Subscribe Menu

Meelelahutust – Avalik viisakus


Vat Võru veri ep värise, kuigi neid neetuid aastaid on kudagi salaja kuhjunud. Vihjan tervisele, kuna olen ikka päris funks poiss, liigun nobedamini kui paljudki ja Kertugi (Karla ka) ei saa aru, et ma vahel pakun üle. Mõnel päeval on jah, luud-kondid kangemad kui tahaks, aga no alternatiiv on hullemgi. Ramm ka vaibunud, aga egas ma enam neid palke ja betoonisegukotte vinna.

Toda grippi pole põdenud, aga Kertu nõudmisel ikka lasen tohtril tsurgata igasüiksel vaksiini. Tema huvides, kuna egas ju tema taha kannatada, kui ma suudlust soovin. Päevanorm on vähemalt üks kibe. Õigemini magus. Kui hästi läheb.

Miks aga need sõnad tervisest? Vaat, ma ei salli seda, kuidas teised inimesed pea-aeguvist meelega teisi nakatavad. Toidupoes aevastavad näkku. Bussiga sõites luristab keegi valjult tatti. Raamatukogus hiljuti üks noor inimene köhis nii, et arvaks tal oli tuuberkolhoos. Ehk tegi suitsu, ei tea, aga kolhoosi, mitte vaikuse templisse, oleks ta pidanud minema. Selle asemel, et minusugusele batsillumeid saata.
Illustratsioon: Emilie Tamtik (2016)

Ning pääsu põle. Eriti selle kummalise talveilmaga, vahest näpistab külm nii meeldivalt ja teistel päevadel pane Havai püksid jalga. Kuidas mina pole veel tänavu taskurätikut pidanud pesema, on imeasi. Mul neid rohkem kui üks, aga kui vaja ei ole, no milleks siis uut pintsakutaskusse asetada.

Ning siin tuleb vanalell jälle meelen. Tast pole ma hiljuti kirjutanud, aga ei ma teda eales unusta. Olin pisipoiss, kes temalt õpetust sain, ja tänaseni on mul kahju, et ta ei soovinud oma armsast talust lahkuda. Mis see Vanja minule ikke teeb. Kange mees, aga ta saatust poleks kellelegi soovinud.

Nimelt vanalell ei lubanud tatti luristada, käisega nina nühkida, voorimehe moodi käituda. Ütles, poiss, oled noor ja terve, käitu ka nii, et mul pole piinlikkust vaja tunda. Kõhutuultest ei räägigi, see oli tema arust selline häbematus. Põõsasse!

Vanalell oli lihtne, aga aus mees, keda tuli kuulda võtta. Triibulisi ma ei kartnud, kuna ta oli kõige kurja õpetuste kiuste väga hea südamega.

Nii et ma ei saa kuidagi aru, kuhu on need vanalelled – ja vanasõtsed, no kõik need kel ainuhead elukogemused, kadunud? Seda vahel pärin päris vastikus suurlinnas, kus, ja ma pole rassist, aga mõned päevitunud ei tunne inimlikku viisakust. Olge head inimesed, kõigil pole seda immuunsust, et teie lohakust, räpasust taluda. Aitab juba sellest, et trotuaarid on sodi täis. Minu vanus on selline, et ma ei julge neid tattninasid korrale kutsuda. Urvaplaastrit tarvis neile. Kes aga annab?

Ikka reipalt, korraliku tervise juures, Teie suht-noor

Vabarna Volli

Read more