Logi sisse läbi:

Kommentaar - 24 DIALOOG, AVALIKUD MEELEAVALDUSED JA ORGANISEERITUD VÄGIVALD

Pronksiöö - foto: Leena Hietanen / www.wikipedia.org (26 April 2007)Pronksiöö - foto: Leena Hietanen / www.wikipedia.org (26 April 2007)
Eesti kuulutas end varsti juba sajand tagasi riigina demokraatlikuks, rippumatuks (sõltumatuks) vabariigiks. Mitmed teadlased on viimase sajandi jooksul püüdnud meie riigikultuuri analüüsida ja leida kultuurilisest alateadvusest midagi sellist, mis oleks mingiks võtmeks, et avada meile endile meie ühiskonda.

Mulle tundub, et demokraatliku ühiskonna üheks võtmeks ongi kogukonna oskus avatud dialoogiks. Põhjamaa kultuuris on dialoogi oskus teiste kultuuride jaoks ehk veidi omapärane. Mulle meenub üks huvitav näide ühe Soome kolleegiga, kes oli aasta olnud Saksamaal Frankfurtis Maini ääres asuvas instituudis stipendiaadiks. Kui mina sinna jõudsin, küsis selle instituudi direktor, mu hea tuttav, kas ma tunnen kolleegi Soomest hästi. Jaatavat vastust kuuldes küsis sakslane, kas mu soomlannast kolleeg oskab ka saksa keelt? Kui ma kolleegi saksa keele oskust kinnitasin ja ütlesin, et olin just soomlannaga saksa keeles rääkinud, imestas saksa kolleeg väga. Millegipärast oli soome kolleeg aasta jooksul Saksamaal instituudis olles osalenud küll instituudi erinevatel üritustel, kuid kordagi saksa keeles kolleegidele midagi ütlemata.


Jah, varalahkunud kolleeg Soomest oli tõesti eriline inimene, ta oli tõeline looduslaps, kes elas nagu omaette Põhjala maailmas, laskmata seda agressiivset läänelikku tsivilisatsiooni endale eriti ligi.
Selle näite tõin selleks, et meenutada Eesti ühiskonna vajadust endale pidevalt selgeks teha, kui oluline on oskus läbi rääkida, olla omavahel dialoogis. Kahekümnenda sajandi okupatsioonid on kahandanud meie oskust omavahel läbi rääkida, sedasi, et me ka oskaks kuulata teist poolt, kellel ehk polegi nii meie omast erinev arvamus.

Dialoogi nõrkuse tunnuseks ongi see, et me ei kuula teist poolt lõpuni. Juba enne seda, kui teine on oma arvamuse välja öelda suutnud, alustame meie näilise vastase sildistamist ja tema väljaütlemata väite ümberlükkamist.

Hea dialoogiga ühiskonna tunnuseks on see, et dialoogi astujad ei vastanda juba ette end teise poolega. Just siis, kui dialoogi astutakse sooviga leida vaidluses positiivne tulemus, on see dialoog viljakas.

Eestis said 1990ndate aastate alguses ametiühingute liikumised tugevalt kannatada. Ja ilmselt võtab veel aega, enne kui Eestis jõutakse mingile uuele tasemele töölepingute alastes läbirääkimistes. Kevade saabumisega algavad paljudes riikides Kesk- ja Lõuna-Euroopas tänavameeleavaldused, millega tuuakse vahepeal kogunenud pinged ühiskonnas tänavale. Samas on kevad just Lõuna-Euroopas katoliiklikes piirkondades karnevalide aeg, mis toimuvad samuti tänaval, kuid hoopis muul eesmärgil, et taolise vana traditsiooni kaudu lasta välja kogukonnas kogunenud pinged.

Eesti peaks lõpuks otsustama, millist dialoogi kuju meie ühiskond peaks välja arendama. Lõuna-Euroopa karnevalitraditsiooniga kultuurid oskavad hakkama saada nende ühiskondade tänavameeleavaldustega. Nii Itaalias kui Prantsusmaal oskab nii rahvas kui politsei tunnetada ühiskonnas eksisteerivaid tänavameeleavalduste kultuure. Huvitaval kombel võiks olla teatud sarnasus lõuna poole Reini jõge jääval katoliikliku Saksamaaga, kus võiks ju olla sama meeleavalduste kultuur, aga seda paraku pole. Ka Lõuna-Saksamaa on peale Teist maailmasõda kujundanud dialoogi süsteemi, mis enam sarnaneb nii Saksamaa Liitvabariigile tervikuna kui ka Põhjamaadele.

Avalikel meeleavaldustel Saksamaal ja Põhjamaades pole sellist rolli, sest neis riikides on tekkinud meeleavalduste ärahoidmise traditsioon. Nendes riikides on juristidel väga suur roll, sest just juristid on sageli need läbirääkijad, kelle ülesandeks on pingelistes situatsioonides lahendada pingeid tekitavaid teemasid nii, et langeks ära vajadus tänavameeleavaldusteks või streikideks-tööseisakuteks.

Tundub, et Eesti ühiskond on 21. sajandil tegelikult Põhjamaa tüüpi. Meil oleks vaja saada vaid ühiskondlikku kokkulepet, et just seda avalike meeleavalduste etappi dialoogi loomiseks vältida. Eesmärgiks peaks olema tekkinud probleemid ja mitmeti arusaamised erinevate parteide vahel juba enne lahendada. See nõuab läbirääkijate ja osapoolte paindlikkust positiivse kokkuleppe saavutamiseks. Ühtlasi tähendab see ka ühiskonnaliikmete oskust teha kompromisse oma seisukohtades ja mitte käsitleda iga oma seisukohta kui lõplikku ja muutmatut.

Ajalooga on paraku nii, et seda, mis ajaloos juhtunud, ei saa muuta. Ka meie lähiajalugu mitte. Seetõttu sündmusi, mis tekkisid 2007. a kevadel Eestis tollal valitsenud erakonna juhtide eksimatuse sündroomis ja soovimatust omada dialoogi nii teiste erakondadega kui erinevate huvirühmadega ühiskonnas, peame võtma kui tõsist õppetundi. Kindlasti ei tohi tagantjärgi mõningatel poliitikutel neid sündmusi nende kasuks glorifitseerida. Dialoogi katkemine ise oli suur õnnetus. Seda, mida suutsime sellest olukorrast välja tulles saavutada, tuleks isegi teatud mõttes positiivseks pidada juhul, kui me suudame hilisema kogemusega tõestada, et sündmusest tõesti pikemas perspektiivis õpiti. Antud kriisi tekitajaid ei tohiks teha tagantjärgi kangelasteks meedia kaudu. Kümme aastat tagasi juhtunu peaks saama teadlaste teadusliku uurimise materjaliks.

Seoses kümne aasta taguste sündmustega sai Eesti ühiskond uuemas ajaloos tunda tõsist organiseeritud vägivalda, millest oli vaja teha tõsised järeldused. Kuigi meie õiguskaitseorganid ei suutnud mitmel juhul kõiki vägivalla puhkemise õhutajaid kohtu ette tuua ja kohtus ei leidunud tollal kehtinud seaduste piires vettpidavaid tõendeid viha ja vaenu õhutajate suhtes, oli see õpetlikuks näiteks, mis võib juhtuda, kui riigi sisejulgeolekule ei pööra riiki juhtivad poliitikud vajalikku tähelepanu. Kui asetame Eestis 2007. a juhtunu tõeliselt rahvusvahelisse raamistikku (võttes võrdlusse erinevate riikide sekkumised ka nn. värviliste revolutsioonide käiku), siis peame endale väga selgelt aru andma, et kui Eesti sisejulgeoleku eest vastutajad jälgivad ka edaspidi pingete kogunemist ühiskonnas, on ennetaval tegevusel ikka ja alati parim efekt. Lihtsam on dialoogi katkemine ära hoida, kui püüda kogunenud pingete tuld hiljem kustutada.

Omamoodi heaks näiteks on ka mõned vägivaldsetest kultuuridest tulnud varjupaigaotsijad, kes elavad Eestis mingi meediamulli sees, arvates, et Eesti politsei, erinevalt nende kodumaa väga karmist politseist, ei taha-julge korrarikkumisi tõkestada. Paraku on ka siin olnud vajadus meie politseil näidata oma kohalolu ja ka jõudu, et rahvusvahelises meedias leviks Eesti politsei (tegelikult ühiskonna kohta) palju adekvaatsem info, et meie ühiskond on küll külalislahke, aga mitte hambutu siin valitseva demokraatliku õigusriigi väärtuste kaitsmisel.

Eestis elavad inimesed, mis rahvusest nad ka poleks ja milline poleks ka nende religioosne taust, peavad teadma, et nende julgeolek on siin riigi poolt tagatud.

 

 

Peeter Järvelaid

SEEDRIORU SUVIHARI: 24. juuni 2017

SEEDRIORU SUVIHARI: 24. juuni 2017

KAVAKell 09.30 - Rannavolle turniir, rEstoran avatudKell 12.00 - Loterii - Vabaõhuturg - MaleturniirKell 15.00 - Aktus Lauluv...

EKN – võidupühaks 2017 – Eesti rahvas Kanadas: Koos oleme tugevamad!

EKN – võidupühaks 2017 – Eesti rahvas Kanadas: Koos oleme tugevamad!

"Tänapäeval elame ajajärgus, mil rahvusvahelises taevas on liikumas musti ähvardavaid pilvi. Meil ei ole põhjust tunda nende päras...

 Laas Leivat - Võidupühaks 2017

Laas Leivat - Võidupühaks 2017

Hiljuti paluti Eesti Vabariiki asuma Euroopa Liidu eesistuja riigiks kuu aega varem kui ette nähtud. Malta, oma siseriiklike probl...

Juhtkiri - Väärtuslik nurgakivi

Juhtkiri - Väärtuslik nurgakivi

Üks saavutus viib teiseni, võitudeta edasi liikuda on pahatihti võimatu. Võidupüha oleme märkinud riigipühana alates aastast 1934,...

Tallinnas Tondil tuleb memoriaal Eesti ohvitseridele

Tallinnas Tondil tuleb memoriaal Eesti ohvitseridele

Tondi Sõjakooli 1920–1940 aastail lõpetanud ja nõukogude ning natsiokupatsioonides hukkunud või II maailmasõjas langenud ohvitseri...

Võidupüha ja võidutulede süütamise traditsiooni taastamine

Võidupüha ja võidutulede süütamise traditsiooni taastamine

Esimene võidupüha paraad koos võidutulede süütamise ja maakondadesse teele saatmisega toimus taasiseseisvunud Eestis 1993. aastal....

Kommentaar - Kui Eesti juhib Euroopa Liitu

Kommentaar - Kui Eesti juhib Euroopa Liitu

Esimesest juulist alates on Eesti esimest korda pooleks aastaks Euroopa Nõukogu eesistujariik. Meil ei ole paraku olnud teiste rii...

Pöördumine Eesti üldsuse ja Riigikogu poole Rail Balticu küsimuses

Pöördumine Eesti üldsuse ja Riigikogu poole Rail Balticu küsimuses

Pöördumine Eesti üldsuse ja Riigikogu poole Rail Balticu küsimusesAustatud Eesti rahvas! Austatud Riigikogu liikmed!Taasiseseisvun...

LEP JUHATUS: KES OLEME, MIDA TEEME

LEP JUHATUS: KES OLEME, MIDA TEEME

Töö nõuab tegijat, nii on Lääneranniku Eesti Päevade korraldamine jäänud juhatuse mureks ning umbes iga paari nädala tagant on jäl...

Tartus tehti ajalugu

Tartus tehti ajalugu

Juuniküüditamise 76. aastapäeval toimus Tartu Pauluse kirikus küüditamispäevale kohane pidulik jumalateenistus, aga lisaks sellele...

EESTI HETKED - Rahvuslind Itaalias

EESTI HETKED - Rahvuslind Itaalias

Selgus, et Rooma lähistel on omajagu tuttavat loodust. Lapsed kriiskasid esmakordselt elus palmipuid ja bambust nähes, aga siis il...

Täpsustus - Esimene eesti kirik Ameerikas

Täpsustus - Esimene eesti kirik Ameerikas

Eesti Elus (2. juuni numbris) ilmunud Chicago Eesti Maja 50. juubeli pidustuste kirjelduses on eksitav viga vanima eesti kiriku ko...

Kanada päevik - Enese huvides

Kanada päevik - Enese huvides

Taas on tabanud Ontariot valitsevaid liberaale skandaal. Ei saa aru, kuidas valija on korduvalt neid tagasi pukki asetanud, arvest...

Eesti Elu Nr. 25 - 23. juuni 2017

Eesti Elu Nr. 25 - 23. juuni 2017

Vaadake galeriid, mida huvitavat saab lugeda 16. juuni Eesti Elu /Estonian Life paberlehest. Käesoleva nädala Eesti Elu paber...

Palju õnne 101. sünnipäeval, dr Roman Toi!

Palju õnne 101. sünnipäeval, dr Roman Toi!

Pühapäeval, 18. juunil pühitseb Torontos Ehatare puhkekodus oma 101. sünnipäeva armastatud koorijuht, dirigent, helilooja dr Roman...

Juhtkiri - Rahva kaotustest

Juhtkiri - Rahva kaotustest

Kuigi juuni on tavaliselt kaunis kuu, on Eesti ajaloos kurbus ajal, kui peaks suve tulekut, jaanipäeva ootama. Ühismäärus nr 1299-...

FOTOD - Canada 150 - EUROOPA LIIT: PEALINNAD & KULTUURID

FOTOD - Canada 150 - EUROOPA LIIT: PEALI…

Euroopa Liit: pealinnad ja kultuurid - selle loosungi all toimus ülikuumal pühapäeval Ottawa Welcom...

Eesti Skautide Ühing (ESÜ) avas uue kodu

Eesti Skautide Ühing (ESÜ) avas uue kodu

Laupäeval, 10. juunil 2017 avas Eesti Skautide Ühing (ESÜ) oma uue kodu Tallinnas. Eesti Skaudikesk...

AJALOOLISED FOTOD - Miks just võrkpall

AJALOOLISED FOTOD - Miks just võrkpall (1)

Jõekääru Kalev'i Võrkpallilaagri 10. – juubeliaasta - eel on sobiv esile tuua praegusele põlvkonnal...

Pärnus etendub taas tõsielul põhinev “Klarissa kirjad”

Pärnus etendub taas tõsielul põhinev “Kl…

Pärnu Jahtklubi purjekakuuris etendub juulis ja augustis Pärnu Suveteatri suvelavastus igavesest ar...

LEP 2017 kava   – UCLA, Sunset Village

LEP 2017 kava – UCLA, Sunset Village

Neljapäev, 31. august11 h -6 pl Registreerimine, Study Lounge10 h – 1 pl Laulupeoharjutus, Grand Ho...

IVO LINNA JA BOOGIE COMPANY TULEMAS LÄÄNERANNIKU EESTI PÄEVADELE

IVO LINNA JA BOOGIE COMPANY TULEMAS LÄÄN…

Alati on põnev kuulda, millised pop-rock muusikalised artistid on Eestist Põhja-Ameerikasse tulemas...

Kommentaar -  24 DIALOOG, AVALIKUD MEELEAVALDUSED JA ORGANISEERITUD VÄGIVALD

Kommentaar - 24 DIALOOG, AVALIKUD MEELE…

Eesti kuulutas end varsti juba sajand tagasi riigina demokraatlikuks, rippumatuks (sõltumatuks) vab...

Kultuur - Vivat, maestro Neeme Järvi!

Kultuur - Vivat, maestro Neeme Järvi!

ERSO tähistas Neeme Järvi 80.a juubelit kahe kontserdiga. 6. juunil dirigeeris koos juubilariga Kri...

Meelelahutust - Uitaja mõtisklus

Meelelahutust - Uitaja mõtisklus

Temake juhib tihti tähelepanu sellele, et olen peaaegu Einstein. Mitte, kuna oskan valemeid lahenda...

FOTOD - Mälestuspäeva pildid Värskas ja Tallinnas 2017

FOTOD - Mälestuspäeva pildid Värskas ja …

VärskaNõukogude võimud küüditasid ja hukkasid 646 reservõppekogunemise nime all Petseri Kaitseliidu...

PHOTOS - Baltic June '41 Soviet Deportations Candle Light Commemoration

PHOTOS - Baltic June '41 Soviet Deportat…

June 13, 2017 The Baltic Federation, The Estonian Central Council, Latvian National Federation...

FOTOD - Sabre Strike 2017

FOTOD - Sabre Strike 2017

USA ARMY in Europe õppus „Sabre Strike" DV päev Tapal 10.06.17. „Sabre Strike" on USA armee pi...

FOTOD - EESTI KULTUURIMINISTER INDREK SAAR TÖÖVISIIDIL KANADAS

FOTOD - EESTI KULTUURIMINISTER INDREK SA…

Eesti kultuuriminister Indrek Saar viibis töövisiidil Ottawas 5. ja 6. juunil ning Torontos 7. juun...

NELJAS EUROOPA LIIDU LÜHIFILMIDE FESTIVAL OTTAWAS

NELJAS EUROOPA LIIDU LÜHIFILMIDE FESTIVA…

Ottawas Arts Court Theatre and Studio ruumides Daly Avenue'l toimus 2.-4. juunini juba neljandat aa...

Korporatsioon Fraternitas Estica 110

Korporatsioon Fraternitas Estica 110

Korporatsioon Fraternitas Estica tähistas oma 110. aastapäeva tänavu kevadel. Pidustused algasid Ta...

Kommentaar - Inimarengu aruanne näitab teid Eesti tulevikku

Kommentaar - Inimarengu aruanne näitab t…

Esimesel juunil arutas Riigikogu riiklikult tähtsa küsimusena uut inimarengu aruannet 2016/2017, mi...

Juhtkir - Ekstremismist

Juhtkir - Ekstremismist

Taas Londonis toimunud võigas terroristide rünnak süütutele viis Suurbritannia peaministri Teresa M...

Kanada päevik - Prestost, seekord negatiivselt

Kanada päevik - Prestost, seekord negati…

Kirjutasin Metrolinxi, ühistranspordi riikliku ettevõtte, Presto kaardist mullu positiivse päeviku....

EESTI HETKED - Ega sina ju ometi...

EESTI HETKED - Ega sina ju ometi...

"Ega sina ju ometi liiga palju ei joo? Igaks juhuks testi: (alkoinfo.ee)."Selline välikampaania on ...

Kanadas elavate eestlaste jätkuv toetus Peeteli kiriku sotsiaalkeskuse lastele

Kanadas elavate eestlaste jätkuv toetus …

Armsad Peeteli laste sõbrad ja toetajad Kanadast!Juba mitmeid aastaid on Kanadas elavad eestlased k...

Meelelahutust - Mis vahe seal on?

Meelelahutust - Mis vahe seal on?

Ega vist pole miskit vahet küll, kas kirjutad vai ei kirjuta, aga vahel on sedasi, et tunned vahetu...

EERO Eelnurme mälestusfondi stipendiumi sai Raimond Pääru

EERO Eelnurme mälestusfondi stipendiumi … (2)

EERO on välja andnud Eelnurme mälestusfondi stipendiumi TTÜ mehaanikateaduskonna õpilasele juba 25 ...

Ene Lompi järgi nimetati Northern Secondary School'i auditoorium

Ene Lompi järgi nimetati Northern Second…

Ene Lomp'i järgi nimetati Northern Secondary School'i auditoorium kus ta oli aastaid muusika õpetaj...

Üleskutse ERMilt välismaal elavatele eestlastele

Üleskutse ERMilt välismaal elavatele ees…

Eesti inimene, kes sa läksid 1980. aastate lõpus või 1990. aastatel välismaale ja oled sinna elama ...

Facebook Twitter Youtube Rss Google plus
 
Teata sündmusest,
saada lugu või vihje!

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
 
 
Viimasena ilmunud
Eesti Elu paberlehe tutvustus!

 Eesti Elu üksiknumbrid
on müügil Torontos:

 

  • Eesti Elu kontoris (3 Madison Ave. / 310 Bloor St. W.)
  • e-store'is Toronto Eesti Majas (958 Broadview Ave)
  • Leaside Pharmacy's (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

  

Telli leht siit!

 

 
Teata sündmusest,
saada lugu või vihje!

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
 
Eesti Elu - 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 - Ajalehe Tellimine - Kuulutuste tellimine - Tel: 416-733-4550 - Fax: 416-733-0944 - e-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
This material may not be published, broadcast, rewritten, or redistributed. ©2012 Eesti Elu. All rights reserved.
Made by CyberQA & Confirmo