Subscribe Menu

Näitus ‘Põhjala Tähistel / Soomepoiste raamatud’


8. veebruaril avati Tallinna Linnaarhiivis (Tolli tn. 6) näitus, kus on eksponeeritud nii soomepoiste endi kirjutatud kui ka teiste poolt soomepoiste kohta koostatud trükiseid. Näituse avamisel oli kohal kaheksa soomepoissi, samuti osalesid Soome suursaadik Kirsti Narinen, Soome kaitseatašee Jussi Voutilainen, Eesti kaitseväelased ja kaitseliitlased, Soomepoiste Pärimusühingu liikmed, raamatukoguhoidjad, ajaloolased jt. Näitus on pühendatud Eesti Vabariigi 99. ja Soome Vabariigi 100. aastapäevale ning jääb linnaarhiivis avatuks kuni 22. septembrini.

8. veebruaril 1944 kirjutas marssal Mannerheim alla käskkirja, millega asutati 200. jalaväerügement (JR 200), mille koosseisus olid põhiliselt Eesti vabatahtlikud. Seda päeva tähistati 73 aastat hiljem – 8. veebruaril 2017 – pärgade asetamise tseremooniaga soomepoiste rahulas Tallinna Metsakalmistul. Järgnes soomepoiste raamatunäituse avamine Tallinna Linnaarhiivis ja pidulik aktus ning vastuvõtt Kaitseliidu Harju Maleva staabis Männikul.
Hetk näituse avamiselt. Foto: Lauri Suurmaa (2017)

Soomepoisid ei võidelnud mitte üksnes Soome ja Eesti vabaduse eest, relv käes, vaid nad on andnud silmapaistva panuse Eesti, ja mitte ainult Eesti, kirjanduse, muusika, kunsti, hariduse, teaduse, spordi ja paljude teiste eluvaldkondade arendamisse. Soomepoisid olid pärast sõda maailma lõhestanud raudse eesriide mõlemal poolel silmapaistvalt tulemuslikud – kõikide raskuste kiuste. Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Eestis oli soomepoistel võimude silmis vaenlase märk küljes, paljud neist vangistati, tehti takistusi nii õppimisel kui ka töökoha valikul. Vabasse maailma sattunud soomepoisid pidid oma elukorraldust alustama praktiliselt nullist. Soomepoiste hulgast võib leida tuntud kirjanikke ja luuletajaid, teadlasi ja diplomaate, heliloojaid ja koorijuhte, kunstnikke ja arhitekte, õpetajaid ja õppejõude, arste, sportlasi, erinevate usukonfessioonide vaimulikke jne. jne. Nende tööd ja looming on rikastanud eelkõige eesti kultuuriruumi, kuid ulatanud sellest kaugele väljaspoolegi, mõjutades kaasaegseid ja jäädes mõjutama tulevasi põlvkondi. Tänaseni on põhiliselt just trükised võimaldanud inimkonnal oma loometegevust ja uurimistulemusi, samuti elukogemusi, jäädvustada ning teistele edasi anda. Näitus annab kokkuvõtva ülevaate seni ilmunud soomepoiste poolt kirjutatud ja nende kohta käivatest trükistest ja võimaldab külastajal soovi korral minna ise süvitsi teemadesse, mis seotud ühe või teise soomepoisi rolliga meie aja- ja kultuuriloos.

Soomepoiste trükiste sihikindel kogumine eesmärgiga näitusel eksponeerimiseks algas juba siis, kui raamatu „Võitlus jätkub. II maailmasõjas Soome armees võidelnud Eesti vabatahtlike ajalugu 1939–2010″ (Grenader 2010) koostamine oli lõpujärgus – seega seitsme aasta eest. Kogumistöö jätkus paralleelselt raamatu „Soomepoiste elulood. Soome sõjaväes II maailmasõja aastatel teeninud eestlased ja Eesti vabatahtlikud” (Grenader 2015) trükiks ettevalmistamisega. Paljud näitusel eksponeeritud raamatud on autorite pühendustega sõpradele, võitluskaaslastele, tuttavatele. Raamatute kõrval on välja pandud ka eksliibriseid, noote, CD- ja heliplaate, kirju jne.

Peep Pillak
näituse koostaja

 

 

Soomepoisse näituse avamisel. Foto: Ervin Sestverk (2017)