Logi sisse läbi:

Kommentaar - Inimarengu aruanne näitab teid Eesti tulevikku

Sirje Kiin - foto: Taavi Tamtik (2014)Sirje Kiin - foto: Taavi Tamtik (2014)
Esimesel juunil arutas Riigikogu riiklikult tähtsa küsimusena uut inimarengu aruannet 2016/2017, mis kannab pealkirja „Eesti rändeajastul". Põhjaliku, hästi vormistatud, selgete põhisõnumite, konkreetsete ettepanekutega aruande kirjutasid poolteise aasta jooksul 40 eesti humanitaar- ja majandusteadlast, töö valmimisel osales 60 inimest. Aruande peatoimetaja on Tiit Tammaru, Tartu ülikooli rahvastiku- ja linnageograafia professor. Aruanne on netis kõigile lugeda http://inimareng.ee/ Tegemist on ühe parima raportiga Eesti ühiskonna diagnoosimisel ja tulevikuteede valikute osutamisel. Raport koosneb viiest peatükist: Ränne ja Euroopa demograafilised väljakutsed, Väljapoole avatud Eesti: hargmaistumine, Sisseränne ja lõimumine, Ränne, identiteedi- ja keelemuutused ning Eesti keelemuutused avatud maailmas.

Raporti ühiskondlikku tähtsust rõhutab EV presidendi Kersti Kaljulaidi eessõna, kus ta kirjutab, et „Eesti inimarengu aruanne on praeguse Eesti portree koos töövahenditega, mis aitavad endale ette kujutada meie lapsi ja lapselapsi tuleviku-Eestis. Siit saab endale tööülesanded poliitik, kes tahab olla riigimees ja langetada otsuseid, mis tõesti kujundavad järgmiste põlvkondade Eestit."

Ent just siin peitubki üks meie võtmeprobleeme: sisukaid inimarengu aruandeid on eesti teadlased kirjutanud alates aastast 2006, need on ikka sisaldanud ettepanekuid ja kaalukaid argumente ühe või teise poliitilise valikuotsuse tegemiseks, ent kas neid on ka tegevpoliitikas arvestatud? Kahjuks väga vähe, seepärast ongi ka uusima aruande põhidiagnoos Eesti ühiskonnale jätkuvalt murettekitav: ehkki Eestis on heaolu kasv mõõdetuna inimarengu indeksiga (tervis, haridus, jõukus) viimase 25 aasta jooksul üks suuremaid Euroopas, on ebavõrdsus Eestis endiselt suur ja Gini indeksiga mõõdetuna üks kõrgemaid Euroopas. Jõukus koondub Tallinnasse, ääremaa inimesed pole heaolu kasvust osa saanud. Seetõttu rändavad eestlased Tallinnasse või Eestist välja, otsimaks inimväärsemat elu. Ääremaastumise vastu pole ükski Eesti valitsus suutnud tõhusalt võidelda, sellele probleemile osutatakse jätkuvalt ühest inimarengu aruandest teise.

Eestis on siiski juba toimunud rändepööre, st kaks viimast aastat on sisseränne olnud mõnevõrra suurem kui väljaränne: esimest korda viimase 25 aasta jooksul ületas Eestisse saabujate arv Eestist lahkujate arvu aastal 2015. Kuid rändeajastusse jõudnud Eestile tähendab see paraku suuri probleeme lõimumisega. Okupatsiooniaja pärandina on meil olemas muu Euroopaga võrreldes ülisuur venekeelne immigrantide grupp. Eesti- ja venekeelsed kogukonnad omavahel suurt ei suhtle, elatakse jätkuvalt erinevates inforuumides, mis tekitab ja süvendab poliitilisi pingeid. Liiga kauaks kestma jäetud nõukogude pärand - kakskeelne koolisüsteem - on sisuliselt takistanud veerand sajandit venekeelse kogukonna lõimumist Eesti ühiskonda, surudes nad paratamatult kehvemasse positsiooni nii haridus- kui tööelus.

Vaatasin imestusega Riigikogus toimunud mitmetunnist inimarengu aruande arutelu, kus senised eestikeelsele kooliharidusele ülemineku peamised takistajad (Keskerakond ja Reformierakond) rääkisid nüüd nagu ühest suust, kui vahva ja lõimumisõige on aruande tungiv ettepanek üle minna ühtsele eestikeelsele õppele lasteaiast alates. Aga parem hilja, kui mitte kunagi. Vaatame, kas jõuame teadlaste korduvaist ettepanekuist ja poliitikute toetussõnadest nüüd siis lõpuks ka tegudeni.

Suurenev sisseränne lisab probleeme, sest tulijad on pärit erinevatest piirkondadest ja teistsugustest kultuuridest. Teadlaste retsept on järgmine: „Ühiskonna sidusust saab suurendada mitte üksnes eesti keele tähtsustamisega, vaid suhtluse toetamisega. Ühtne eesti lasteaed ja kool saavad olla lõimumise käivitajad, tööturg elluviija ning lõimumise edukust mõõdab see, kui eri rahvusest inimesed soovivad ja saavad elada samades piirkondades." Eestil tuleks vältida immigrantide getostumist, aga Ida-Virumaal ja Narvas on see paraku juba ammu nii lastud minna.

Aruanne rõhutab ühe põhijäreldusena seda, et Eesti rahvastik ei ole 21. sajandi lõpuks praegusest väiksem, kui on täidetud kaks põhitingimust: sündimus suureneb ja saabujaid on rohkem kui lahkujaid. Et see nii toimuks, on vaja märksa tõhusamaid-aktiivsemaid riiklikke meetmeid nii pere- kui rändepoliitikas, kuid seni on seda tehtud vähe (rändepoliitikas!) või liiga hilja (keelepoliitikas!). Eesti riik, st valitsus ja Riigikogu on olnud liiga passiivne, kujundamaks ja juhtimaks neid protsesse riiklikult ja kindlate poliitiliste otsustega. Teadlaste ettepanek on, et Eesti võiks kaaluda järkjärgulist loobumist senisest passiivsest rändepoliitikast ning rakendada aktiivset rändepoliitikat, mis lähtub nii tööturu vajadusest (nagu seni on teinud Lääne-Euroopa) kui ka saabujate lõimumissuutlikkusest (nagu tehakse Põhja-Ameerikas). Aruandes pakuti välja idee võtta töörändes kasutusele punktisüsteem immigrantide lõimumissuutlikkuse hindamiseks nagu Kanadas. Samuti soovitatakse soodustada riiklikult õpirännet. Need ideed leidsid Riigikogu arutelus toetust vähemasti sõnades, ootame nüüd siis tegusid ehk vastavaid seaduseelnõusid.

Mitmed poliitikud rõhutasid aruande arutelul vajadust soodustada eestlaste endi tagasirännet. Praegu elab väljaspool kodumaad 200 000 eestlast: ennekõike on vaja meie oma Kalevipojad koju tagasi saada, kuid selle üheks olulisimaks eelduseks on elamisväärne palk ehk majanduskasv. Maris Lauri (Reformierakond) kõneles Riigikogus hellast teemast, mis aruandes küll ei kajastunud, kuid mis on ka minu arvates üks oluline takistus kodumaale naasmisel. Nimelt peletavad eestlased ise võõrsilt naasjad eemale, sest kardavad neile oskustelt alla jääda. Eestlastel on hirm tugevama konkurendi ees. Nimetaksin seda isegi karmimalt: Eesti üliväikses ühiskonnas toimib karm korporatiivsus ehk viie soovitaja - viie põlvkonna ringkaitse. Ajaloolises kogemuses võis sellisest hoiakust enesekaitsena küll kasu olla, kuid tänapäeva avatud maailmas takistab selline kramplik, vaid isiklikest suhetest sõltuv, umbekasvanud suletus ilmselgesti Eesti arengut.

Riigikogu arutelul tuli jutuks ka Eesti koolisüsteemi paindumatus, et mitte öelda tõrjuv suhtumine kodumaale naasvate laste hariduslike erivajaduste arvestamisel. Mis kasu on loosungeist „Kõik talendid koju!" või „Kõik Kalevipojad koju!", kui praktikas veeretatakse sulle mitu kivi ette või lihtsalt ei anta erialast tööd, ehkki kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud on ametlikul riiklikul tasandil hädasti vajatud.

Inimarengu aruande uuenduslikumad peatükid puudutasidki hargmaisuse teemat, seda, et Eesti on tegelikult suur ja üleilmne, et meie inimeste üleilmset potentsiaali saab ja tuleb paremini ära kasutada ning Eesti heaks riiklikult rakendada. Eesti vajab rohkem avatust ja tarka, aktiivset rändepoliitikat. Ainult nõnda saame täita oma põhiseaduslikku kohustust: kaitsta Eesti rahvast ja keelt ning arendada eesti kultuuri.


Sirje Kiin, Eesti/USA
SEEDRIORU SUVIHARI: 24. juuni 2017

SEEDRIORU SUVIHARI: 24. juuni 2017

KAVAKell 09.30 - Rannavolle turniir, rEstoran avatudKell 12.00 - Loterii - Vabaõhuturg - MaleturniirKell 15.00 - Aktus Lauluv...

EKN – võidupühaks 2017 – Eesti rahvas Kanadas: Koos oleme tugevamad!

EKN – võidupühaks 2017 – Eesti rahvas Kanadas: Koos oleme tugevamad!

"Tänapäeval elame ajajärgus, mil rahvusvahelises taevas on liikumas musti ähvardavaid pilvi. Meil ei ole põhjust tunda nende päras...

 Laas Leivat - Võidupühaks 2017

Laas Leivat - Võidupühaks 2017

Hiljuti paluti Eesti Vabariiki asuma Euroopa Liidu eesistuja riigiks kuu aega varem kui ette nähtud. Malta, oma siseriiklike probl...

Juhtkiri - Väärtuslik nurgakivi

Juhtkiri - Väärtuslik nurgakivi

Üks saavutus viib teiseni, võitudeta edasi liikuda on pahatihti võimatu. Võidupüha oleme märkinud riigipühana alates aastast 1934,...

Tallinnas Tondil tuleb memoriaal Eesti ohvitseridele

Tallinnas Tondil tuleb memoriaal Eesti ohvitseridele

Tondi Sõjakooli 1920–1940 aastail lõpetanud ja nõukogude ning natsiokupatsioonides hukkunud või II maailmasõjas langenud ohvitseri...

Võidupüha ja võidutulede süütamise traditsiooni taastamine

Võidupüha ja võidutulede süütamise traditsiooni taastamine

Esimene võidupüha paraad koos võidutulede süütamise ja maakondadesse teele saatmisega toimus taasiseseisvunud Eestis 1993. aastal....

Kommentaar - Kui Eesti juhib Euroopa Liitu

Kommentaar - Kui Eesti juhib Euroopa Liitu

Esimesest juulist alates on Eesti esimest korda pooleks aastaks Euroopa Nõukogu eesistujariik. Meil ei ole paraku olnud teiste rii...

Pöördumine Eesti üldsuse ja Riigikogu poole Rail Balticu küsimuses

Pöördumine Eesti üldsuse ja Riigikogu poole Rail Balticu küsimuses

Pöördumine Eesti üldsuse ja Riigikogu poole Rail Balticu küsimusesAustatud Eesti rahvas! Austatud Riigikogu liikmed!Taasiseseisvun...

LEP JUHATUS: KES OLEME, MIDA TEEME

LEP JUHATUS: KES OLEME, MIDA TEEME

Töö nõuab tegijat, nii on Lääneranniku Eesti Päevade korraldamine jäänud juhatuse mureks ning umbes iga paari nädala tagant on jäl...

Tartus tehti ajalugu

Tartus tehti ajalugu

Juuniküüditamise 76. aastapäeval toimus Tartu Pauluse kirikus küüditamispäevale kohane pidulik jumalateenistus, aga lisaks sellele...

EESTI HETKED - Rahvuslind Itaalias

EESTI HETKED - Rahvuslind Itaalias

Selgus, et Rooma lähistel on omajagu tuttavat loodust. Lapsed kriiskasid esmakordselt elus palmipuid ja bambust nähes, aga siis il...

Täpsustus - Esimene eesti kirik Ameerikas

Täpsustus - Esimene eesti kirik Ameerikas

Eesti Elus (2. juuni numbris) ilmunud Chicago Eesti Maja 50. juubeli pidustuste kirjelduses on eksitav viga vanima eesti kiriku ko...

Kanada päevik - Enese huvides

Kanada päevik - Enese huvides

Taas on tabanud Ontariot valitsevaid liberaale skandaal. Ei saa aru, kuidas valija on korduvalt neid tagasi pukki asetanud, arvest...

Eesti Elu Nr. 25 - 23. juuni 2017

Eesti Elu Nr. 25 - 23. juuni 2017

Vaadake galeriid, mida huvitavat saab lugeda 16. juuni Eesti Elu /Estonian Life paberlehest. Käesoleva nädala Eesti Elu paber...

Palju õnne 101. sünnipäeval, dr Roman Toi!

Palju õnne 101. sünnipäeval, dr Roman Toi!

Pühapäeval, 18. juunil pühitseb Torontos Ehatare puhkekodus oma 101. sünnipäeva armastatud koorijuht, dirigent, helilooja dr Roman...

Juhtkiri - Rahva kaotustest

Juhtkiri - Rahva kaotustest

Kuigi juuni on tavaliselt kaunis kuu, on Eesti ajaloos kurbus ajal, kui peaks suve tulekut, jaanipäeva ootama. Ühismäärus nr 1299-...

FOTOD - Canada 150 - EUROOPA LIIT: PEALINNAD & KULTUURID

FOTOD - Canada 150 - EUROOPA LIIT: PEALI…

Euroopa Liit: pealinnad ja kultuurid - selle loosungi all toimus ülikuumal pühapäeval Ottawa Welcom...

Eesti Skautide Ühing (ESÜ) avas uue kodu

Eesti Skautide Ühing (ESÜ) avas uue kodu

Laupäeval, 10. juunil 2017 avas Eesti Skautide Ühing (ESÜ) oma uue kodu Tallinnas. Eesti Skaudikesk...

AJALOOLISED FOTOD - Miks just võrkpall

AJALOOLISED FOTOD - Miks just võrkpall (1)

Jõekääru Kalev'i Võrkpallilaagri 10. – juubeliaasta - eel on sobiv esile tuua praegusele põlvkonnal...

Pärnus etendub taas tõsielul põhinev “Klarissa kirjad”

Pärnus etendub taas tõsielul põhinev “Kl…

Pärnu Jahtklubi purjekakuuris etendub juulis ja augustis Pärnu Suveteatri suvelavastus igavesest ar...

LEP 2017 kava   – UCLA, Sunset Village

LEP 2017 kava – UCLA, Sunset Village

Neljapäev, 31. august11 h -6 pl Registreerimine, Study Lounge10 h – 1 pl Laulupeoharjutus, Grand Ho...

IVO LINNA JA BOOGIE COMPANY TULEMAS LÄÄNERANNIKU EESTI PÄEVADELE

IVO LINNA JA BOOGIE COMPANY TULEMAS LÄÄN…

Alati on põnev kuulda, millised pop-rock muusikalised artistid on Eestist Põhja-Ameerikasse tulemas...

Kommentaar -  24 DIALOOG, AVALIKUD MEELEAVALDUSED JA ORGANISEERITUD VÄGIVALD

Kommentaar - 24 DIALOOG, AVALIKUD MEELE…

Eesti kuulutas end varsti juba sajand tagasi riigina demokraatlikuks, rippumatuks (sõltumatuks) vab...

Kultuur - Vivat, maestro Neeme Järvi!

Kultuur - Vivat, maestro Neeme Järvi!

ERSO tähistas Neeme Järvi 80.a juubelit kahe kontserdiga. 6. juunil dirigeeris koos juubilariga Kri...

Meelelahutust - Uitaja mõtisklus

Meelelahutust - Uitaja mõtisklus

Temake juhib tihti tähelepanu sellele, et olen peaaegu Einstein. Mitte, kuna oskan valemeid lahenda...

FOTOD - Mälestuspäeva pildid Värskas ja Tallinnas 2017

FOTOD - Mälestuspäeva pildid Värskas ja …

VärskaNõukogude võimud küüditasid ja hukkasid 646 reservõppekogunemise nime all Petseri Kaitseliidu...

PHOTOS - Baltic June '41 Soviet Deportations Candle Light Commemoration

PHOTOS - Baltic June '41 Soviet Deportat…

June 13, 2017 The Baltic Federation, The Estonian Central Council, Latvian National Federation...

FOTOD - Sabre Strike 2017

FOTOD - Sabre Strike 2017

USA ARMY in Europe õppus „Sabre Strike" DV päev Tapal 10.06.17. „Sabre Strike" on USA armee pi...

FOTOD - EESTI KULTUURIMINISTER INDREK SAAR TÖÖVISIIDIL KANADAS

FOTOD - EESTI KULTUURIMINISTER INDREK SA…

Eesti kultuuriminister Indrek Saar viibis töövisiidil Ottawas 5. ja 6. juunil ning Torontos 7. juun...

NELJAS EUROOPA LIIDU LÜHIFILMIDE FESTIVAL OTTAWAS

NELJAS EUROOPA LIIDU LÜHIFILMIDE FESTIVA…

Ottawas Arts Court Theatre and Studio ruumides Daly Avenue'l toimus 2.-4. juunini juba neljandat aa...

Korporatsioon Fraternitas Estica 110

Korporatsioon Fraternitas Estica 110

Korporatsioon Fraternitas Estica tähistas oma 110. aastapäeva tänavu kevadel. Pidustused algasid Ta...

Kommentaar - Inimarengu aruanne näitab teid Eesti tulevikku

Kommentaar - Inimarengu aruanne näitab t…

Esimesel juunil arutas Riigikogu riiklikult tähtsa küsimusena uut inimarengu aruannet 2016/2017, mi...

Juhtkir - Ekstremismist

Juhtkir - Ekstremismist

Taas Londonis toimunud võigas terroristide rünnak süütutele viis Suurbritannia peaministri Teresa M...

Kanada päevik - Prestost, seekord negatiivselt

Kanada päevik - Prestost, seekord negati…

Kirjutasin Metrolinxi, ühistranspordi riikliku ettevõtte, Presto kaardist mullu positiivse päeviku....

EESTI HETKED - Ega sina ju ometi...

EESTI HETKED - Ega sina ju ometi...

"Ega sina ju ometi liiga palju ei joo? Igaks juhuks testi: (alkoinfo.ee)."Selline välikampaania on ...

Kanadas elavate eestlaste jätkuv toetus Peeteli kiriku sotsiaalkeskuse lastele

Kanadas elavate eestlaste jätkuv toetus …

Armsad Peeteli laste sõbrad ja toetajad Kanadast!Juba mitmeid aastaid on Kanadas elavad eestlased k...

Meelelahutust - Mis vahe seal on?

Meelelahutust - Mis vahe seal on?

Ega vist pole miskit vahet küll, kas kirjutad vai ei kirjuta, aga vahel on sedasi, et tunned vahetu...

EERO Eelnurme mälestusfondi stipendiumi sai Raimond Pääru

EERO Eelnurme mälestusfondi stipendiumi … (2)

EERO on välja andnud Eelnurme mälestusfondi stipendiumi TTÜ mehaanikateaduskonna õpilasele juba 25 ...

Ene Lompi järgi nimetati Northern Secondary School'i auditoorium

Ene Lompi järgi nimetati Northern Second…

Ene Lomp'i järgi nimetati Northern Secondary School'i auditoorium kus ta oli aastaid muusika õpetaj...

Üleskutse ERMilt välismaal elavatele eestlastele

Üleskutse ERMilt välismaal elavatele ees…

Eesti inimene, kes sa läksid 1980. aastate lõpus või 1990. aastatel välismaale ja oled sinna elama ...

Facebook Twitter Youtube Rss Google plus
 
Teata sündmusest,
saada lugu või vihje!

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
 
 
Viimasena ilmunud
Eesti Elu paberlehe tutvustus!

 Eesti Elu üksiknumbrid
on müügil Torontos:

 

  • Eesti Elu kontoris (3 Madison Ave. / 310 Bloor St. W.)
  • e-store'is Toronto Eesti Majas (958 Broadview Ave)
  • Leaside Pharmacy's (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

  

Telli leht siit!

 

 
Teata sündmusest,
saada lugu või vihje!

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
 
Eesti Elu - 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 - Ajalehe Tellimine - Kuulutuste tellimine - Tel: 416-733-4550 - Fax: 416-733-0944 - e-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
This material may not be published, broadcast, rewritten, or redistributed. ©2012 Eesti Elu. All rights reserved.
Made by CyberQA & Confirmo