Logi sisse läbi:

Kommentaar - EESTLASTEL ON AEG HAKATA EESTI VABARIIGIS ELAMA


Enamus eestlasi ja Nõukogude Liidu venekeelseid kodanikke (edaspidi üldistavalt venelased), kellele Eesti Vabariik andis, ilma eestlastelt heakskiitu küsimata ja saamata, alalise elamisloa, on 25 aastat elanud Eesti Vabariigis, arvatavasti uskudes, et eestlased on tahtnud alati venelastega koos elada ja on elanudki. Nii on arvanud haritlased ja keelteoskajad, kuid ka need, kes maailmas juhtunu vastu ei ole huvi tundnud või pole osanud juhtunut hinnata. Aastal 1939 teadsid nii Nõukogude Liidu kui Eesti Vabariigi nimel toimijad, et mõlemad on suveräänsed riigid, mida eraldab Tartu rahulepingus väga üksikasjaliselt määratud riigipiir ning et Venemaa on selles lepingus loobunud igaveseks ajaks kõigist õigustest, mis Venemaal kunagi on olnud eestlaste ja nende maa suhtes.

Toona olid eestlased uhked ja õnnelikud, et olid saanud elada Eesti Vabariigis. Selle olemise lõpetas väga räigelt Nõukogude Liit Eesti okupeerimisega juunis 1940 ning Eesti muutmise Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi nime kandvaks Nõukogude Liidu osaks. Ligi pool sajandit kestnud okupatsiooni ajal Nõukogude Liit hukkas väga suurel hulgal süütuid eestlasi, küüditas mitukümmend tuhat eestlast Venemaa ülimalt ebainimlikesse orjalaagritesse, hävitas täielikult Eesti olemise eeskujulik põllumajanduslik riik ning saatis üle 400 000 Nõukogude Liidu kodaniku genotsiidi teostamiseks Eestisse elama.

Kuni augustini 1991 jäi Eesti Vabariik püsima de jure staatuses. Siis õnnestus eestlastel maailmale teatada, et Eesti Vabariigi iseseisvus on taastatud. Mida mõtlesid siis venekeelsed Nõukogude Liidu kodanikud, kelle arv ENSV elanikest oli selleks ajaks kasvanud peaaegu 40-le protsendile? Tuntud vene haritlane Oleg Pissarenko meenutab augustis 1991 kuuldud venelasest isa oma pojale rääkimas: „Vaata, poeg, nüüd on asjad läinud nii, et hakkame elama Eesti Vabariigis."(Postimees 12.05.17). Ilmselt oli toona Eestis palju venelasi, kes tolle isaga samamoodi mõtlesid, kuid veelgi rohkem oli arvatavasti neid, kes ekslikult arvasid ja ikka veel arvavad, et okupeeritud riigis pikka aega elamine õigustab kõiki genotsiidi teostajaid olla üks Eesti Vabariigi põhirahvus.

Eesti iseseisvuse taastajad olid kas liiga arad või ülikuulekalt tahtsid täita lääneriikides olevate sõprade soovitusi ega julgenud iseseisvuse taastamise deklaratsioonis kinnitada, et nüüd hakkame elama Eesti Vabariigis, nagu elati okupatsioonieelsel ajal. Kõik iseseisvuse taastajate ametijärglased, kes on üle 25 aasta kestnud perioodil saanud võimul olla ning need, kes on neid võimule valinud, pole ilmselt justkui tahtnud Eesti Vabariiki eestlaste omandiks pidada. Osa sellepärast, et see võib oluliselt vähendada nende isikliku karjääri võimalusi Euroopa Liidu monstrumbürokraatia ametnikuna. Osa, ilmselt koos kõige kõrgemal tasandil olijatega, on vist kõike Eestiga juhtunut alates septembrist 1939 pidanud ajalooliseks paratamatuseks ning tulevikule keskendumist takistavaks. Välistatud pole ei kosmopoliitsed või teised ideoloogilised veendumused ega isiklik kasu. Päris tõenäoselt võib arvata, et meie kõige kõrgema tasandi esindajad ei usu ega pole uskunud, et Eesti sõprade ja Euroopa Liidu juhtkonna hulgas võiks olla kommunistliku ideoloogia õigustajaid ja/või Venemaa huvides toimijaid.

Okupatsioonieelse Eesti Vabariigi ainult osalist taastamist on õigustatud sellega, et: Venemaa ei hakkaks iialgi heastama kahjusid, mida Nõukogude Liit tekitas eestlastele ja nende maale, Tartu rahulepingus määratu kõige tähtsama sätte täitmata jätmise, okupatsiooni ja genotsiidiga; Venemaa ei paneks Eesti-Vene riigipiiri tähiseid tagasi okupatsioonieelsetesse paikadesse; lääneriikide kõrgemad esindajad on pidanud Eestile kasulikuks kõik siia elama saadetud Nõukogude Liidu kodanikud ja nende järglased kiiresti „uuteks eestlasteks" sulandada. Mõistmata, et inimesed muudavad oma rahvuslikku kuuluvust vaid siis, kui nad seda ise soovivad, mitte nii nagu integratsiooniprogrammid määravad. Ja nii ongi erakondade ees- ja tagatubades otsustatud: jätame okupatsioonieelse Eesti Vabariigi taastamata ning reformeerime Nõukogude Liidu poolt vägivaldselt loodud, Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi nime kandva Nõukogude Liidu haldusühiku, turumajanduslikuks ja kaherahvuseliseks riigiks.

Ent ometi on veel rahva ja ka võimul olnute ja olijate hulgas neid, kelle vanemad on neile rääkinud okupatsioonieelsest ajast nii, nagu rahvas toda aega oli hinnanud ning sellest, et rohkem kui 60 000 eesti meest võitlesid aastal 1944 kangelaslikult takistamaks Nõukogude Liidu vägedel Eesti vallutada, enne kui Ameerika Ühendriikide ja Inglismaa väed eestlastele appi saabuvad. Riigivõim ja peavoolu meedia on okupatsioonieelse Eesti osalisel taastamisel innukalt halvustanud peaaegu kõike, mida sakslaste ja venelaste ikkest vabastatud rahvas oli teinud oma riigi majanduse ja kultuuri arendamisel silmapaistvalt edukaks Euroopa riigiks. Täiesti olematuks on vaikitud eesti meeste võitlused Eesti vabaduse nimel ning okupatsiooniaastate passiivne vastupanu venestamisele ja metsavendade lahingud Nõukogude Liidu sisekaitse vägedega. Kuna rahvusliku iseteadvuse arendamise asemel on keskendutud „kodakondsus patriotismi" tähtsaks pidamisele, siis on olematuks vaikitud ka okupatsiooniaegsed koolinoorte venestamise vastased tegevused.

Okupatsioonieelses Eestis elas sakslasi, venelasi, juute ja rannarootslasi. Kõik võisid oma emakeelt ja kultuuri viljeleda ja keegi neist ei saanud kurta, et neid oleks diskrimineeritud nende rahvuse tõttu. Siis ei pidanud riigivõim vajalikuks rahvastikuministri olemasolu ega kulukaid lõimimiskavasid ja nende rakendamisi; ei venekeelset rahvusringhäälingu osakonda; ei elanike eestimaalasteks pidamist ega nende liigitamist eesti kodukeelega eestlasteks ja vene kodukeelega eestlasteks (küsimata venelastelt, kas neile meeldib eestlaseks pidamine); ei kakskeelseid reklaame ja ettevõtete teadaandeid. Siis oli Eestil eesti nägu, nüüd seda enam ei ole. Kuid seda ehk ei olegi vaja, sest meile on ju kinnitatud, et kui kõigi vähemuste, eriti aga seksuaalvähemuste, inimõigused on eurodirektiivide kohaselt tagatud, siis ongi kõik väga hästi.
Eestlased võiksid nüüd läänemaiste sõprade kahjulikud nõuanded täitmata jätta ja Euroopa Liidu direktiivide kohasteks eurolasteks mitte muunduda ning lõpetada Eesti Vabariigi täielik taastamine. Aastal 1991 said siinsete venelaste arukad esindajad aru, et okupatsiooniaeg on lõppenud ja nüüd tuleb hakata elama Eesti Vabariigis. Mitte ükski okupatsioon ei saa olla ajalooline paratamatus. Nõukogude Liidul puudus vajadus ja õigus Ida-Euroopa riike oma hävitavas haardes hoidmiseks poole sajandi vältel. Mitte ühtegi genotsiidi varianti pole võimalik tagantjärele kaherahvuselise riigi loomiseks tunnustada, ka mitte siis, kui ühe riigi võim on genotsiidi teostajaile andnud alatise elamisloa pärast seda, kui nad on ligemale 50 aastat head elu nautides Nõukogude Liidu poolset rahvuste hävitamise eesmärki täitnud. Need kaks eespool esitatud väidet kinnitavad, et Eesti Vabariik on järjekestev ühe rahvuse poolt aastal 1918 loodud rahvusriik.

Lähtudes sellest, et Eesti Vabariigis okupatsioonieelsel ajal elanud välismaalasi mingil viisil ei diskrimineeritud, on igati tõenäoline, et kui eestlased hakkavad oma riiki ainuperemehena valitsema ning annavad Eestile tagasi eesti näo, siis ei muutu Eestile lojaalsete venelaste elu siin mitte mingil viisil inimõigusi rikkuvaks ega majanduslikult eestlaste elust halvemaks. Loomulikult tuleb neil ise oma emakeele ja kultuuri viljelemist korraldada ning loobuda Nõukogude Liidu poolt tehtud inimsusevastaste kuritegude avalikust ülistamistest Eesti territooriumil.

Eestlased ei saa iialgi rahvusena püsima jääda, kui erakonnad, võimul olijad ning peavoolu meedia jäärapäiselt usuvad, et kahte, sajandite vältel väga erineva mentaliteedi ja veendumustega elanud rahvust, saab meelitamise, sundimise ja Euroopa Liidu inimõiguste direktiivide abil kokku sulandada üheks rahvuseks – ilma Eesti Vabariigi põhiseaduse mitmeid sätteid kardinaalselt teistsugusteks muutmata. Ilmselgelt ei saa kokkusulandamine tekitada uut keelt ning kakskeelsus kõigis eluvaldkondades on hädavajalik. Ajapikku jääb domineerivaks üks keel, sest osa Vabariigi kodanikke ei hakkagi teise rahvuse keelt õppima - ilmselt need, kes ajaloo vältel on millegi uue õppimist vähe tähtsaks pidanud. Ja nii ongi eestlased taas olukorras, kus nad olid aastatel 1945 kuni 1990.


Harri Kivilo
SEEDRIORU SUVIHARI: 24. juuni 2017

SEEDRIORU SUVIHARI: 24. juuni 2017

KAVAKell 09.30 - Rannavolle turniir, rEstoran avatudKell 12.00 - Loterii - Vabaõhuturg - MaleturniirKell 15.00 - Aktus Lauluv...

EKN – võidupühaks 2017 – Eesti rahvas Kanadas: Koos oleme tugevamad!

EKN – võidupühaks 2017 – Eesti rahvas Kanadas: Koos oleme tugevamad!

"Tänapäeval elame ajajärgus, mil rahvusvahelises taevas on liikumas musti ähvardavaid pilvi. Meil ei ole põhjust tunda nende päras...

 Laas Leivat - Võidupühaks 2017

Laas Leivat - Võidupühaks 2017

Hiljuti paluti Eesti Vabariiki asuma Euroopa Liidu eesistuja riigiks kuu aega varem kui ette nähtud. Malta, oma siseriiklike probl...

Juhtkiri - Väärtuslik nurgakivi

Juhtkiri - Väärtuslik nurgakivi

Üks saavutus viib teiseni, võitudeta edasi liikuda on pahatihti võimatu. Võidupüha oleme märkinud riigipühana alates aastast 1934,...

Tallinnas Tondil tuleb memoriaal Eesti ohvitseridele

Tallinnas Tondil tuleb memoriaal Eesti ohvitseridele

Tondi Sõjakooli 1920–1940 aastail lõpetanud ja nõukogude ning natsiokupatsioonides hukkunud või II maailmasõjas langenud ohvitseri...

Võidupüha ja võidutulede süütamise traditsiooni taastamine

Võidupüha ja võidutulede süütamise traditsiooni taastamine

Esimene võidupüha paraad koos võidutulede süütamise ja maakondadesse teele saatmisega toimus taasiseseisvunud Eestis 1993. aastal....

Kommentaar - Kui Eesti juhib Euroopa Liitu

Kommentaar - Kui Eesti juhib Euroopa Liitu

Esimesest juulist alates on Eesti esimest korda pooleks aastaks Euroopa Nõukogu eesistujariik. Meil ei ole paraku olnud teiste rii...

Pöördumine Eesti üldsuse ja Riigikogu poole Rail Balticu küsimuses

Pöördumine Eesti üldsuse ja Riigikogu poole Rail Balticu küsimuses

Pöördumine Eesti üldsuse ja Riigikogu poole Rail Balticu küsimusesAustatud Eesti rahvas! Austatud Riigikogu liikmed!Taasiseseisvun...

LEP JUHATUS: KES OLEME, MIDA TEEME

LEP JUHATUS: KES OLEME, MIDA TEEME

Töö nõuab tegijat, nii on Lääneranniku Eesti Päevade korraldamine jäänud juhatuse mureks ning umbes iga paari nädala tagant on jäl...

Tartus tehti ajalugu

Tartus tehti ajalugu

Juuniküüditamise 76. aastapäeval toimus Tartu Pauluse kirikus küüditamispäevale kohane pidulik jumalateenistus, aga lisaks sellele...

EESTI HETKED - Rahvuslind Itaalias

EESTI HETKED - Rahvuslind Itaalias

Selgus, et Rooma lähistel on omajagu tuttavat loodust. Lapsed kriiskasid esmakordselt elus palmipuid ja bambust nähes, aga siis il...

Täpsustus - Esimene eesti kirik Ameerikas

Täpsustus - Esimene eesti kirik Ameerikas

Eesti Elus (2. juuni numbris) ilmunud Chicago Eesti Maja 50. juubeli pidustuste kirjelduses on eksitav viga vanima eesti kiriku ko...

Kanada päevik - Enese huvides

Kanada päevik - Enese huvides

Taas on tabanud Ontariot valitsevaid liberaale skandaal. Ei saa aru, kuidas valija on korduvalt neid tagasi pukki asetanud, arvest...

Eesti Elu Nr. 25 - 23. juuni 2017

Eesti Elu Nr. 25 - 23. juuni 2017

Vaadake galeriid, mida huvitavat saab lugeda 16. juuni Eesti Elu /Estonian Life paberlehest. Käesoleva nädala Eesti Elu paber...

Palju õnne 101. sünnipäeval, dr Roman Toi!

Palju õnne 101. sünnipäeval, dr Roman Toi!

Pühapäeval, 18. juunil pühitseb Torontos Ehatare puhkekodus oma 101. sünnipäeva armastatud koorijuht, dirigent, helilooja dr Roman...

Juhtkiri - Rahva kaotustest

Juhtkiri - Rahva kaotustest

Kuigi juuni on tavaliselt kaunis kuu, on Eesti ajaloos kurbus ajal, kui peaks suve tulekut, jaanipäeva ootama. Ühismäärus nr 1299-...

FOTOD - Canada 150 - EUROOPA LIIT: PEALINNAD & KULTUURID

FOTOD - Canada 150 - EUROOPA LIIT: PEALI…

Euroopa Liit: pealinnad ja kultuurid - selle loosungi all toimus ülikuumal pühapäeval Ottawa Welcom...

Eesti Skautide Ühing (ESÜ) avas uue kodu

Eesti Skautide Ühing (ESÜ) avas uue kodu

Laupäeval, 10. juunil 2017 avas Eesti Skautide Ühing (ESÜ) oma uue kodu Tallinnas. Eesti Skaudikesk...

AJALOOLISED FOTOD - Miks just võrkpall

AJALOOLISED FOTOD - Miks just võrkpall (1)

Jõekääru Kalev'i Võrkpallilaagri 10. – juubeliaasta - eel on sobiv esile tuua praegusele põlvkonnal...

Pärnus etendub taas tõsielul põhinev “Klarissa kirjad”

Pärnus etendub taas tõsielul põhinev “Kl…

Pärnu Jahtklubi purjekakuuris etendub juulis ja augustis Pärnu Suveteatri suvelavastus igavesest ar...

LEP 2017 kava   – UCLA, Sunset Village

LEP 2017 kava – UCLA, Sunset Village

Neljapäev, 31. august11 h -6 pl Registreerimine, Study Lounge10 h – 1 pl Laulupeoharjutus, Grand Ho...

IVO LINNA JA BOOGIE COMPANY TULEMAS LÄÄNERANNIKU EESTI PÄEVADELE

IVO LINNA JA BOOGIE COMPANY TULEMAS LÄÄN…

Alati on põnev kuulda, millised pop-rock muusikalised artistid on Eestist Põhja-Ameerikasse tulemas...

Kommentaar -  24 DIALOOG, AVALIKUD MEELEAVALDUSED JA ORGANISEERITUD VÄGIVALD

Kommentaar - 24 DIALOOG, AVALIKUD MEELE…

Eesti kuulutas end varsti juba sajand tagasi riigina demokraatlikuks, rippumatuks (sõltumatuks) vab...

Kultuur - Vivat, maestro Neeme Järvi!

Kultuur - Vivat, maestro Neeme Järvi!

ERSO tähistas Neeme Järvi 80.a juubelit kahe kontserdiga. 6. juunil dirigeeris koos juubilariga Kri...

Meelelahutust - Uitaja mõtisklus

Meelelahutust - Uitaja mõtisklus

Temake juhib tihti tähelepanu sellele, et olen peaaegu Einstein. Mitte, kuna oskan valemeid lahenda...

FOTOD - Mälestuspäeva pildid Värskas ja Tallinnas 2017

FOTOD - Mälestuspäeva pildid Värskas ja …

VärskaNõukogude võimud küüditasid ja hukkasid 646 reservõppekogunemise nime all Petseri Kaitseliidu...

PHOTOS - Baltic June '41 Soviet Deportations Candle Light Commemoration

PHOTOS - Baltic June '41 Soviet Deportat…

June 13, 2017 The Baltic Federation, The Estonian Central Council, Latvian National Federation...

FOTOD - Sabre Strike 2017

FOTOD - Sabre Strike 2017

USA ARMY in Europe õppus „Sabre Strike" DV päev Tapal 10.06.17. „Sabre Strike" on USA armee pi...

FOTOD - EESTI KULTUURIMINISTER INDREK SAAR TÖÖVISIIDIL KANADAS

FOTOD - EESTI KULTUURIMINISTER INDREK SA…

Eesti kultuuriminister Indrek Saar viibis töövisiidil Ottawas 5. ja 6. juunil ning Torontos 7. juun...

NELJAS EUROOPA LIIDU LÜHIFILMIDE FESTIVAL OTTAWAS

NELJAS EUROOPA LIIDU LÜHIFILMIDE FESTIVA…

Ottawas Arts Court Theatre and Studio ruumides Daly Avenue'l toimus 2.-4. juunini juba neljandat aa...

Korporatsioon Fraternitas Estica 110

Korporatsioon Fraternitas Estica 110

Korporatsioon Fraternitas Estica tähistas oma 110. aastapäeva tänavu kevadel. Pidustused algasid Ta...

Kommentaar - Inimarengu aruanne näitab teid Eesti tulevikku

Kommentaar - Inimarengu aruanne näitab t…

Esimesel juunil arutas Riigikogu riiklikult tähtsa küsimusena uut inimarengu aruannet 2016/2017, mi...

Juhtkir - Ekstremismist

Juhtkir - Ekstremismist

Taas Londonis toimunud võigas terroristide rünnak süütutele viis Suurbritannia peaministri Teresa M...

Kanada päevik - Prestost, seekord negatiivselt

Kanada päevik - Prestost, seekord negati…

Kirjutasin Metrolinxi, ühistranspordi riikliku ettevõtte, Presto kaardist mullu positiivse päeviku....

EESTI HETKED - Ega sina ju ometi...

EESTI HETKED - Ega sina ju ometi...

"Ega sina ju ometi liiga palju ei joo? Igaks juhuks testi: (alkoinfo.ee)."Selline välikampaania on ...

Kanadas elavate eestlaste jätkuv toetus Peeteli kiriku sotsiaalkeskuse lastele

Kanadas elavate eestlaste jätkuv toetus …

Armsad Peeteli laste sõbrad ja toetajad Kanadast!Juba mitmeid aastaid on Kanadas elavad eestlased k...

Meelelahutust - Mis vahe seal on?

Meelelahutust - Mis vahe seal on?

Ega vist pole miskit vahet küll, kas kirjutad vai ei kirjuta, aga vahel on sedasi, et tunned vahetu...

EERO Eelnurme mälestusfondi stipendiumi sai Raimond Pääru

EERO Eelnurme mälestusfondi stipendiumi … (2)

EERO on välja andnud Eelnurme mälestusfondi stipendiumi TTÜ mehaanikateaduskonna õpilasele juba 25 ...

Ene Lompi järgi nimetati Northern Secondary School'i auditoorium

Ene Lompi järgi nimetati Northern Second…

Ene Lomp'i järgi nimetati Northern Secondary School'i auditoorium kus ta oli aastaid muusika õpetaj...

Üleskutse ERMilt välismaal elavatele eestlastele

Üleskutse ERMilt välismaal elavatele ees…

Eesti inimene, kes sa läksid 1980. aastate lõpus või 1990. aastatel välismaale ja oled sinna elama ...

Facebook Twitter Youtube Rss Google plus
 
Teata sündmusest,
saada lugu või vihje!

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
 
 
Viimasena ilmunud
Eesti Elu paberlehe tutvustus!

 Eesti Elu üksiknumbrid
on müügil Torontos:

 

  • Eesti Elu kontoris (3 Madison Ave. / 310 Bloor St. W.)
  • e-store'is Toronto Eesti Majas (958 Broadview Ave)
  • Leaside Pharmacy's (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

  

Telli leht siit!

 

 
Teata sündmusest,
saada lugu või vihje!

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
 
Eesti Elu - 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 - Ajalehe Tellimine - Kuulutuste tellimine - Tel: 416-733-4550 - Fax: 416-733-0944 - e-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
This material may not be published, broadcast, rewritten, or redistributed. ©2012 Eesti Elu. All rights reserved.
Made by CyberQA & Confirmo