Subscribe Menu

Meelelahutust – Avatud uksed


Nooruse vooruseks on see, et vanu hoitakse. Ets pole kalendri järgi noor, on keskealine paraja vatsaga ja halli tal leidub ohtralt juba peakarvades, aga mulle on ta noor. Kõik on ju suhteline ja mis vist eriti tähtis, on see, et tal seda elurõõmu jagub teistelegi anda. Ka mulle. Mitte, et ma morn inime oleks, aga teretan võimalusi kodunt pääseda, maailma uudistama, mitte nigu Paul-Eerik Rummo luuletuses teeb vasikas, kes ei taha minna aia taha.

Ets esitas pea et nõudmise mulle. Tule, oleme uuringuil koos südalinnas. Nimelt toimus möödunud nädalalõpul Toronto poolt korraldatud avatud uste päev. Pööblile (mulle meeldib ütleda - pesemata hallile massile) võimaldati hoonete külastamist, kuhu muidu sisse ei lasta. Vist pole riigisaladustega tegemist, aga noh, on ehitusi siin linnas, kuhu lihtsalt juurde ei pääse.

Tausta ei tea, aga juba mitu head aastat on Open Doors lubanud lihtsurelikele astuda üle linna põnevamate hoonete lävepaku. Ets, kes on fanatt mitmel pinnal (sport on talle esmatähtis, autod nr kaks ja hooned kolmandal kohal), otsutas, et kopitan teadmatuses ning peaksin tema abil laiendama arusaamisi. Mis mul häda, ta organiseeris, arvestas minu huvidega ning oli giid erakordne.
Illustratsioon: Emilie Tamtik (2016)

Sattusime näiteks ta survel tollesse kolmnurksesse majja suure vaksali läheduses. Seal oli lift selline, kuhu vaid kaks kleenukest sisse mahtusid, priske oleks pidanud trepi kaudu kõrgemale liikuma. Mis vist oli mõtteks. Vanasti neid paksukesi oli ju vähem, isegi Ets ei pannud pahaks minu tähelepanekut.

Siis see uhke panga hoone Kinga tänaval. Etsile sai räägitud, kuidas siia linna jõudes oli naeru palju, tänavate nimed sellised. King. Ja Keele. Mis omakorda viis mälestuste rajale.

Paljud lugejad kindlasti mäletavad Eatoni kaubahoonet. Etski mäletas. Aga ta ei teadnud mõhkugi sest, et see oli omal ajal all-linna pärliks, uhkuseks. Liftidel olid puust uksed, onku avas ja sulges neid, teatades igale uuele korrusele jõudes, et siin leiate voodipesu või meeste kingi või tea mida. Et detsembris olid neil poeaknais huvitavad jõulueksponaadid ja röstitud kastaneid sai siis igalt tänava nurgalt. Eks elu läheb edasi, eilses ei saa elada.

Ets vedas mu kohtuhoonetesse, uude allmaaraudtee-jaama, jõudsime isegi ühe endise linnapea koduni. Huvitav igati, olen tänulik, et sain mitte ainult mujale kui oma pesast eemale, aga ka sutsu targemaks. Kellele seda õpitut jagada peale teite, ei tea, aga tuleval aastal, kui tervis lubab, elukest on antud, kavatsen taas uurida selle linna huvitavat ajalugu. Kolades teiste koridorides.

Vabarna Volli

Read more