Logi sisse läbi:

Kommentaar - Inimarengu aruanne näitab teid Eesti tulevikku

Sirje Kiin - foto: Taavi Tamtik (2014)Sirje Kiin - foto: Taavi Tamtik (2014)
Esimesel juunil arutas Riigikogu riiklikult tähtsa küsimusena uut inimarengu aruannet 2016/2017, mis kannab pealkirja „Eesti rändeajastul". Põhjaliku, hästi vormistatud, selgete põhisõnumite, konkreetsete ettepanekutega aruande kirjutasid poolteise aasta jooksul 40 eesti humanitaar- ja majandusteadlast, töö valmimisel osales 60 inimest. Aruande peatoimetaja on Tiit Tammaru, Tartu ülikooli rahvastiku- ja linnageograafia professor. Aruanne on netis kõigile lugeda http://inimareng.ee/ Tegemist on ühe parima raportiga Eesti ühiskonna diagnoosimisel ja tulevikuteede valikute osutamisel. Raport koosneb viiest peatükist: Ränne ja Euroopa demograafilised väljakutsed, Väljapoole avatud Eesti: hargmaistumine, Sisseränne ja lõimumine, Ränne, identiteedi- ja keelemuutused ning Eesti keelemuutused avatud maailmas.

Raporti ühiskondlikku tähtsust rõhutab EV presidendi Kersti Kaljulaidi eessõna, kus ta kirjutab, et „Eesti inimarengu aruanne on praeguse Eesti portree koos töövahenditega, mis aitavad endale ette kujutada meie lapsi ja lapselapsi tuleviku-Eestis. Siit saab endale tööülesanded poliitik, kes tahab olla riigimees ja langetada otsuseid, mis tõesti kujundavad järgmiste põlvkondade Eestit."

Ent just siin peitubki üks meie võtmeprobleeme: sisukaid inimarengu aruandeid on eesti teadlased kirjutanud alates aastast 2006, need on ikka sisaldanud ettepanekuid ja kaalukaid argumente ühe või teise poliitilise valikuotsuse tegemiseks, ent kas neid on ka tegevpoliitikas arvestatud? Kahjuks väga vähe, seepärast ongi ka uusima aruande põhidiagnoos Eesti ühiskonnale jätkuvalt murettekitav: ehkki Eestis on heaolu kasv mõõdetuna inimarengu indeksiga (tervis, haridus, jõukus) viimase 25 aasta jooksul üks suuremaid Euroopas, on ebavõrdsus Eestis endiselt suur ja Gini indeksiga mõõdetuna üks kõrgemaid Euroopas. Jõukus koondub Tallinnasse, ääremaa inimesed pole heaolu kasvust osa saanud. Seetõttu rändavad eestlased Tallinnasse või Eestist välja, otsimaks inimväärsemat elu. Ääremaastumise vastu pole ükski Eesti valitsus suutnud tõhusalt võidelda, sellele probleemile osutatakse jätkuvalt ühest inimarengu aruandest teise.

Eestis on siiski juba toimunud rändepööre, st kaks viimast aastat on sisseränne olnud mõnevõrra suurem kui väljaränne: esimest korda viimase 25 aasta jooksul ületas Eestisse saabujate arv Eestist lahkujate arvu aastal 2015. Kuid rändeajastusse jõudnud Eestile tähendab see paraku suuri probleeme lõimumisega. Okupatsiooniaja pärandina on meil olemas muu Euroopaga võrreldes ülisuur venekeelne immigrantide grupp. Eesti- ja venekeelsed kogukonnad omavahel suurt ei suhtle, elatakse jätkuvalt erinevates inforuumides, mis tekitab ja süvendab poliitilisi pingeid. Liiga kauaks kestma jäetud nõukogude pärand - kakskeelne koolisüsteem - on sisuliselt takistanud veerand sajandit venekeelse kogukonna lõimumist Eesti ühiskonda, surudes nad paratamatult kehvemasse positsiooni nii haridus- kui tööelus.

Vaatasin imestusega Riigikogus toimunud mitmetunnist inimarengu aruande arutelu, kus senised eestikeelsele kooliharidusele ülemineku peamised takistajad (Keskerakond ja Reformierakond) rääkisid nüüd nagu ühest suust, kui vahva ja lõimumisõige on aruande tungiv ettepanek üle minna ühtsele eestikeelsele õppele lasteaiast alates. Aga parem hilja, kui mitte kunagi. Vaatame, kas jõuame teadlaste korduvaist ettepanekuist ja poliitikute toetussõnadest nüüd siis lõpuks ka tegudeni.

Suurenev sisseränne lisab probleeme, sest tulijad on pärit erinevatest piirkondadest ja teistsugustest kultuuridest. Teadlaste retsept on järgmine: „Ühiskonna sidusust saab suurendada mitte üksnes eesti keele tähtsustamisega, vaid suhtluse toetamisega. Ühtne eesti lasteaed ja kool saavad olla lõimumise käivitajad, tööturg elluviija ning lõimumise edukust mõõdab see, kui eri rahvusest inimesed soovivad ja saavad elada samades piirkondades." Eestil tuleks vältida immigrantide getostumist, aga Ida-Virumaal ja Narvas on see paraku juba ammu nii lastud minna.

Aruanne rõhutab ühe põhijäreldusena seda, et Eesti rahvastik ei ole 21. sajandi lõpuks praegusest väiksem, kui on täidetud kaks põhitingimust: sündimus suureneb ja saabujaid on rohkem kui lahkujaid. Et see nii toimuks, on vaja märksa tõhusamaid-aktiivsemaid riiklikke meetmeid nii pere- kui rändepoliitikas, kuid seni on seda tehtud vähe (rändepoliitikas!) või liiga hilja (keelepoliitikas!). Eesti riik, st valitsus ja Riigikogu on olnud liiga passiivne, kujundamaks ja juhtimaks neid protsesse riiklikult ja kindlate poliitiliste otsustega. Teadlaste ettepanek on, et Eesti võiks kaaluda järkjärgulist loobumist senisest passiivsest rändepoliitikast ning rakendada aktiivset rändepoliitikat, mis lähtub nii tööturu vajadusest (nagu seni on teinud Lääne-Euroopa) kui ka saabujate lõimumissuutlikkusest (nagu tehakse Põhja-Ameerikas). Aruandes pakuti välja idee võtta töörändes kasutusele punktisüsteem immigrantide lõimumissuutlikkuse hindamiseks nagu Kanadas. Samuti soovitatakse soodustada riiklikult õpirännet. Need ideed leidsid Riigikogu arutelus toetust vähemasti sõnades, ootame nüüd siis tegusid ehk vastavaid seaduseelnõusid.

Mitmed poliitikud rõhutasid aruande arutelul vajadust soodustada eestlaste endi tagasirännet. Praegu elab väljaspool kodumaad 200 000 eestlast: ennekõike on vaja meie oma Kalevipojad koju tagasi saada, kuid selle üheks olulisimaks eelduseks on elamisväärne palk ehk majanduskasv. Maris Lauri (Reformierakond) kõneles Riigikogus hellast teemast, mis aruandes küll ei kajastunud, kuid mis on ka minu arvates üks oluline takistus kodumaale naasmisel. Nimelt peletavad eestlased ise võõrsilt naasjad eemale, sest kardavad neile oskustelt alla jääda. Eestlastel on hirm tugevama konkurendi ees. Nimetaksin seda isegi karmimalt: Eesti üliväikses ühiskonnas toimib karm korporatiivsus ehk viie soovitaja - viie põlvkonna ringkaitse. Ajaloolises kogemuses võis sellisest hoiakust enesekaitsena küll kasu olla, kuid tänapäeva avatud maailmas takistab selline kramplik, vaid isiklikest suhetest sõltuv, umbekasvanud suletus ilmselgesti Eesti arengut.

Riigikogu arutelul tuli jutuks ka Eesti koolisüsteemi paindumatus, et mitte öelda tõrjuv suhtumine kodumaale naasvate laste hariduslike erivajaduste arvestamisel. Mis kasu on loosungeist „Kõik talendid koju!" või „Kõik Kalevipojad koju!", kui praktikas veeretatakse sulle mitu kivi ette või lihtsalt ei anta erialast tööd, ehkki kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud on ametlikul riiklikul tasandil hädasti vajatud.

Inimarengu aruande uuenduslikumad peatükid puudutasidki hargmaisuse teemat, seda, et Eesti on tegelikult suur ja üleilmne, et meie inimeste üleilmset potentsiaali saab ja tuleb paremini ära kasutada ning Eesti heaks riiklikult rakendada. Eesti vajab rohkem avatust ja tarka, aktiivset rändepoliitikat. Ainult nõnda saame täita oma põhiseaduslikku kohustust: kaitsta Eesti rahvast ja keelt ning arendada eesti kultuuri.


Sirje Kiin, Eesti/USA
FOTOD - Seedrioru "Survivor" nädal ja suurlõke 2017

FOTOD - Seedrioru "Survivor" nädal ja suurlõke 2017

Eeloleval nädalal, 16.-23. juulil toimus Seedrioru laste suvekodus populaarne "Survivor" nädal, mis lõppes laagri suurlõkke peoga,...

EESTI MAJA – MÜÜT JA TEGELIKKUS

EESTI MAJA – MÜÜT JA TEGELIKKUS

Elame müütide ajastul. Kui vanasti olid müüdid inimolendid, tihti suured hiiud, kes rahvast tegid õnnelikuks ja päästsid raskustes...

Metsaülikool - Sibulast digitaalse revolutsioonini välja

Metsaülikool - Sibulast digitaalse revolutsioonini välja

Metsaülikool toimub 19. - 26. augustil Muskokas, KanadasKuigi selleaastase Kotkajärve Metsaülikooli 50. juubeliaasta peateemaks on...

Sa kaugelt tulid Seiklusrattale

Sa kaugelt tulid Seiklusrattale

FOTO 1: Eesti Skautide Suurlaagris "Seiklusratas", mis toimus 8.-15. juulini Tagametsas, Eesti skautide ja gaidide maa-alal Türi v...

LEP KÜLALISTELE: MIDA TEHA JA VAADATA LÕUNA-KALIFORNIAS

LEP KÜLALISTELE: MIDA TEHA JA VAADATA LÕUNA-KALIFORNIAS

Tulemas on XXXII Lääneranniku Eesti Päevad, mis leiavad aset UCLA ülikooli konverentsikeskuses, kuid on kindlasti ka teisi asju vä...

LEP 2017 - UUED PILETIVALIKUD SAADAVAL

LEP 2017 - UUED PILETIVALIKUD SAADAVAL

Lääneranniku Eesti Päevade üldkoosolekul ning viimasel juhatuse koosolekul võeti vastu otsused muuta LEP piletirežiimi sedavõrra, ...

Laagri happy hour

Laagri happy hour

Three to five in the afternoon was an especially exciting time at the Eesti rahvus/vaheline skautide suur/laager or Estonian inter...

Jõekääru 65. aastapäeva pidu

Jõekääru 65. aastapäeva pidu

Jõekääru Suvekodu on nüüd ametlikult saanud seenioriks, kuid on veel kaugel, kaugel pensionieast!Laupäeval, 15. juulil pühitseti J...

Kanada päevik - Taas laas lõõmab

Kanada päevik - Taas laas lõõmab

Metsatulekahjude hooaja juhatas sisse kuu aja eest Portugalis pikselöökidejärgne põleng, mis nõudis mitte ainult puid, vaid arvuka...

Kommentaar - RIIGI KESKVÕIMUST JA KOHALIKEST KOHUSTUSTEST

Kommentaar - RIIGI KESKVÕIMUST JA KOHALIKEST KOHUSTUSTEST

Küsin 2017. a suve esimesel päeval oma vanalt healt tuttavalt, kes on suure osa oma elust olnud seotud Võrumaa kohalike omavalitsu...

Saaremaa Ooperifestival algas Rein Rannapi ooperi esietendusega

Saaremaa Ooperifestival algas Rein Rannapi ooperi esietendusega

Tänavu oma 10. juubelit tähistava festivali "Saaremaa Ooperipäevad" külalisteatriks oli Krefeld-Mönchengladbachi teater Saksamaalt...

Eesti Elu Nr. 29 - 21. juuli 2017

Eesti Elu Nr. 29 - 21. juuli 2017

Vaadake galeriid, mida huvitavat saab lugeda 21. juuli Eesti Elu /Estonian Life paberlehest. Käesoleva nädala Eesti Elu paber...

FOTOD - Seedrioru Laste Suvekodu Valguspidu ja "Survivor" nädala algus

FOTOD - Seedrioru Laste Suvekodu Valguspidu ja "Survivor" nädala alg…

Laupäeval, 15. juulil toimus Seedrioru Laste Suvekodus Elora (Ontario) läheduses traditsiooniline laagri Valguspeo etendus. Naudit...

FOTOD - PEREPÄEV Jõekäärul

FOTOD - PEREPÄEV Jõekäärul

Laupäeval, 15. juulil 2017.a toimus Jõekääru suvekodus traditsiooniline PEREPÄEV. Ilusat ilma ja noorte poolt ette valmistatud ees...

FOTOD - Tegevusrohke teine nädal Seedrioru lastelaagris

FOTOD - Tegevusrohke teine nädal Seedrioru lastelaagris

Ootasin põnevusega pühapäeva (9. juuli 2017), kuna olin oodatud Seedriorgu lastega käsitööd tegema. Nagu teisedki vabatahtlikud, o...

Kommentaar - Euroopa Liidu suvepealinn Pärnu

Kommentaar - Euroopa Liidu suvepealinn Pärnu

Mäletan, kui lapsepõlves suvel mõnikord ohtralt sadas, et maal ei saadud heina teha, siis kirusid maamehed, et Jumal vist hetkel „...

Jüri Daniel nimetati taas Toronto Ülikooli Sports Hall of Fame'i liikmeks

Jüri Daniel nimetati taas Toronto Ülikoo…

8. juunil 2017 nimetati prof. emeritus Jüri Daniel Toronto Ülikooli Sports Hall of Fame'i liikmeks....

FOTOD - Eesti Euroopa Liidu eesistumise edukas avavastuvõtt Ottawas

FOTOD - Eesti Euroopa Liidu eesistumise …

Eesti andis oma eduka avalöögi Euroopa Liidu eesistumisele moeteemalise üritusega 12. juulil Kanada...

Kanada uueks kindral-kuberneriks saab Julie Payette

Kanada uueks kindral-kuberneriks saab Ju…

Kanada peaminister Justin Trudeau esitles reedel Julie Payette'i, kellest saab Kanada järgmine, 29....

Kanada 150 - Quilt of Belonging ja eesti mustrid Kanada pealinnas

Kanada 150 - Quilt of Belonging ja eesti…

Tuhanded külalised said Kanada pealinnas vaadata näitust QUILT OF BELONGING. See 120 jala pikkune t...

Mudilased külastasid Jõekäärut

Mudilased külastasid Jõekäärut

Laupäeval, 8. juulil külastasid Jõekääru laagrit 13 mudilast ja nende pered, kokku 27 osalejat. Alu...

Selle nädala tegevusi Jõekäärul

Selle nädala tegevusi Jõekäärul

Paar fotot Jõekääru suvekodu teise nädala tegemistest, päikesepaistet rannaliival, veemõnude nauimi...

Elin Toona 80

Elin Toona 80

12. juulil sai 80-aastaseks Floridas elav kirjanik Elin Toona Gottschalk, kes on tuttav ka paljudel...

Pillerkaar at Jaanipäev

Pillerkaar at Jaanipäev

Pillerkaar dancers joined dozens of Estonians and friends basking in the glow of the warm hospitali...

LEP JUHATUS: KES OLEME, MIDA TEEME (III)

LEP JUHATUS: KES OLEME, MIDA TEEME (III)

Töö nõuab tegijat, nii on Lääneranniku Eesti Päevade korraldamine jäänud juhatuse mureks ning umbes...

Koostöö Seedrioru mänguväljaku heaks

Koostöö Seedrioru mänguväljaku heaks

Mis juhtub, kui kogukond otsustab koostööd teha... Toronto Eesti Ühispank lubas anda Seedrioru mäng...

EKN teenetemärk dr. Rein Lepnumele

EKN teenetemärk dr. Rein Lepnumele

Saskatchewani eestlast dr. Rein Lepnurme austati juunis EKN teenetemärgiga Calgarys, Albertas.Dr. L...

Eesti Ameerika Fond toetas Eesti skaudikeskuse rajamist

Eesti Ameerika Fond toetas Eesti skaudik…

Iga aasta 10. juunil tähistab Eesti Skautide Ühing oma sünnipäeva ja seekord oli suurimaks sün...

Eesti hetked - Lihtsuses on ilu. Ja võlu.

Eesti hetked - Lihtsuses on ilu. Ja võlu…

Tagametsas, Eesti skautide suurlaagris on hetkel püsti ehtne sõjaväeköök. 531 inimesele valmistatak...

Suur toetus eesti üliõpilastele Kanadast

Suur toetus eesti üliõpilastele Kanadast

Tartu Ülikooli Sihtasutuse eesmärgiks on toetada, stipendiumite ning preemiate loomise teel, Tartu ...

Psühholoogiaprofessorid Jüri Allik ja Anu Realo: ''Eesti teadlased on maailmas väga hinnatud''

Psühholoogiaprofessorid Jüri Allik ja An…

Seoses professor Endel Tulvingu 90.a. juubeliga ja tema auks korraldatud konverentsiga külastasid h...

Suurlaager ''Seiklusratas''

Suurlaager ''Seiklusratas''

Suurlaager "Seiklusratas" keerleb Kesk-EestisÜlemaailmselt tuntud tegelane laste joonisfilmist „Jää...

Saskatchewani eesti suguvõsa ajalugu ilmus raamatus

Saskatchewani eesti suguvõsa ajalugu ilm… (1)

Calgary lähedal asuva ranch'i omaniku Donna Reinson-Koperi suguvõsa on pärit Eestist, täpsemalt Alb...

FOTOD - Seedrioru laagri maskeraadi pidu

FOTOD - Seedrioru laagri maskeraadi pidu

Laupäevaõhtul, 8. juulil toimus Seedrioru lastelaagri traditsiooniline maskeraadipidu. Kasvandikud ...

Eelteade! Eesti Vabariigi 100. aasta  juubelipidustused Torontos!

Eelteade! Eesti Vabariigi 100. aasta ju…

Laupäeval, 24. veebruaril 2018 Suursündmuse EV100 juubelipidustuste korraldamine on täies hoos...

Jõekääru laager avas uksed

Jõekääru laager avas uksed

Jõekääru Suvekodu alustas oma tänavust laagrisuve pühapäeval, 2. juulil. Nagu Monika Roose-Kolga om...

Kanada 150. sünnipäev Ottawas

Kanada 150. sünnipäev Ottawas

Nii lähedalt kui kaugelt tulid tuhanded noored ja vanad, kas jalgsi või isegi lapsevankris, et osa ...

Juhtkiri - Pärast pidu

Juhtkiri - Pärast pidu

Juubelid on erakordsed saavutused, nende märkimist naudivad nii peategelased kui peole kutsutud. Ni...

Kanada päevikust - Kas tõesti?

Kanada päevikust - Kas tõesti?

Vahest üllatab maailm oma kiitussõnadega, auhindadega. Juttu pole siin enesekeskseist loorberitest ...

Kommentaar - Eesti laulis ja tantsis end tulevikku

Kommentaar - Eesti laulis ja tantsis end…

Pole vist elus valanud ühel päeval nii palju rõõmupisaraid, kui juuli algul Tallinnas toimunud eest...

Facebook Twitter Youtube Rss Google plus
 
Teata sündmusest,
saada lugu või vihje!

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
 
 
Viimasena ilmunud
Eesti Elu paberlehe tutvustus!

 Eesti Elu üksiknumbrid
on müügil Torontos:

 

  • Eesti Elu kontoris (3 Madison Ave. / 310 Bloor St. W.)
  • e-store'is Toronto Eesti Majas (958 Broadview Ave)
  • Leaside Pharmacy's (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

  

Telli leht siit!

 

 
Teata sündmusest,
saada lugu või vihje!

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
 
Eesti Elu - 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 - Ajalehe Tellimine - Kuulutuste tellimine - Tel: 416-733-4550 - Fax: 416-733-0944 - e-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
This material may not be published, broadcast, rewritten, or redistributed. ©2012 Eesti Elu. All rights reserved.
Made by CyberQA & Confirmo