Logi sisse läbi:

Kuivaks norra moodi

Kuivaks Norra moodi. Foto: Riina Kindlam (2017)Kuivaks Norra moodi. Foto: Riina Kindlam (2017)Taamal ei ripu tursad. Kuigi sarnaseid, kalakuivatamiseks mõelnud reste, on näha siinsamas Põhja-Norras, Lofoteni saarestiku tipu lähedal, kus seegi foto tehtud.

Tursk (norra torsk, ingl. cod), mis rändab jaanuaris-veebruaris Teravmägedest (Svalbard) alla Lofootide vetesse kudema, on kuivatatud aastasadu teivastest ehitatud raamidel - norra k. hjell, ingl. drying flake või fish flake. Neid on kasutatud aastasadu ka Newfoundlandi saarel.

Loe edasi: Kuivaks norra moodi

Tüng laagriks / Prank for camp

A term that might be useful whilst in laager. This particular introduction hails from the Jõekääru söögi/saal (dining hall) last suvi (summer) - Riina Kindlam (2017)A term that might be useful whilst in laager. This particular introduction hails from the Jõekääru söögi/saal (dining hall) last suvi (summer) - Riina Kindlam (2017)Tüng is a colloquial (kõne/keelne) expression for alt/vedamine or having the rug pulled out from under you. If you are the prankster: sa teed kellelegi tünga aka alt/vedamine, you tugged the rug, so to speak. If you yourself are pranked, sa SAAD tünga aka alt/minemine – you went blindly under the limbo bar and fell victim. Sind tõmmati alt you were tugged, right on your backside.

When writing LAAGRIKS, the word LAGRITS (liqorice) came to mind. Both these words come from German (Lager and Lakritze). Try saying "Lagrits laagriks" 10 times fast! Ajab keele sõlme. It ties a knot in your tongue. Another classic to try is "pagari piparkook".

Loe edasi: Tüng laagriks / Prank for camp

Sa kaugelt tulid Seiklusrattale

Foto 1: Riina Kindlam (2017)Foto 1: Riina Kindlam (2017)
FOTO 1: Eesti Skautide Suurlaagris "Seiklusratas", mis toimus 8.-15. juulini Tagametsas, Eesti skautide ja gaidide maa-alal Türi vallas, oli üle 500 osavõtja seas ka 8 abistavat juhikätt Põhja-Ameerikast: 1 paar Kanadast ja 3 USAst. Antud fotol võtsid nad oma haardesse ka 2 kohalikku juhti, kes rändasid kahe aasta eest Kotkajärvele suurlaagrisse "Rahvakett". Kotkajärvel sõpradeks saanud skaute ja gaide oli Tagametsas veel omajagu. Vasakult: skm Enno Agur Torontost, laagri programmijuht nskm Monika Iskül (käis 2015. a. Kotkajärvel suurlaagris), nskm Silver Laur New Jersey'st, ngdr Hillevi Ets ja laagri saunamees nskm Agu Ets Marylandist, laagri juht skm Valdik Kask ja laagri majandusjuht (nagu näha arvelaualt puusal) Marianne Kask. Kui Marianne käis 2 a. eest Rahvaketi suurlaagris Kotkajärvel, oli ta veel Marianne Jürgenson, kuid kuu aega tagasi kosis laagri juht Valdik ta ära.

Loe edasi: Sa kaugelt tulid...

Laagri happy hour

Photo by Riina Kindlam (2017)Photo by Riina Kindlam (2017)
Three to five in the afternoon was an especially exciting time at the Eesti rahvus/vaheline skautide suur/laager or Estonian internatioal scout jamboree "Seiklus/ratas" or "Wheel of Adventure", which wrapped up after 8 days at the Kotkajärve of Estonia – Tagametsa, located near Rassi küla in Järvamaa in central Estonia. 15.00 - 17.00 was when the jäätise/kiosk "Jätsla" selling jäätis (ice cream) was open and also the designated time when campers could take a dip in the Saarjõe River's cold brown depths. JÄTS is slang for jäätis, just like VÕIKU is slang, or an endearing diminuative for või/leib (sandwich).

Loe edasi: Laagri happy hour

Suurlaager ''Seiklusratas''

Foto: Riina Kindlam (2017)Foto: Riina Kindlam (2017)
Suurlaager "Seiklusratas" keerleb Kesk-Eestis

Ülemaailmselt tuntud tegelane laste joonisfilmist „Jää-aeg“ on praegu Tagametsas Järvamaal otsi kokku tõmbava skautide suurlaagri Seiklusratas laagrimaskott. Vanem kõrv kuulis, et maskott on siil. Ei, siig. Ei, hoopistükkis eelajalooline laiskloom (ingl. sloth) nimega SID, mida eestlaslikult hääldatakse pikalt „Siid“! Laagrialal välgulöögi ohvriks langenud kuuse tüvejupist meisterdas tegelase kettsaega Tartu skaudi lapsevanem Tanel Pirk. Närilise taga on näha seiklusratast, mis ühistel lõkkeõhtutel vajadusel keerlema pannakse. Suurlõkked põlevadki sellel suurel platsil, kus ka ohtralt ruumi tantsu lüüa. Taga paistavad osalevate maade lipud, antud juhul vasakult Eesti, Läti (14 osalejat) ja Soome (2 osalejat), aga reas on veel Valgevene (6 osavõtjat), Kanada (1), USA (3), Iisrael (30), Ühendkuningriik (10 Eestis viibivat NATO sõdurit IST (int'l service team) abilistena), Leedu (5), Rootsi (1) ja Tšehhi (1) lipud. Kokku on laagris 531 inimest, neist 63 välismaalt.

Loe edasi: Suurlaager ''Seiklusratas''

Mina jään (siia oma jäätist nautima)

Foto: Riina Kindlam (2017)Foto: Riina Kindlam (2017)
Laulu- ja tantsupidudel süüakse alati meeletutes kogustes jäätist ja seda eriti veel noortepeol. Peole pühendatud eri jäätist saab osta kõikjal üle Eesti ja tavaliselt seda jätkub poodides kogu suveks ning mõistagi jagatakse seda esinejatele (pärast suppi). Jäätiseümbrisel on selgelt näha milline on tänavuse noortepeo "Mina jään" ilus märk.

Kerstin Hallik, XII noorte laulu- ja tantsupeo peakunstnik seletas lahti, millise märgi alla tänavu peolised kogunenud on: "Meie XII noorte laulu- ja tantsupeol on oma märk, PEREMÄRK, ja sai ta idee vanadest peremärkidest, mida meie esivanemad on juba aastasadu kasutanud. Ta koosneb erinevatest kujunditest, näiteks kõigepealt ring – eluring, aastaring, päike, ehk siis meie peo mõistes tähendab see minu aega. Siia ringi sisse jääb kaldu rist kriipsukestega – see tähistab minu inimesi. Nüüd siin kaldu risti ümber keerleb silmus nelinurk, et meie peo mõistes tähistab see siis minu juuri. Ja see nelinurk, mis siin keskel on, see on veel kõige tähtsam – koduaken, minu kodu, koht, kus kõik hea alguse saab.“

Loe edasi: Mina jään (siia oma jäätist...

Kanadas elavate eestlaste jätkuv toetus Peeteli kiriku sotsiaalkeskuse lastele

Töö- ja seikluskasvatuse laager SaaremaalTöö- ja seikluskasvatuse laager Saaremaal
Armsad Peeteli laste sõbrad ja toetajad Kanadast!

Juba mitmeid aastaid on Kanadas elavad eestlased korraldanud erinevaid heategevusüritusi ja teinud annetusi toetamaks Peeteli kiriku sotsiaalkeskuse tööd. Eelmise aasta lõpus koguti Toronto Eesti Pensionäride Klubi Pärastlõuna külaliste poolt järjekordselt kokku 1000 CAD suurune annetus, mis saabus peagi meie sotsiaalkeskuse pangaarvele.

Peeteli kiriku sotsiaalkeskus asub Põhja-Tallinnas Pelgulinnas ning on alates 1997. a pakkunud vaesuses ja ebasoodsas kasvukeskkonnas elavatele lastele ja noortele toetust hariduse omandamisel. Kuuel päeval nädalas on avatud päevakeskus ning lastel ja noortel, kelle kodune olukord ei võimalda või ei toeta koolikohustuse täitmist, on võimalik keskuses elada. Keskuses elamise eeltingimuseks on lapse või noore soov ja valmisolek jätkata haridusteed.

Keskuse tegevus sai alguse ühest varakevadisest öisest kohtumisest 9 vanemliku hoolitsuseta lapsega Põhja-Tallinnas Kopli Liinidel. Juba samal ööl viidi lastele toitu ja Koplis käigud muutusid regulaarseks. Peagi saadi aru, et lapsed elasid omalaadse kommuunina mahajäetud majades, kus polnud elektrit ega vett. Ruumide puudumise tõttu tehti esimesel aastal ainult tänavatööd. Lastele viidi regulaarselt süüa ja riideid ning korraldati väljasõite loodusesse. Abisaavate laste arv kasvas kiiresti paarikümneni. Alates 1998. a töötab kirikus päevakeskus. Alguses pakuti lastele ainult süüa ja pesemisvõimalust. Juba samal aastal korraldati neile 30-päevane suvelaager Saaremaal tühjana seisvas Tumala mõisas. Alates 1999. a jaanuarist pakutakse lastele, kes on nõus kooli minema, võimalust elada kirikuga samas hoones asuvas endises õpetaja korteris. Sellest ajast alates on keskus töötanud ööpäevaringselt.

Keskusel on 5 põhilist tegevussuunda:
  • ööpäevaringselt töötav noorte- ja õpilaskodu
  • kuuel päeval nädalas (esmaspäevast-laupäevani) töötav päevakeskus, kus pakutakse lastele süüa, õpiabi ja abi jalanõude, rõivaste, ravimite muretsemisel ning võimalust tegeleda erinevate huvialadega
  • toetusprogramm lastele ja noortele, kes õpilas- või noortekodus ei ela ja päevakeskust regulaarselt ei külasta
  • suve- ja talvelaagrite ning erinevate spordi- ja kultuuriürituste korraldamine keskusest toetust saavatele lastele ja noortele
  • sotsiaalne nõustamine, toidu- ja humanitaarabi vähekindlustatud peredele. Viimase viie aasta jooksul oleme jaganud toetajate abiga abivajajatele umbes 3000 toidupakki aastas.


Lisaks lastele turvalise õpi- ja elukeskkonna pakkumisele on keskuse üheks oluliseks töövahendiks läbi aastate olnud töö-ja seikluskasvatus. Senistele kogemustele toetudes võime kinnitada, et need mõlemad töötavad riskilaste peal väga hästi. Sotsiaalkeskusel on alates 2001. a olnud oma laagripaik Saaremaal Laimjala vallas Ruhve külas, kus lapsed suvel koos kasvatajatega laagris on. Üheskoos matkates, toitu valmistades või töötades on väga hea võimalus õppida meeskonnatööd ja üksteise toetamist. Usume, et saadud kogemused aitavad lastel ja noortel kujuneda tublideks ja oma eluga iseseisvalt toimetulevateks kodanikeks.

Peeteli kiriku sotsiaalkeskusest toetust saavad lapsed ja noored on sageli väga keerulise sotsiaalse taustaga ning vajavad toetust pikemat aega. Sageli töötame samade lastega 7-8 aastat, vahel kauemgi. Viimasel kahel aastal oleme alustanud tööd mitmete uute lastega, kes on alles kooliteed alustanud. Reeglina lõpeb materiaalse toetuse vajadus pärast seda, kui noored on omandanud kesk- või kutsehariduse ja on iseseisvalt tööle asunud, kuid nõustamine võib mingi perioodi vältel olla vajalik ka hiljem. 20 tegutsemisaasta jooksul on Peeteli kiriku sotsiaalkeskusest päevakeskuse või Peetelis elamise kaudu toetust saanud kokku üle 270 lapse. Nende laste arv, kes elavad peredes, kes on saanud Peetelist sotsiaalset nõustamist või toidu- ja humanitaarabi, on tunduvalt suurem.

Miks peame oluliseks laste toetamise jätkamist

Tänagi on meie riigis palju lapsi, kes on Eestis sündinud, kuid kellel puudub igasugune eesti keele oskus. Tulevikus võib see saada suureks takistuseks töö ja oma koha leidmisel kogukonnas. Peetelis päevakeskust külastades või siin elades on lastel hea võimalus eesti keele õppimiseks ja kasutamiseks. Oleme väga rõõmsad, et sageli on meie keskuse lapsed ühed parimad eesti keele oskajad oma klassis. Oma töös puutume igapäevaselt kokku peredega, kus vanemate vähesed sotsiaalsed oskused, sõltuvusprobleemid või ka halb materiaalne olukord ei võimalda pakkuda lastele hariduse omandamiseks piisavalt toetust. Sageli näeme, kuidas sellistes oludes kasvavatel lastel ja noortel jääb koolitee pooleli, hiljem ei leia nad endale püsivat tööd ning võivad sattuda ka kuritegelikule teele.

Lisaks suitsetamisele ja alkoholi tarvitamisele on ka narkootiliste ainete tarvitamine noorte hulgas ohtlikult suur, aga toetussüsteemid neid tarvitavate laste aitamiseks on ebapiisavad. Kahjuks märgatakse Eestis lapsi ja noori sageli alles siis, kui neil on juba tõsised õpiraskused, käitumisprobeemid ja aitamine võib siis olla juba väga keeruline.

Kahjuks on Eestis liiga sagedased ka seksuaalse väärkohtlemise juhtumid. Ebapiisava vanemliku järelvalve puudumise tõttu satuvad just riskiperedest lapsed sageli nende inimesete huviorbiiti, kes neile halba soovivad. Usume, et suudame ka siin lastele kaitset pakkuda, sest pärast kooli tulevad lapsed päevakeskusesse või vajadusel elavad Peetelis ja sihitult tänaval või kaubanduskeskustes veedetud aeg jääb tunduvalt lühemaks.

2007. a kevadel Tallinnas toimunud pronksiöö rahutuste ajal olime väga mures meie keskuse kasvandike pärast ja kartsime, et ka nemad võivad liituda inimesega, kes tänavatel märatsesid ja lõhkusid. Lastele helistades saime enamasti vastuseks, et me ei peaks kartma, sest neil on elus omad plaanid ja nad ei soovi oma tulevikku ära rikkuda. Meie arvates annab see tunnistust sellest, et noored, kellel on oma unistused, on ka meie riigi julgeolekule ja turvalisusele vähem ohtlikud.

Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskuse tegevus on läbi aastate jätkunud peamiselt tänu eraisikute ning firmade annetustele. Aastatel 2000-2004 ostis kohalik omavalitsus keskuselt lastekoduteenust, mis kattis umbes 50% keskuse tegevuskuludest. Alates 2005. a on keskuse tegevuskuludest ca 98% kaetud annetustega ning ca 2% on saadud erinevate projektide kaudu kohalikult omavalitsuselt.

Tänu Kanadas elavate eestlaste toetusele oleme saanud aidata väga paljusid lapsi. Oleme väga tänulikud Erika Jõgile ja Kristiina Valterile, kes on aidanud seda head ettevõtmist vedada ning kõikidele inimestele ja ettevõtetele, kes Peeteli keskuse tööd on toetanud! Soovime teile tugevat tervist ja palju Jumala õnnistust!


Kõikide väikeste ja suurte sõprade nimel Peeteli kiriku sotsiaalkeskusest,
Mati Sinisaar
EELK Tallinna Peeteli koguduse juhatuse esimees
Peeteli kiriku sotsiaalkeskuse direktor

 



Päevakeskus lõunaajal.Päevakeskus lõunaajal.

The Estonian spring trinity

The first of the much anticipated, life-affirming and life-altering spring floral trinity to appear in Eesti is the toomingas aka toome/puu. A very revered, much sung and written about shrub to tree (8-16 m tall), it is a species of wild cherry, native to northern Europe and n. Asia, south of the Arctic Circle. Its English names are bird cherry, hackberry and Mayday tree (Prunus padus) and although it’s sold as an ornamental plant in North America, it’s not the star it is in Europe. I never knew what all the fuss was about or even what it was when I still lived in Toronto. Photo: Riina Kindlam (2017)The first of the much anticipated, life-affirming and life-altering spring floral trinity to appear in Eesti is the toomingas aka toome/puu. A very revered, much sung and written about shrub to tree (8-16 m tall), it is a species of wild cherry, native to northern Europe and n. Asia, south of the Arctic Circle. Its English names are bird cherry, hackberry and Mayday tree (Prunus padus) and although it’s sold as an ornamental plant in North America, it’s not the star it is in Europe. I never knew what all the fuss was about or even what it was when I still lived in Toronto. Photo: Riina Kindlam (2017)
Sections of Estonian woods are currently a patchwork of light green and white – the white being the flowering toomingas. Currently easy to spot, after they have flowered they become quite incognito amongst the rohelus (greenery). When in doubt, snap a twig – if it smells pungent, it’s a toomingas. Its fragrant blossoms are also overwhelming, even headache-causing in concentrated quantities. Best not to bring them indoors.

I would venture to say, that the top 3 most loved and admired kevade/kuulutajad (harbingers of spring) in Estonian nature are the: 1) toomingas, blossoming white; 2) õunapuu – apple tree, blossoming white and pinkish and 3) sirel – lilac, blossoming purple and white. You must remember that our landscape has been barren and relatively lifeless for almost 7 months, which is just as long as a lot of other places in the northern hemisphere, but somehow... harsher, darker, colder, longer, as anyone who has been here during that time can attest to.

So when these classic begin to bloom – and one reason they are classics, is because the nature in Eesti is not all that varied – everyone notices and I dare say most are in awe. Shock is perhaps a better word. The sudden explosion of light, warmth and growth are initially overwhelming. Its been so long, can this be real?! Estonians are masters of doubt. And for a reason.

Loe edasi: The Estonian spring trinity

Eesti muistsed kangelased seilavad uhkelt Läänemerel

Uus praam Piret (ristiti aprillis 2017) merel silmapaistva eesti rahvusmustri abstraktse disainiga küljel. Foto: TS Laevad OÜUus praam Piret (ristiti aprillis 2017) merel silmapaistva eesti rahvusmustri abstraktse disainiga küljel. Foto: TS Laevad OÜ
Eestil on neli uut laeva, õigemini praami, mis seilavad mandri ja kahe suurema saare vahel. Esimesed said ristitud käesoleva aasta alguses, viimased kaks aprillikuus. Nimed on võetud muistsetelt kangelastelt: Tõll ja Piret, kes kunagi valitsesid Saaremaad ning Leiger ja Tiiu, kes elasid Hiiumaal. Kaks praami ehitati Poolas Remontowa laevatehases ning kaks Türgis Sefine laevatehases. Neid nähes tunneb kohe ära, et on eesti laevad, kuna külgedel esineb silmapaistev eesti rahvamustri abstraktne versioon. Väliskujunduse töötas välja loovagentuur Identity, kelle loovjuht Ionel Lehari selgitab: „Uued praamid on silmapaistva värvilahendusega, töötab kontrast. Inspiratsiooni saime sümmeetriast, kuna nii laev kui marsruut on sümmeetrilised. Kasutasime etnograafilist motiivi, mis ei esinda konkreetse paiga mustrit, vaid on suurendatud ja üldistatud variant."

Loe edasi: Eesti muistsed kangelased...

Take care HANI*, I'm off

Photo by Riina Kindlam (2017)Photo by Riina Kindlam (2017)
During the 30th annual, SEB pank sponsored mai/jooks (May Run) on 20. mai at the Tallinna laulu/väljak (Song Festival grounds), there was a designated meeste/hoid, as there has been for many years now during the event, which is a naiste/jooks (women's run). Usually those that are hoitud (held or "sat") are children – lapse/hoidja is a babysitter, laste/hoid is child care, riiete/hoid is a coat check, paki/hoid is a luggage room and meeste/hoid (naljaga pooleks – tongue in cheek), is an area of supervision and activity for men as they wait for their wives, partners, girlfriends, daughters, etc to finish running, walking or nordic walking the 7 km race. The latter is kepi/kõnd, with walking poles.

Activities with which meeste/rahvad could pass the time included disc golf, a ronimis/sein (climbing wall), and the opportunity to have a massaž or get a haircut. But the main thing was for the mehed to cheer the naised (women) on and this was done with the help of 2 päeva/juhid (MCs). Upon closing, one of the meestehoiu hosts reiterated: "Mehed, hoidke oma naisi. Ja vastupidi." "Men, take care of your wives / the women in your lives. And vice versa." Hoidma is to hold, hold dear, take care of, cherish, keep, store, sustain, nurture. (Hoidised are preserves.)

There is a popular children's choir song by Kadri Hunt entitled "Üks/teist peab hoidma", ("We Must Hold One Another Dear"), which was sung at the 10th Youth Song Celebration in 2007, (this summer's is the XII noorte laulu/pidu), and has grown to become a kind of anthem to caring and love. Its refrään: "Üksteist peab hoidma / tuulte ja külma käes. / Armastus annab sooja / südamel, mis on jääs." "We must hold one another dear / in the winds and cold. / Love provides warmth / for a heart that is frozen." Look for it on YouTube.

* hani = a goose 


Riina Kindlam, Tallinn

 

 

Photo by Riina Kindlam (2017)Photo by Riina Kindlam (2017)

Täna möödub 26 aastat Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisest 20. augustil 1991 aastal!
PALJU ÕNNE EESTI!
Kommentaar - KAS EESTIL ON ÕIGUS SAJANDAT SÜNNIPÄEVA TÄHISTADA?

Kommentaar - KAS EESTIL ON ÕIGUS SAJANDAT SÜNNIPÄEVA TÄHISTADA?

Et sama hea kui sada aastat tagasi sai teoks Eesti Vabariigi loomine, tundub lausa uskumatu, kui lähtume sellest, mida tänased ees...

Eduard Ahrensi mälestuspäev Kuusalus

Eduard Ahrensi mälestuspäev Kuusalus

Kuusalu vana pastoraadi ees avati 10. augustil mälestusmärk uue eesti kirjaviisi loojale Eduard Ahrensile. Sellele järgnes Ahrensi...

Eesti Skautide ja Gaidide Malev USA-s suvelaager „ELUPUU"

Eesti Skautide ja Gaidide Malev USA-s suvelaager „ELUPUU"

12. augustil avati Järvemetsa, NJ laagrialal USA Eesti Gaidide ja Skautide Malevate laager „Elupuu". Laagri komandant Teele Jõgi k...

Juhtkiri - Tähtpäevade rohke

Juhtkiri - Tähtpäevade rohke

Lõikuskuu, august, on nii rahvakalendrisse kui ajalukku vaadates tähtpäevade rohke. Kuul on ka palju nimesid, huvitavamaid Mall Hi...

Learn to speak Estonian!

Learn to speak Estonian!

Starting Tuesday, September 11th, from 7-9:10 pm, adult beginner and third-year classes for learning Estonian will once again take...

Kanada päevik - Kurjus kõikjal – ka siin

Kanada päevik - Kurjus kõikjal – ka siin

Kanadas on suurimaks hiljutiseks uudiseks, Toronto Stari esmaspäevase esilehekülje järgi „miraakel", ime, et selle riigi kodanik, ...

Kuivaks norra moodi

Kuivaks norra moodi

Taamal ei ripu tursad. Kuigi sarnaseid, kalakuivatamiseks mõelnud reste, on näha siinsamas Põhja-Norras, Lofoteni saarestiku tipu ...

Loeng Bernard Kangro sõjajärgsest luulest

Loeng Bernard Kangro sõjajärgsest luulest

Esmaspäeval, 14. augustil tegi VEMU algust järgmise hooaja loengutesarjaga. Tagasihoidlikult, ühte jalga pidi veel suvemeeleolus, ...

Kommentaar – ‘’Anname tuld’’ Kelle pihta?

Kommentaar – ‘’Anname tuld’’ Kelle pihta?

Eestis on alanud kohalike valimiste kampaania. Korruptsioonisüüdistuse tõttu ametist tagandatud, kohtupingi ning ratastoolis haigl...

Juuksed ja uksed valla - EKKT 62. aastanäitus avatud

Juuksed ja uksed valla - EKKT 62. aastanäitus avatud

Hea kohavalik, mõjuv lähedus AGO (Art Gallery of Ontario) hoonele, kunsti vaatamiseks vajalik miljöö ja kunstnike parimad lahendus...

The Black Captain – who was he? (II)

The Black Captain – who was he? (II)

In 1998 I received by mail from a friend in Estonia, who knew about my encounter with the man who claimed to be the Black Captain,...

Volli veste - Moe mutt

Volli veste - Moe mutt

Et ma nii kaua olen elanud, on tihti üllatuseks. Eriti kuna asetan ise-ennast tihti, ning meelega, ohtlikesse olukordadesse. Taval...

Estonia aspires to membership in UN Security Council. Why?

Estonia aspires to membership in UN Security Council. Why?

This column has urged Estonians in Canada to actively lobby MPs and others to support Estonia's goal of being elected in 2019 to t...

Eesti Elu Nr. 33 - 18. august 2017

Eesti Elu Nr. 33 - 18. august 2017

Vaadake galeriid, mida huvitavat saab lugeda 18. augusti Eesti Elu /Estonian Life paberlehest. Käesoleva nädala Eesti Elu pab...

BLACK RIBBON DAY 2017 TORONTO, AUGUST 23, 2017, 12pm QUEEN'S PARK

BLACK RIBBON DAY 2017 TORONTO, AUGUST 23, 2017, 12pm QUEEN'S PARK

Press ReleaseToronto - Black Ribbon Day 2017, will be commemorated at Queen's Park in Toronto on August 23, at 12pm. All participa...

BLACK RIBBON DAY 2017 OTTAWA, AUGUST 28, 2017, 7:00PM

BLACK RIBBON DAY 2017 OTTAWA, AUGUST 28, 2017, 7:00PM

Press ReleaseOttawa - Black Ribbon Day 2017, will be commemorated at Ben Franklin Place, The Chamber (Amphitheatre), 101 Centrepoi...

EV 100 AND WEST COAST ESTONIAN DAYS

EV 100 AND WEST COAST ESTONIAN DAYS

Each year on February 24, we come together to celebrate Estonia's birth, or more specifically the a...

Eesti keele õpetaja Elle Mets: „Uued kultuurid ja mõtteviisid on mulle alati meeldinud“

Eesti keele õpetaja Elle Mets: „Uued kul…

Augusti esimesel nädalal oli suur rõõm kohtuda Eesti Elu toimetust külastanud Elle Metsaga Tartust,...

Kotkajärve Metsaülikooli 2017 esinejad - Filmitegija ja keskkonnaajakirjanik  Riho Västrik

Kotkajärve Metsaülikooli 2017 esinejad -…

Filmitegija ja keskkonnaajakirjanik Riho Västrik on Toronto publikule tuttav tänu EstDocsfilmifesti...

Tüng laagriks / Prank for camp

Tüng laagriks / Prank for camp

Tüng is a colloquial (kõne/keelne) expression for alt/vedamine or having the rug pulled out from un...

The Estonian House sale is NOT a DONE DEAL!

The Estonian House sale is NOT a DONE DE…

Open letter to the Estonian House Board:It is the mandate of the newly formed not-for-profit corpor...

Raimond Valgre muusikapäevadest

Raimond Valgre muusikapäevadest

Oli aasta 1993. Tähtpäevade kalenderplaani 2.-7.oktoober tegin ettepaneku lülitada Raimond Valgre (...

Kotkajärve Metsaülikool 2017 - Kirjanik ja kirjandusteadlane Sirje Kiin, PhD

Kotkajärve Metsaülikool 2017 - Kirjanik …

Eesti kultuuriüldsus tähistab tänavu Siuru kirjandusrühmituse 100. aastapäeva. SirjeKiin käsitleb M...

Juhtkiri - Eeskuju

Juhtkiri - Eeskuju

Sel nädalal, neljapäeval, oli lauritsapäev. Kui mõni tausta ei tea siis Laurits, kes kaotas oma elu...

Viimane laagrinädal Jõekääru suvekodus

Viimane laagrinädal Jõekääru suvekodus

Jõekääru 65. suvelaager möödus naeruga, rõõmuga ning suure põnevusega ootamas juba järgmist suve!Vi...

Kanada päevik - Kui miljarditest ei aita

Kanada päevik - Kui miljarditest ei aita

Peaaegu viie aasta eest toimunud Occupy Wall Street protestid suunasid üldsuse tähelepanu sellele, ...

Meelelahutust - Täna mõõdame mehi

Meelelahutust - Täna mõõdame mehi

Kogu lugu algas sellest, et Ärmanil oli jälle minu nõu vaja. Tema on kah viimasel ajal nisukeseks l...

Millist head teed?

Millist head teed?

Ja kui satud sellele nurgale, kuhu poole pöörata? Millist teed eelistada, kas väike- või suurlaagri...

Kommentaar - Muudame Eesti valimissüsteemi demokraatlikumaks

Kommentaar - Muudame Eesti valimissüstee…

Eesti erakondade süsteem on taasiseseisvumise 26 aastaga niivõrd kartellistunud, et sisuliselt on t...

Comment - Estonia to UN Security Council

Comment - Estonia to UN Security Council

A goal we can help achieve.Yes, as Canadian citizens, we can personally and as members of Estonian ...

Ivo Linna invites us all to LEP 2017 / Ivo Linna kutsub meid kõiki LEP 2017'le

Ivo Linna invites us all to LEP 2017 / I…

IVO LINNA invites us all to the West Coast Estonian Days! Ivo Linna will perform at the LEP 2017 Op...

KANADOS LIETUVIŲ DIENOS - FANTASTILINE LEEDU PÄEV OTTAWAS

KANADOS LIETUVIŲ DIENOS - FANTASTILINE L…

Kanada leedulased kirjutasid uue fantastilise lehekülje Kanada ajalukku, korraldades väga eduka KAN...

Toronto Eesti Maja õue õitsema

Toronto Eesti Maja õue õitsema (2)

Teatame rõõmuga, et vabatahtlikud on koos Eesti Majaga teinud maja esise ilusaks. On istutatud sini...

Madison Project: A Bridge to Nowhere!

Madison Project: A Bridge to Nowhere!

Recap... The "3 Org's", (Tartu College -TC, Estonian Credit Union - ECU, Estonian Foundation of Can...

Meelelahutus - Till ja jänesekapsas

Meelelahutus - Till ja jänesekapsas

Suur hapukurgi aeg on käes, mõte viib nende päevadeni, kui toda tengit nappis, kasvatasime oma aias...

Eesti kultuurielu edenemine väärib kiidusõnu

Eesti kultuurielu edenemine väärib kiidu…

Välis-Eesti Ühingu suvepäevadPika ja huvitava ajalooga Välis-Eesti Ühing (VEÜ), mille peakorter pai...

Eestlased seovad Kanadat juubeliaastal merest mereni

Eestlased seovad Kanadat juubeliaastal m…

Noh, mis asi see siis ikka ära teha on. Teeme seda muidugi lauluga. Oleme ju laulurahvas. Lauluga ä...

Arbo Valdma klaverikursused lõppesid põneva kontserdiga

Arbo Valdma klaverikursused lõppesid põn…

Pärnu linnas toimub suvekuudel lausa kaks rahvusvahelist meistrikursust - Neeme Järvi juhendab noor...

Toronto Estonian House Front Yard bursts into bloom

Toronto Estonian House Front Yard bursts…

We are pleased to announce that volunteers together with the Estonian House have landscaped the fro...

Kommentaar - Eesti Ameerika fookuses — mure- või pidupäev?

Kommentaar - Eesti Ameerika fookuses — m…

USA asepresidendi Mike Pence'i kahepäevane visiit Tallinnas juuli lõpus oli Eesti sihikindla välisp...

Facebook Twitter Youtube Rss Google plus
 
Teata sündmusest,
saada lugu või vihje!

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
 
 
Viimasena ilmunud
Eesti Elu paberlehe tutvustus!

 Eesti Elu üksiknumbrid
on müügil Torontos:

 

  • Eesti Elu kontoris (3 Madison Ave. / 310 Bloor St. W.)
  • e-store'is Toronto Eesti Majas (958 Broadview Ave)
  • Leaside Pharmacy's (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

  

Telli leht siit!

 

 
Teata sündmusest,
saada lugu või vihje!

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
 
Eesti Elu - 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 - Ajalehe Tellimine - Kuulutuste tellimine - Tel: 416-733-4550 - Fax: 416-733-0944 - e-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
This material may not be published, broadcast, rewritten, or redistributed. ©2012 Eesti Elu. All rights reserved.
Made by CyberQA & Confirmo