Logi sisse läbi:

EESTI HETKED - Rahvuslind Itaalias

Foto: Riina Kindlam (2017)Foto: Riina Kindlam (2017)
Selgus, et Rooma lähistel on omajagu tuttavat loodust. Lapsed kriiskasid esmakordselt elus palmipuid ja bambust nähes, aga siis ilmusid riburadapidi juba tuttavamad näod, k.a. pildil olev suitsupääsuke (barn swallow, Itaalia keeles la rondine) Mazzano Romano linnakeses. Nii lähedale ei ole Maarjamaal kunagi õnnestunud meie rahvuslinnukesele pääseda. Ta oli põhimõtteliselt pea kohal ja huvitus eestikeelsest "midli-madli-kudli-kadli..." versioonist. Taustal ronib poorset vulkaanset kivi pidi luuderohi (common / English ivy), mis siin igal pool ja eriti puude tüvesid pidi ronib ning kaunistab ka vanu graveeritud hauakive, kui mööduva aja sümbol. Suitsupääsukestest rohkem on kuulda-näha igapäevaselt piiritajaid ehk piiripääsukesi (common swift, Itaalia keeles il rondone), kes meie muliseva rahvuslinnuga võrreldes kileda kriiskamise saatel mööda taevast sööstavad ja peaaegu tuppa lendavad. Ka nende kiirelt välkuvad sirpjad kujud ja hele hüüd on eesti taevast tuttavad. Sääresärtsutajatest kõrvenõgesed võivad siin sirguda inimesest pikemaks ja hoopis kõrvalesta kibelema ajada, aga sellest pikemalt järgmine kord. Helget pööripäeva kuuma päikese maalt!


Riina Kindlam, Mazzano Romano

Palju õnne 101. sünnipäeval, dr Roman Toi!

Reet Lindau-Voksepp, Roman Toi ja Charles KipperReet Lindau-Voksepp, Roman Toi ja Charles KipperPühapäeval, 18. juunil pühitseb Torontos Ehatare puhkekodus oma 101. sünnipäeva armastatud koorijuht, dirigent, helilooja dr Roman Toi. Kõikide laulusõprade õnnesoovidega ühinevad Toronto Eesti Koolikoori liikmed, kelle dirigent Reet Lindau-Voksepp ja klaverisaatja Charles Kipper on juuresoleval fotol koos maestroga, kes tuli meie koolilapsi teele saatma laulupeole, kui koolikoor esines 4. juunil Ehatares.

Meelelahutust - Uitaja mõtisklus

Illustratsioon: Emilie Tamtik (2016)Illustratsioon: Emilie Tamtik (2016)
Temake juhib tihti tähelepanu sellele, et olen peaaegu Einstein. Mitte, kuna oskan valemeid lahendada, vaid selletõttu, et nigu Albert, oskan unustada enese igapäevasesse, kuni ebameeldiva ärkamiseni. Ah jaa, selle tõttu astusin siia tuppa. Või, kuripatt, oleks pidand kirja panema, mida poest vaja oli. Kahjuks teen tihtimini Albertit järele, kui sooviks.

Õnneks on neid helgemaid päevi ikke olemas. Mäletan, mida pidin tegema, millal ja kus. Mulle on alati kasuks olnud jalgade sirutamine, pööningu tuulutamine ja kopsude värske õhuga täisahmimine. Vahest aga lööb tõsine wanderlust käiku, leian, oma arust täismõistusega, enese kaugel kodunt. Nigu Ahasveerus, kes kingsepana oli vist ette valmistatud selleks, et teda sunniti rändajaks. Ei ta teadnud, mida ta tegi, kui ta Jeesuse tõrjus oma ukse tagant, aga et ta elu lõpuni pidi rändama, no on hullemaid saatuseid.

Loe edasi: Meelelahutust - Uitaja...

EESTI HETKED - Ega sina ju ometi...

Foto: Riina Kindlam (2017)Foto: Riina Kindlam (2017)"Ega sina ju ometi liiga palju ei joo? Igaks juhuks testi: (alkoinfo.ee)."

Selline välikampaania on hetkel Eesti bussiootepaviljonidel ja valgustatud reklaamsiltidel. Mõnedel on ka küsimust esitavad ja mõtlemapanevad noorte inimeste näod. Nad küsivad seda igalt möödujalt. Ja koputavad südamele, et võiksid minna abi otsima... Antud foto on võetud Põhja-Tallinnas Sõle tänava ja Kolde puiestee nurgal. Võrguleheküljel on kasulikku infot ka lastevanematele ja noortele; kõigile.

Veel üks teine väga hea nõu jagav portaal just lastevanematele väga paljudel eluolulistel teemadel on tarkvanem.ee. Sealses nõuandlas on muuseas artikkel: "Räägime alkoholist. Soovitused teismeeas lapse vanematele." Ja noorematelegi.

Uudisteportaal ERR.ee kirjutas 6. juunil: "Eesti konjunktuuriinstituudi uuringust selgus, et Eesti elanike alkoholitarbimine on vähenemas üsna visalt, kuid siiski järjekindlalt. Enim on ennetustöö avaldanud mõju noortele, vähenenud on ka alkoholist tingitud surmade osakaal. Samas peaks riik leidma lisaks aktsiisitõusudele ka täiendavaid meetmeid alkoholitarbimise piiramisele, sest alkoholi kättesaadavus on pigem pidevalt paranenud." (Uudise juures on mitu graafikut. Märksõna otsinguks: alkoholitarbimine) Samal päeva oli pikem ERRi raadiouudiste intervjuu: "Suhtumine alkoholi tarbimisse on muutunud." Lisada võiks – aga need, kes on sügavalt alkoholi küüsis, vajavad enam abi, et abi otsima minna. Rääkimata nende peredest. Probleem on endiselt väga kaugeleulatuv ja meeletult suurt osa rahvastikust mõjutav. Antud tänavakampaaniad on samm õiges, abisaamise suunas.


Riina Kindlam, Tallinn

Kanadas elavate eestlaste jätkuv toetus Peeteli kiriku sotsiaalkeskuse lastele

Töö- ja seikluskasvatuse laager SaaremaalTöö- ja seikluskasvatuse laager Saaremaal
Armsad Peeteli laste sõbrad ja toetajad Kanadast!

Juba mitmeid aastaid on Kanadas elavad eestlased korraldanud erinevaid heategevusüritusi ja teinud annetusi toetamaks Peeteli kiriku sotsiaalkeskuse tööd. Eelmise aasta lõpus koguti Toronto Eesti Pensionäride Klubi Pärastlõuna külaliste poolt järjekordselt kokku 1000 CAD suurune annetus, mis saabus peagi meie sotsiaalkeskuse pangaarvele.

Peeteli kiriku sotsiaalkeskus asub Põhja-Tallinnas Pelgulinnas ning on alates 1997. a pakkunud vaesuses ja ebasoodsas kasvukeskkonnas elavatele lastele ja noortele toetust hariduse omandamisel. Kuuel päeval nädalas on avatud päevakeskus ning lastel ja noortel, kelle kodune olukord ei võimalda või ei toeta koolikohustuse täitmist, on võimalik keskuses elada. Keskuses elamise eeltingimuseks on lapse või noore soov ja valmisolek jätkata haridusteed.

Keskuse tegevus sai alguse ühest varakevadisest öisest kohtumisest 9 vanemliku hoolitsuseta lapsega Põhja-Tallinnas Kopli Liinidel. Juba samal ööl viidi lastele toitu ja Koplis käigud muutusid regulaarseks. Peagi saadi aru, et lapsed elasid omalaadse kommuunina mahajäetud majades, kus polnud elektrit ega vett. Ruumide puudumise tõttu tehti esimesel aastal ainult tänavatööd. Lastele viidi regulaarselt süüa ja riideid ning korraldati väljasõite loodusesse. Abisaavate laste arv kasvas kiiresti paarikümneni. Alates 1998. a töötab kirikus päevakeskus. Alguses pakuti lastele ainult süüa ja pesemisvõimalust. Juba samal aastal korraldati neile 30-päevane suvelaager Saaremaal tühjana seisvas Tumala mõisas. Alates 1999. a jaanuarist pakutakse lastele, kes on nõus kooli minema, võimalust elada kirikuga samas hoones asuvas endises õpetaja korteris. Sellest ajast alates on keskus töötanud ööpäevaringselt.

Keskusel on 5 põhilist tegevussuunda:
  • ööpäevaringselt töötav noorte- ja õpilaskodu
  • kuuel päeval nädalas (esmaspäevast-laupäevani) töötav päevakeskus, kus pakutakse lastele süüa, õpiabi ja abi jalanõude, rõivaste, ravimite muretsemisel ning võimalust tegeleda erinevate huvialadega
  • toetusprogramm lastele ja noortele, kes õpilas- või noortekodus ei ela ja päevakeskust regulaarselt ei külasta
  • suve- ja talvelaagrite ning erinevate spordi- ja kultuuriürituste korraldamine keskusest toetust saavatele lastele ja noortele
  • sotsiaalne nõustamine, toidu- ja humanitaarabi vähekindlustatud peredele. Viimase viie aasta jooksul oleme jaganud toetajate abiga abivajajatele umbes 3000 toidupakki aastas.


Lisaks lastele turvalise õpi- ja elukeskkonna pakkumisele on keskuse üheks oluliseks töövahendiks läbi aastate olnud töö-ja seikluskasvatus. Senistele kogemustele toetudes võime kinnitada, et need mõlemad töötavad riskilaste peal väga hästi. Sotsiaalkeskusel on alates 2001. a olnud oma laagripaik Saaremaal Laimjala vallas Ruhve külas, kus lapsed suvel koos kasvatajatega laagris on. Üheskoos matkates, toitu valmistades või töötades on väga hea võimalus õppida meeskonnatööd ja üksteise toetamist. Usume, et saadud kogemused aitavad lastel ja noortel kujuneda tublideks ja oma eluga iseseisvalt toimetulevateks kodanikeks.

Peeteli kiriku sotsiaalkeskusest toetust saavad lapsed ja noored on sageli väga keerulise sotsiaalse taustaga ning vajavad toetust pikemat aega. Sageli töötame samade lastega 7-8 aastat, vahel kauemgi. Viimasel kahel aastal oleme alustanud tööd mitmete uute lastega, kes on alles kooliteed alustanud. Reeglina lõpeb materiaalse toetuse vajadus pärast seda, kui noored on omandanud kesk- või kutsehariduse ja on iseseisvalt tööle asunud, kuid nõustamine võib mingi perioodi vältel olla vajalik ka hiljem. 20 tegutsemisaasta jooksul on Peeteli kiriku sotsiaalkeskusest päevakeskuse või Peetelis elamise kaudu toetust saanud kokku üle 270 lapse. Nende laste arv, kes elavad peredes, kes on saanud Peetelist sotsiaalset nõustamist või toidu- ja humanitaarabi, on tunduvalt suurem.

Miks peame oluliseks laste toetamise jätkamist

Tänagi on meie riigis palju lapsi, kes on Eestis sündinud, kuid kellel puudub igasugune eesti keele oskus. Tulevikus võib see saada suureks takistuseks töö ja oma koha leidmisel kogukonnas. Peetelis päevakeskust külastades või siin elades on lastel hea võimalus eesti keele õppimiseks ja kasutamiseks. Oleme väga rõõmsad, et sageli on meie keskuse lapsed ühed parimad eesti keele oskajad oma klassis. Oma töös puutume igapäevaselt kokku peredega, kus vanemate vähesed sotsiaalsed oskused, sõltuvusprobleemid või ka halb materiaalne olukord ei võimalda pakkuda lastele hariduse omandamiseks piisavalt toetust. Sageli näeme, kuidas sellistes oludes kasvavatel lastel ja noortel jääb koolitee pooleli, hiljem ei leia nad endale püsivat tööd ning võivad sattuda ka kuritegelikule teele.

Lisaks suitsetamisele ja alkoholi tarvitamisele on ka narkootiliste ainete tarvitamine noorte hulgas ohtlikult suur, aga toetussüsteemid neid tarvitavate laste aitamiseks on ebapiisavad. Kahjuks märgatakse Eestis lapsi ja noori sageli alles siis, kui neil on juba tõsised õpiraskused, käitumisprobeemid ja aitamine võib siis olla juba väga keeruline.

Kahjuks on Eestis liiga sagedased ka seksuaalse väärkohtlemise juhtumid. Ebapiisava vanemliku järelvalve puudumise tõttu satuvad just riskiperedest lapsed sageli nende inimesete huviorbiiti, kes neile halba soovivad. Usume, et suudame ka siin lastele kaitset pakkuda, sest pärast kooli tulevad lapsed päevakeskusesse või vajadusel elavad Peetelis ja sihitult tänaval või kaubanduskeskustes veedetud aeg jääb tunduvalt lühemaks.

2007. a kevadel Tallinnas toimunud pronksiöö rahutuste ajal olime väga mures meie keskuse kasvandike pärast ja kartsime, et ka nemad võivad liituda inimesega, kes tänavatel märatsesid ja lõhkusid. Lastele helistades saime enamasti vastuseks, et me ei peaks kartma, sest neil on elus omad plaanid ja nad ei soovi oma tulevikku ära rikkuda. Meie arvates annab see tunnistust sellest, et noored, kellel on oma unistused, on ka meie riigi julgeolekule ja turvalisusele vähem ohtlikud.

Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskuse tegevus on läbi aastate jätkunud peamiselt tänu eraisikute ning firmade annetustele. Aastatel 2000-2004 ostis kohalik omavalitsus keskuselt lastekoduteenust, mis kattis umbes 50% keskuse tegevuskuludest. Alates 2005. a on keskuse tegevuskuludest ca 98% kaetud annetustega ning ca 2% on saadud erinevate projektide kaudu kohalikult omavalitsuselt.

Tänu Kanadas elavate eestlaste toetusele oleme saanud aidata väga paljusid lapsi. Oleme väga tänulikud Erika Jõgile ja Kristiina Valterile, kes on aidanud seda head ettevõtmist vedada ning kõikidele inimestele ja ettevõtetele, kes Peeteli keskuse tööd on toetanud! Soovime teile tugevat tervist ja palju Jumala õnnistust!


Kõikide väikeste ja suurte sõprade nimel Peeteli kiriku sotsiaalkeskusest,
Mati Sinisaar
EELK Tallinna Peeteli koguduse juhatuse esimees
Peeteli kiriku sotsiaalkeskuse direktor

 



Päevakeskus lõunaajal.Päevakeskus lõunaajal.

Nädala portree - Blueskitarrist Andres Roots

Andres Roots - foto: Toomas TuulAndres Roots - foto: Toomas TuulEesti bluusi blues kuningaks tituleeritud Andres Roots, kelle muusikas põimuvad delta-blues, swing ja rock, tähistas 20. aastat muusikalaval. Sellesse aega jääb arvukalt plaate, kontsertreise kodu- ja välismaal, koosmängimisi mitmete kuulsate muusikutega. Tema „Roots Music", mis on ühtlasi ajaloos esimene Eestis kohapeal toodetud vinüülplaat, jõudis Eesti albumiedetabeli tippu.

Aprilli esimese pooles jooksis Eesti ajakirjandusest läbi uudis, et Andres Roots andis välja vanamoodsa kasseti. Eelmisel sügisel valmis tema CD "Winter", mis nüüd ilmus ebatavalises vormis - üheksa lugu kassetilindil, mida sobib kuulata monoaparaadiga.

Sa oled mänginud juba 20 aastat. Kuidas sa sattusid bluusi juurde?

No ega otseteed bluusi juurde Nõukogude Eestis vist ei olnudki... Aga muusika mängis kodus kogu aeg: ühel pool oli isa plaadi- ja lindikogu, mis koosnes suures osas 1960ndate bluusihõngulisest rockist ja teisel pool vanaisa kui mitmenda põlve pritsimehe armastus puhkpillimuusika vastu. Isa kitarri võtsin esimest korda kätte hoopis AC/DC 1990. aasta albumi „The Razor's Edge" ajel, aga mõni aasta hiljem sattusime koos isaga Pärnu jazzfestivalile FiESTa, kus andis akustilise soolokontserdi John Hammond Jr., ja seal see „klõps" ära käis.

Loe edasi: Nädala portree -...

Meelelahutust - Avatud uksed

Illustratsioon: Emilie Tamtik (2016)Illustratsioon: Emilie Tamtik (2016)
Nooruse vooruseks on see, et vanu hoitakse. Ets pole kalendri järgi noor, on keskealine paraja vatsaga ja halli tal leidub ohtralt juba peakarvades, aga mulle on ta noor. Kõik on ju suhteline ja mis vist eriti tähtis, on see, et tal seda elurõõmu jagub teistelegi anda. Ka mulle. Mitte, et ma morn inime oleks, aga teretan võimalusi kodunt pääseda, maailma uudistama, mitte nigu Paul-Eerik Rummo luuletuses teeb vasikas, kes ei taha minna aia taha.

Ets esitas pea et nõudmise mulle. Tule, oleme uuringuil koos südalinnas. Nimelt toimus möödunud nädalalõpul Toronto poolt korraldatud avatud uste päev. Pööblile (mulle meeldib ütleda - pesemata hallile massile) võimaldati hoonete külastamist, kuhu muidu sisse ei lasta. Vist pole riigisaladustega tegemist, aga noh, on ehitusi siin linnas, kuhu lihtsalt juurde ei pääse.

Tausta ei tea, aga juba mitu head aastat on Open Doors lubanud lihtsurelikele astuda üle linna põnevamate hoonete lävepaku. Ets, kes on fanatt mitmel pinnal (sport on talle esmatähtis, autod nr kaks ja hooned kolmandal kohal), otsutas, et kopitan teadmatuses ning peaksin tema abil laiendama arusaamisi. Mis mul häda, ta organiseeris, arvestas minu huvidega ning oli giid erakordne.

Loe edasi: Meelelahutust - Avatud uksed

Prof. Endel Tulving 90

Prof. Endel TulvingProf. Endel Tulving
26. mail tähistas oma 90. sünnipäeva prof. Endel Tulving, maailmakuulus eksperimentaalpsühholoog ja kognitiivne neuroteadlane, kes on tegelenud aastakümneid mälu uurimisega ning keda võib kahtlemata pidada kuulsaimaks ja tunnustatuimaks eesti päritoluga teadlaseks maailmas.

Endel Tulving sündis 26. mail 1927 Petseris, pere kolis 1935.a. Tartusse, kus Endel käis algkoolis ning Hugo Treffneri Gümnaasiumis. 1944.a. põgenes 17-aastasena Saksamaale.

1946.a. lõpetas Geislingeni Eesti Gümnaasiumi, 1947.a. astus Heidelbergi Ülikooli arstiteaduskonda.

1949.a. immigreerus Kanadasse ja astus Toronto Ülikooli filosoofiateaduskonda, kus saavutas nii bakalaureuse- kui magistrikraadi ja siirdus seejärel Harvardi Ülikooli, kus saavutas 1956.a. doktorikraadi. Samal aastal saabus tagasi Torontosse, asudes tööle Toronto Ülikooli juures, algul lektorina, saades varsti professoriks.

Juba Geislingenis kohtus Endel oma tulevase abikaasa Rutiga, kes samuti koos emaga Torontosse saabus. Kihlunud olid nad juba Saksamaal, 1950.a. sõlmiti Torontos abielu. Rutt (Ruth) Tulving († 2012) oli üks tuntumaid välis-eesti kunstnikke, kelle loomingut on saatnud edu nii Kanadas kui mitmetes teistes riikides, kaasa arvatud Eestis. Rutt ja Endel Tulvingu perre sündis kaks tütart, Elo ja Linda, kes on edukad oma erialadel.

Loe edasi: Prof. Endel Tulving 90

The Estonian spring trinity

The first of the much anticipated, life-affirming and life-altering spring floral trinity to appear in Eesti is the toomingas aka toome/puu. A very revered, much sung and written about shrub to tree (8-16 m tall), it is a species of wild cherry, native to northern Europe and n. Asia, south of the Arctic Circle. Its English names are bird cherry, hackberry and Mayday tree (Prunus padus) and although it’s sold as an ornamental plant in North America, it’s not the star it is in Europe. I never knew what all the fuss was about or even what it was when I still lived in Toronto. Photo: Riina Kindlam (2017)The first of the much anticipated, life-affirming and life-altering spring floral trinity to appear in Eesti is the toomingas aka toome/puu. A very revered, much sung and written about shrub to tree (8-16 m tall), it is a species of wild cherry, native to northern Europe and n. Asia, south of the Arctic Circle. Its English names are bird cherry, hackberry and Mayday tree (Prunus padus) and although it’s sold as an ornamental plant in North America, it’s not the star it is in Europe. I never knew what all the fuss was about or even what it was when I still lived in Toronto. Photo: Riina Kindlam (2017)
Sections of Estonian woods are currently a patchwork of light green and white – the white being the flowering toomingas. Currently easy to spot, after they have flowered they become quite incognito amongst the rohelus (greenery). When in doubt, snap a twig – if it smells pungent, it’s a toomingas. Its fragrant blossoms are also overwhelming, even headache-causing in concentrated quantities. Best not to bring them indoors.

I would venture to say, that the top 3 most loved and admired kevade/kuulutajad (harbingers of spring) in Estonian nature are the: 1) toomingas, blossoming white; 2) õunapuu – apple tree, blossoming white and pinkish and 3) sirel – lilac, blossoming purple and white. You must remember that our landscape has been barren and relatively lifeless for almost 7 months, which is just as long as a lot of other places in the northern hemisphere, but somehow... harsher, darker, colder, longer, as anyone who has been here during that time can attest to.

So when these classic begin to bloom – and one reason they are classics, is because the nature in Eesti is not all that varied – everyone notices and I dare say most are in awe. Shock is perhaps a better word. The sudden explosion of light, warmth and growth are initially overwhelming. Its been so long, can this be real?! Estonians are masters of doubt. And for a reason.

Loe edasi: The Estonian spring trinity

EESTI HETKED - 18 kevadhetke

Karjamaa sarapikus sirgunud isepäine õunapuu: "Olen jah vana ja kookus, sambla vammuses; aga ka ilus, hetkel roosajumekas, elu edasiviiv ja mis peamine -- vaba!" Foto: Riina Kindlam (2017)Karjamaa sarapikus sirgunud isepäine õunapuu: "Olen jah vana ja kookus, sambla vammuses; aga ka ilus, hetkel roosajumekas, elu edasiviiv ja mis peamine -- vaba!" Foto: Riina Kindlam (2017)
Esimene kevadhetk on see hele, ere, õrn roheline, mis su ees lahti rullub kangastena, kui oled sõitnud linnapiirist välja. Värske roheline vaheldub valgete laikudega – see on toomingas ja poleks uskunud, et teda on nii palju. Vaid praegu kaardistab ta ennast nõnda vaateväljal. Talumajade ümber on valged ja roosakad vihmavarjud – õites õunapuud. Ent neid on ka teeäärtes ja põldudel. Varem alustanud kirsside (ja ploomide) valge pits ka heljub veel, kuid on tasa tuhmumas. Saaremaale kohale jõudes tuleb juubilar, 75 aastat tagasi Narvas ilmale tulnud Ätt (kelle pärast siia sõitnud oleme), mööda teed vastu, noored kaseoksad ühes, käsisaag (?!) teises käes. Mis lõikeriist kätte juhtus... Toas on valges email-kausis hõbedased siugjad... angerjad? Ei, “tuulekala” (tuulehaug). Mamma juba lõikab neist juppe, mis pannil imelist lõhna levitavad. Teisest kausist vaatab vastu teravnina ise (soome keeles nokkakala).

Juba Mamma kasvuhoones. Tõstab täpilise tassiga plastämbrist vett igale sirguvale tomatitaimele. Teda vaatab pealt lapselaps, kes võiks ise seda tööd teha. Aga Mamma pole harjunud delegeerima... Kaetud pidulaud aias, õunapuude all. Lapsed on korjanud vaasidesse nurmenukke, meelespäid ja võimsaid võilillekerasid. Lehtsalati seest piiluvad ka nurmenukuõied. Tursamaksa-ampsudel on peal helerohelised kuusevõrsed ja nendega on kaetud ka hilisem küpsisetort. Laual on liual heeringas ja muna päiksekettad. Kalakotletid ja leib Muhust.

Loe edasi: EESTI HETKED - 18 kevadhetke

FOTOD - Suvihari Seedriorul 2017

FOTOD - Suvihari Seedriorul 2017

Laupäeval, 24. juunil 2017. a toimus Seedriorul traditsiooniline seedrioru Suvihari millega tähistatakse EESTI JAANIPÄEVA! Toimunu...

FOTOD - Võidupüha tähistamine Toril ja Rakveres

FOTOD - Võidupüha tähistamine Toril ja Rakveres

Fotoreportaaž Võidupüha tähistamisest 22. juunil 2017.a Tori kirikus, 23. juunil Rakveres võidusamba juures, seejärel Rakvere Paul...

EKN – võidupühaks 2017 – Eesti rahvas Kanadas: Koos oleme tugevamad!

EKN – võidupühaks 2017 – Eesti rahvas Kanadas: Koos oleme tugevamad!

"Tänapäeval elame ajajärgus, mil rahvusvahelises taevas on liikumas musti ähvardavaid pilvi. Meil ei ole põhjust tunda nende päras...

 Laas Leivat - Võidupühaks 2017

Laas Leivat - Võidupühaks 2017

Hiljuti paluti Eesti Vabariiki asuma Euroopa Liidu eesistuja riigiks kuu aega varem kui ette nähtud. Malta, oma siseriiklike probl...

Juhtkiri - Väärtuslik nurgakivi

Juhtkiri - Väärtuslik nurgakivi

Üks saavutus viib teiseni, võitudeta edasi liikuda on pahatihti võimatu. Võidupüha oleme märkinud riigipühana alates aastast 1934,...

Tallinnas Tondil tuleb memoriaal Eesti ohvitseridele

Tallinnas Tondil tuleb memoriaal Eesti ohvitseridele

Tondi Sõjakooli 1920–1940 aastail lõpetanud ja nõukogude ning natsiokupatsioonides hukkunud või II maailmasõjas langenud ohvitseri...

Võidupüha ja võidutulede süütamise traditsiooni taastamine

Võidupüha ja võidutulede süütamise traditsiooni taastamine

Esimene võidupüha paraad koos võidutulede süütamise ja maakondadesse teele saatmisega toimus taasiseseisvunud Eestis 1993. aastal....

Kommentaar - Kui Eesti juhib Euroopa Liitu

Kommentaar - Kui Eesti juhib Euroopa Liitu

Esimesest juulist alates on Eesti esimest korda pooleks aastaks Euroopa Nõukogu eesistujariik. Meil ei ole paraku olnud teiste rii...

Pöördumine Eesti üldsuse ja Riigikogu poole Rail Balticu küsimuses

Pöördumine Eesti üldsuse ja Riigikogu poole Rail Balticu küsimuses

Pöördumine Eesti üldsuse ja Riigikogu poole Rail Balticu küsimusesAustatud Eesti rahvas! Austatud Riigikogu liikmed!Taasiseseisvun...

LEP JUHATUS: KES OLEME, MIDA TEEME

LEP JUHATUS: KES OLEME, MIDA TEEME

Töö nõuab tegijat, nii on Lääneranniku Eesti Päevade korraldamine jäänud juhatuse mureks ning umbes iga paari nädala tagant on jäl...

Tartus tehti ajalugu

Tartus tehti ajalugu

Juuniküüditamise 76. aastapäeval toimus Tartu Pauluse kirikus küüditamispäevale kohane pidulik jumalateenistus, aga lisaks sellele...

EESTI HETKED - Rahvuslind Itaalias

EESTI HETKED - Rahvuslind Itaalias

Selgus, et Rooma lähistel on omajagu tuttavat loodust. Lapsed kriiskasid esmakordselt elus palmipuid ja bambust nähes, aga siis il...

Täpsustus - Esimene eesti kirik Ameerikas

Täpsustus - Esimene eesti kirik Ameerikas

Eesti Elus (2. juuni numbris) ilmunud Chicago Eesti Maja 50. juubeli pidustuste kirjelduses on eksitav viga vanima eesti kiriku ko...

Kanada päevik - Enese huvides

Kanada päevik - Enese huvides

Taas on tabanud Ontariot valitsevaid liberaale skandaal. Ei saa aru, kuidas valija on korduvalt neid tagasi pukki asetanud, arvest...

Üleilmakooli kursused 2017-2018

Üleilmakooli kursused 2017-2018

Üleilmakool kutsub väljaspool Eestit elavaid 3.-9. klassi õpilasi õppima e-kursustel.2017.-2018. õppeaastal pakub Üleilmakool välj...

U of T Sports Hall of Fame tunnustas Viiu Kanepi panust

U of T Sports Hall of Fame tunnustas Viiu Kanepi panust

University of Toronto Sports Hall of Fame rajati 1987.a., et austada ülikooli suurepäraseid sportlasi, võistkondi ja spordile pühe...

U of T Sports Hall of Fame tunnustas Viiu Kanepi panust

U of T Sports Hall of Fame tunnustas Vii…

University of Toronto Sports Hall of Fame rajati 1987.a., et austada ülikooli suurepäraseid sportla...

Military technology – tanks, cannons, rockets, helicopters etc. What about information?

Military technology – tanks, cannons, ro…

Readers understand the type of battlefield activity ar--moured units, tank brigades, airborne assau...

Hiinlased trügivad juveelide maailmaturule

Hiinlased trügivad juveelide maailmaturu…

Maailma suurim luksuskellade ja -juveelide mess Baselworld tähistas tänavu oma 100. aastapäeva. Mes...

Palju õnne 101. sünnipäeval, dr Roman Toi!

Palju õnne 101. sünnipäeval, dr Roman To…

Pühapäeval, 18. juunil pühitseb Torontos Ehatare puhkekodus oma 101. sünnipäeva armastatud koorijuh...

Juhtkiri - Rahva kaotustest

Juhtkiri - Rahva kaotustest

Kuigi juuni on tavaliselt kaunis kuu, on Eesti ajaloos kurbus ajal, kui peaks suve tulekut, jaanipä...

FOTOD - Canada 150 - EUROOPA LIIT: PEALINNAD & KULTUURID

FOTOD - Canada 150 - EUROOPA LIIT: PEALI…

Euroopa Liit: pealinnad ja kultuurid - selle loosungi all toimus ülikuumal pühapäeval Ottawa Welcom...

Eesti Skautide Ühing (ESÜ) avas uue kodu

Eesti Skautide Ühing (ESÜ) avas uue kodu

Laupäeval, 10. juunil 2017 avas Eesti Skautide Ühing (ESÜ) oma uue kodu Tallinnas. Eesti Skaudikesk...

AJALOOLISED FOTOD - Miks just võrkpall

AJALOOLISED FOTOD - Miks just võrkpall (1)

Jõekääru Kalev'i Võrkpallilaagri 10. – juubeliaasta - eel on sobiv esile tuua praegusele põlvkonnal...

Pärnus etendub taas tõsielul põhinev “Klarissa kirjad”

Pärnus etendub taas tõsielul põhinev “Kl…

Pärnu Jahtklubi purjekakuuris etendub juulis ja augustis Pärnu Suveteatri suvelavastus igavesest ar...

LEP 2017 kava   – UCLA, Sunset Village

LEP 2017 kava – UCLA, Sunset Village

Neljapäev, 31. august11 h -6 pl Registreerimine, Study Lounge10 h – 1 pl Laulupeoharjutus, Grand Ho...

IVO LINNA JA BOOGIE COMPANY TULEMAS LÄÄNERANNIKU EESTI PÄEVADELE

IVO LINNA JA BOOGIE COMPANY TULEMAS LÄÄN…

Alati on põnev kuulda, millised pop-rock muusikalised artistid on Eestist Põhja-Ameerikasse tulemas...

Kommentaar -  24 DIALOOG, AVALIKUD MEELEAVALDUSED JA ORGANISEERITUD VÄGIVALD

Kommentaar - 24 DIALOOG, AVALIKUD MEELE…

Eesti kuulutas end varsti juba sajand tagasi riigina demokraatlikuks, rippumatuks (sõltumatuks) vab...

Kultuur - Vivat, maestro Neeme Järvi!

Kultuur - Vivat, maestro Neeme Järvi!

ERSO tähistas Neeme Järvi 80.a juubelit kahe kontserdiga. 6. juunil dirigeeris koos juubilariga Kri...

Meelelahutust - Uitaja mõtisklus

Meelelahutust - Uitaja mõtisklus

Temake juhib tihti tähelepanu sellele, et olen peaaegu Einstein. Mitte, kuna oskan valemeid lahenda...

FOTOD - Mälestuspäeva pildid Värskas ja Tallinnas 2017

FOTOD - Mälestuspäeva pildid Värskas ja …

VärskaNõukogude võimud küüditasid ja hukkasid 646 reservõppekogunemise nime all Petseri Kaitseliidu...

PHOTOS - Baltic June '41 Soviet Deportations Candle Light Commemoration

PHOTOS - Baltic June '41 Soviet Deportat…

June 13, 2017 The Baltic Federation, The Estonian Central Council, Latvian National Federation...

FOTOD - Sabre Strike 2017

FOTOD - Sabre Strike 2017

USA ARMY in Europe õppus „Sabre Strike" DV päev Tapal 10.06.17. „Sabre Strike" on USA armee pi...

FOTOD - EESTI KULTUURIMINISTER INDREK SAAR TÖÖVISIIDIL KANADAS

FOTOD - EESTI KULTUURIMINISTER INDREK SA…

Eesti kultuuriminister Indrek Saar viibis töövisiidil Ottawas 5. ja 6. juunil ning Torontos 7. juun...

NELJAS EUROOPA LIIDU LÜHIFILMIDE FESTIVAL OTTAWAS

NELJAS EUROOPA LIIDU LÜHIFILMIDE FESTIVA…

Ottawas Arts Court Theatre and Studio ruumides Daly Avenue'l toimus 2.-4. juunini juba neljandat aa...

Korporatsioon Fraternitas Estica 110

Korporatsioon Fraternitas Estica 110

Korporatsioon Fraternitas Estica tähistas oma 110. aastapäeva tänavu kevadel. Pidustused algasid Ta...

Kommentaar - Inimarengu aruanne näitab teid Eesti tulevikku

Kommentaar - Inimarengu aruanne näitab t…

Esimesel juunil arutas Riigikogu riiklikult tähtsa küsimusena uut inimarengu aruannet 2016/2017, mi...

Juhtkir - Ekstremismist

Juhtkir - Ekstremismist

Taas Londonis toimunud võigas terroristide rünnak süütutele viis Suurbritannia peaministri Teresa M...

Kanada päevik - Prestost, seekord negatiivselt

Kanada päevik - Prestost, seekord negati…

Kirjutasin Metrolinxi, ühistranspordi riikliku ettevõtte, Presto kaardist mullu positiivse päeviku....

EESTI HETKED - Ega sina ju ometi...

EESTI HETKED - Ega sina ju ometi...

"Ega sina ju ometi liiga palju ei joo? Igaks juhuks testi: (alkoinfo.ee)."Selline välikampaania on ...

Facebook Twitter Youtube Rss Google plus
 
Teata sündmusest,
saada lugu või vihje!

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
 
 
Viimasena ilmunud
Eesti Elu paberlehe tutvustus!

 Eesti Elu üksiknumbrid
on müügil Torontos:

 

  • Eesti Elu kontoris (3 Madison Ave. / 310 Bloor St. W.)
  • e-store'is Toronto Eesti Majas (958 Broadview Ave)
  • Leaside Pharmacy's (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

  

Telli leht siit!

 

 
Teata sündmusest,
saada lugu või vihje!

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
 
Eesti Elu - 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 - Ajalehe Tellimine - Kuulutuste tellimine - Tel: 416-733-4550 - Fax: 416-733-0944 - e-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
This material may not be published, broadcast, rewritten, or redistributed. ©2012 Eesti Elu. All rights reserved.
Made by CyberQA & Confirmo