töövõtjateks. Üldiselt tööandjad teadsid, et kõiki töid on võimalik teha ja kõiki kohustusi täita hästi ja kiiresti, kuid ka halvasti ja aeglaselt ning et ühed isikud sobivad ühe töö tegemiseks teistest paremini. Isiksusepsühholoogide hinnangul jagunevad kõik inimesed oma isiksuseomaduste alusel viide rühma. Teadlaste kinnituste kohaselt on inimese käitumist määravate isiksuseomaduste kogum küllaltki märgatavalt erinev ning nende olulisem osa on pärilik. Ühte rühma kuulujad saavad olla suurepärased müügimehed ning teise rühma liikmed võivad kujuneda oskuslikeks käsitöölisteks. Sellest võib järeldada, et töö tulemuslikkus võib olla väga erinev, eriti siis, kui töö ühtib või on vastuolus tegijate isiksuseomadustega.

Paljud tööd sobivad väga hästi kokku naiste õpitud oskuste ja isiksuseomadustega ning tulemuseks on töö hästi ja kiiresti tegemine. Palju on ka töid, mida ainult meestel on võimalik nõutud tulemuslikkusega teha. Tihti peavad aga ühte isiksuse rühma kuulujad tegema töid, mida teise isiksuserühma kuulujad saaksid hoopis tulemuslikumalt teha, kuid neid ei ole antud ajal tööotsijate hulgas. Küllaltki tavapärane on olukord, et ühte tööd võivad teha nii mehed kui naised.

SoVS on ilmselgelt ebaõnnestunud katse muuta töötavate naiste palgad võrdseks meeste palkadega, kui tööturu olukord sunnib mõlemast soost töötajaid samalaadset tööd tegema. Normaalses ühiskonna ja tööturu olukorras oleks tööandja igale töölisele, soolisest kuuluvusest olenemata, pakkunud sellist palka, mis tema hinnangul vastas töövõtja tulemuslikkusele ning pärast näiteks kahenädalast katseaega, oleks iga üksikuga uute läbirääkimiste käigus määratud kas palka suurendada või jätta suurendamata või töövõtja koguni lahti lasta. Palga suurus oleks olenenud töövõtja tulemuslikkusest ja teistest isiksuse omadustest ja töö tegemise oskusest. Kuid kindlasti võtab enamus tööandjaid arvesse töövõtja suhtumist töösse, tööandjasse ja töökaaslastesse, sest sellest oleneb, kas tööd tehakse rõõmuga ja kiiresti või hädavajaliku kohustuse täitmisena – seega ka väiksema tulemuslikkusega. Töö tegemisel võib ka ilmneda, et meessoost töövõtja mõtleb ka kodus olles, kuidas oma kasulikkust tööandja silmis suurendada. Igati tõenäoselt võib naissoost töövõtja oodata tööpäeva lõppu, et koju laste ja perekondlike toimetuste juurde pääseda ning töö ajalgi võib tema mõte aeg-ajalt lastele, toitudele ja rõivastele keskenduda. Kõige määravamaks teguriks võib olla üldine tööturu olukord. Eriti naiivne on aga järeldada, et kõik ülal loetletud tegurid ei oma mingit tähtsust naissoost töövõtja puhul, kui tema töö oleks „samalaadne" tööga, mida meessoost töövõtja praegu teeb või on varem teinud või hakkab kunagi tegema „samalaadses" olukorras. Selline potentsiaalselt teoreetiline olukord sunnib tööandjat maksma SoVS alusel naissoost töötajale sama tunnitasu, mida on makstud, makstakse või hakatakse maksma „samalaadses olukorras" olevale meessoost töövõtjale. Ülimalt imestamapanev on, et sellise küllaltki palju tõlgendamist võimaldava seaduse koostas valitsus, võttis vastu riigikogu ning kuulutas välja president – kõik teades, et senini on kõigi palkade määramine jäetud tööandjate ja töövõtjate omavaheliste kokkulepete asjaks ning et seadused peavad olema üheselt mõistetavad. Naiivne oleks arvata, et demokraatlikus riigis on valitsusel õigus kehtestada erinevate tööde miinimumpalgad ning arvata, et selle kohustuse täitmist eraomanikele kuuluvates ettevõtetes oleks võimalik olulisel määral karistustega ähvardades rakendada.

Tööandja ja töövõtjad saavad üksteisele kasulikud olla ja üksteisesse respektiga suhtuda, kui nad omal soovil on töösuhete tingimustes kokku leppinud. Kui töövõtja võetakse tööle võrdõiguslikkuse voliniku nõudel, on tööandjal võimalik leida piisavaid põhjusi tolle ebameeldiva töövõtja vallandamiseks. Tööandja saab ka tekitada olukordi, mis sunnivad töövõtjat järeldama, et parem on töösuhted lõpetada, kui tööandjaga kõigis küsimustes vastaline olla.

Inimõiguste ülddeklaratsioon avaldati selleks, et vältida rahvaste hävitamist genotsiidi ja holokausti teel. Et Ameerika Ühendriikides oli mustanahaliste ja valgete kooselamine ikka veel probleeme tekitav, siis täiendati deklaratsiooni väitega, et kõik inimesed on sündinud võrdsete õigustega. Võrdsete õigustega sündimise rõhutamine on muutunud kõrgmoeks ning sellega lehvitavad nüüd kõik inimõiguslased ning väidavad, et kõiki mõeldavaid vähemusi tuleb pidada ühiskondi rikastavateks erinevusteks ning lisaks selgelt määratud diskrimineerimise keeldudele tuleb luua seadusi, mis sunniks või mõjutaks enamuses olijaid vähemusi imetlema. Ühiskonda rikastavateks vähemuseks sobivad hästi ka naised, kes töötavad meestega koos, kuid pole suutnud või tahtnud tööandjalt meestega võrdset palka nõuda.


Harri Kivilo
SEEDRIORU SUVIHARI: 24. juuni 2017

SEEDRIORU SUVIHARI: 24. juuni 2017

KAVAKell 09.30 - Rannavolle turniir, rEstoran avatudKell 12.00 - Loterii - Vabaõhuturg - MaleturniirKell 15.00 - Aktus Lauluv...

EKN – võidupühaks 2017 – Eesti rahvas Kanadas: Koos oleme tugevamad!

EKN – võidupühaks 2017 – Eesti rahvas Kanadas: Koos oleme tugevamad!

"Tänapäeval elame ajajärgus, mil rahvusvahelises taevas on liikumas musti ähvardavaid pilvi. Meil ei ole põhjust tunda nende päras...

 Laas Leivat - Võidupühaks 2017

Laas Leivat - Võidupühaks 2017

Hiljuti paluti Eesti Vabariiki asuma Euroopa Liidu eesistuja riigiks kuu aega varem kui ette nähtud. Malta, oma siseriiklike probl...

Juhtkiri - Väärtuslik nurgakivi

Juhtkiri - Väärtuslik nurgakivi

Üks saavutus viib teiseni, võitudeta edasi liikuda on pahatihti võimatu. Võidupüha oleme märkinud riigipühana alates aastast 1934,...

Tallinnas Tondil tuleb memoriaal Eesti ohvitseridele

Tallinnas Tondil tuleb memoriaal Eesti ohvitseridele

Tondi Sõjakooli 1920–1940 aastail lõpetanud ja nõukogude ning natsiokupatsioonides hukkunud või II maailmasõjas langenud ohvitseri...

Võidupüha ja võidutulede süütamise traditsiooni taastamine

Võidupüha ja võidutulede süütamise traditsiooni taastamine

Esimene võidupüha paraad koos võidutulede süütamise ja maakondadesse teele saatmisega toimus taasiseseisvunud Eestis 1993. aastal....

Kommentaar - Kui Eesti juhib Euroopa Liitu

Kommentaar - Kui Eesti juhib Euroopa Liitu

Esimesest juulist alates on Eesti esimest korda pooleks aastaks Euroopa Nõukogu eesistujariik. Meil ei ole paraku olnud teiste rii...

Pöördumine Eesti üldsuse ja Riigikogu poole Rail Balticu küsimuses

Pöördumine Eesti üldsuse ja Riigikogu poole Rail Balticu küsimuses

Pöördumine Eesti üldsuse ja Riigikogu poole Rail Balticu küsimusesAustatud Eesti rahvas! Austatud Riigikogu liikmed!Taasiseseisvun...

LEP JUHATUS: KES OLEME, MIDA TEEME

LEP JUHATUS: KES OLEME, MIDA TEEME

Töö nõuab tegijat, nii on Lääneranniku Eesti Päevade korraldamine jäänud juhatuse mureks ning umbes iga paari nädala tagant on jäl...

Tartus tehti ajalugu

Tartus tehti ajalugu

Juuniküüditamise 76. aastapäeval toimus Tartu Pauluse kirikus küüditamispäevale kohane pidulik jumalateenistus, aga lisaks sellele...

EESTI HETKED - Rahvuslind Itaalias

EESTI HETKED - Rahvuslind Itaalias

Selgus, et Rooma lähistel on omajagu tuttavat loodust. Lapsed kriiskasid esmakordselt elus palmipuid ja bambust nähes, aga siis il...

Täpsustus - Esimene eesti kirik Ameerikas

Täpsustus - Esimene eesti kirik Ameerikas

Eesti Elus (2. juuni numbris) ilmunud Chicago Eesti Maja 50. juubeli pidustuste kirjelduses on eksitav viga vanima eesti kiriku ko...

Kanada päevik - Enese huvides

Kanada päevik - Enese huvides

Taas on tabanud Ontariot valitsevaid liberaale skandaal. Ei saa aru, kuidas valija on korduvalt neid tagasi pukki asetanud, arvest...

Eesti Elu Nr. 25 - 23. juuni 2017

Eesti Elu Nr. 25 - 23. juuni 2017

Vaadake galeriid, mida huvitavat saab lugeda 16. juuni Eesti Elu /Estonian Life paberlehest. Käesoleva nädala Eesti Elu paber...

Palju õnne 101. sünnipäeval, dr Roman Toi!

Palju õnne 101. sünnipäeval, dr Roman Toi!

Pühapäeval, 18. juunil pühitseb Torontos Ehatare puhkekodus oma 101. sünnipäeva armastatud koorijuht, dirigent, helilooja dr Roman...

Juhtkiri - Rahva kaotustest

Juhtkiri - Rahva kaotustest

Kuigi juuni on tavaliselt kaunis kuu, on Eesti ajaloos kurbus ajal, kui peaks suve tulekut, jaanipäeva ootama. Ühismäärus nr 1299-...

FOTOD - Canada 150 - EUROOPA LIIT: PEALINNAD & KULTUURID

FOTOD - Canada 150 - EUROOPA LIIT: PEALI…

Euroopa Liit: pealinnad ja kultuurid - selle loosungi all toimus ülikuumal pühapäeval Ottawa Welcom...

Eesti Skautide Ühing (ESÜ) avas uue kodu

Eesti Skautide Ühing (ESÜ) avas uue kodu

Laupäeval, 10. juunil 2017 avas Eesti Skautide Ühing (ESÜ) oma uue kodu Tallinnas. Eesti Skaudikesk...

AJALOOLISED FOTOD - Miks just võrkpall

AJALOOLISED FOTOD - Miks just võrkpall (1)

Jõekääru Kalev'i Võrkpallilaagri 10. – juubeliaasta - eel on sobiv esile tuua praegusele põlvkonnal...

Pärnus etendub taas tõsielul põhinev “Klarissa kirjad”

Pärnus etendub taas tõsielul põhinev “Kl…

Pärnu Jahtklubi purjekakuuris etendub juulis ja augustis Pärnu Suveteatri suvelavastus igavesest ar...

LEP 2017 kava   – UCLA, Sunset Village

LEP 2017 kava – UCLA, Sunset Village

Neljapäev, 31. august11 h -6 pl Registreerimine, Study Lounge10 h – 1 pl Laulupeoharjutus, Grand Ho...

IVO LINNA JA BOOGIE COMPANY TULEMAS LÄÄNERANNIKU EESTI PÄEVADELE

IVO LINNA JA BOOGIE COMPANY TULEMAS LÄÄN…

Alati on põnev kuulda, millised pop-rock muusikalised artistid on Eestist Põhja-Ameerikasse tulemas...

Kommentaar -  24 DIALOOG, AVALIKUD MEELEAVALDUSED JA ORGANISEERITUD VÄGIVALD

Kommentaar - 24 DIALOOG, AVALIKUD MEELE…

Eesti kuulutas end varsti juba sajand tagasi riigina demokraatlikuks, rippumatuks (sõltumatuks) vab...

Kultuur - Vivat, maestro Neeme Järvi!

Kultuur - Vivat, maestro Neeme Järvi!

ERSO tähistas Neeme Järvi 80.a juubelit kahe kontserdiga. 6. juunil dirigeeris koos juubilariga Kri...

Meelelahutust - Uitaja mõtisklus

Meelelahutust - Uitaja mõtisklus

Temake juhib tihti tähelepanu sellele, et olen peaaegu Einstein. Mitte, kuna oskan valemeid lahenda...

FOTOD - Mälestuspäeva pildid Värskas ja Tallinnas 2017

FOTOD - Mälestuspäeva pildid Värskas ja …

VärskaNõukogude võimud küüditasid ja hukkasid 646 reservõppekogunemise nime all Petseri Kaitseliidu...

PHOTOS - Baltic June '41 Soviet Deportations Candle Light Commemoration

PHOTOS - Baltic June '41 Soviet Deportat…

June 13, 2017 The Baltic Federation, The Estonian Central Council, Latvian National Federation...

FOTOD - Sabre Strike 2017

FOTOD - Sabre Strike 2017

USA ARMY in Europe õppus „Sabre Strike" DV päev Tapal 10.06.17. „Sabre Strike" on USA armee pi...

FOTOD - EESTI KULTUURIMINISTER INDREK SAAR TÖÖVISIIDIL KANADAS

FOTOD - EESTI KULTUURIMINISTER INDREK SA…

Eesti kultuuriminister Indrek Saar viibis töövisiidil Ottawas 5. ja 6. juunil ning Torontos 7. juun...

NELJAS EUROOPA LIIDU LÜHIFILMIDE FESTIVAL OTTAWAS

NELJAS EUROOPA LIIDU LÜHIFILMIDE FESTIVA…

Ottawas Arts Court Theatre and Studio ruumides Daly Avenue'l toimus 2.-4. juunini juba neljandat aa...

Korporatsioon Fraternitas Estica 110

Korporatsioon Fraternitas Estica 110

Korporatsioon Fraternitas Estica tähistas oma 110. aastapäeva tänavu kevadel. Pidustused algasid Ta...

Kommentaar - Inimarengu aruanne näitab teid Eesti tulevikku

Kommentaar - Inimarengu aruanne näitab t…

Esimesel juunil arutas Riigikogu riiklikult tähtsa küsimusena uut inimarengu aruannet 2016/2017, mi...

Juhtkir - Ekstremismist

Juhtkir - Ekstremismist

Taas Londonis toimunud võigas terroristide rünnak süütutele viis Suurbritannia peaministri Teresa M...

Kanada päevik - Prestost, seekord negatiivselt

Kanada päevik - Prestost, seekord negati…

Kirjutasin Metrolinxi, ühistranspordi riikliku ettevõtte, Presto kaardist mullu positiivse päeviku....

EESTI HETKED - Ega sina ju ometi...

EESTI HETKED - Ega sina ju ometi...

"Ega sina ju ometi liiga palju ei joo? Igaks juhuks testi: (alkoinfo.ee)."Selline välikampaania on ...

Kanadas elavate eestlaste jätkuv toetus Peeteli kiriku sotsiaalkeskuse lastele

Kanadas elavate eestlaste jätkuv toetus …

Armsad Peeteli laste sõbrad ja toetajad Kanadast!Juba mitmeid aastaid on Kanadas elavad eestlased k...

Meelelahutust - Mis vahe seal on?

Meelelahutust - Mis vahe seal on?

Ega vist pole miskit vahet küll, kas kirjutad vai ei kirjuta, aga vahel on sedasi, et tunned vahetu...

EERO Eelnurme mälestusfondi stipendiumi sai Raimond Pääru

EERO Eelnurme mälestusfondi stipendiumi … (2)

EERO on välja andnud Eelnurme mälestusfondi stipendiumi TTÜ mehaanikateaduskonna õpilasele juba 25 ...

Ene Lompi järgi nimetati Northern Secondary School'i auditoorium

Ene Lompi järgi nimetati Northern Second…

Ene Lomp'i järgi nimetati Northern Secondary School'i auditoorium kus ta oli aastaid muusika õpetaj...

Üleskutse ERMilt välismaal elavatele eestlastele

Üleskutse ERMilt välismaal elavatele ees…

Eesti inimene, kes sa läksid 1980. aastate lõpus või 1990. aastatel välismaale ja oled sinna elama ...

Facebook Twitter Youtube Rss Google plus
 
Teata sündmusest,
saada lugu või vihje!

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
 
 
Viimasena ilmunud
Eesti Elu paberlehe tutvustus!

 Eesti Elu üksiknumbrid
on müügil Torontos:

 

  • Eesti Elu kontoris (3 Madison Ave. / 310 Bloor St. W.)
  • e-store'is Toronto Eesti Majas (958 Broadview Ave)
  • Leaside Pharmacy's (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

  

Telli leht siit!

 

 
Teata sündmusest,
saada lugu või vihje!

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
 
Eesti Elu - 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 - Ajalehe Tellimine - Kuulutuste tellimine - Tel: 416-733-4550 - Fax: 416-733-0944 - e-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
This material may not be published, broadcast, rewritten, or redistributed. ©2012 Eesti Elu. All rights reserved.
Made by CyberQA & Confirmo