Subscribe Menu

Võrumaa võlub – Triin Kochi kooride elamusrikas laulupäev

Elamusrikas ja traditsiooniderohke. Nõnda oskab iseloomustada ühte innustavat kodumaist sündmust ka Kanadast kohaletulija. Tegemist on eesti koorimuusikaga ja haruldaste lauluhäältega. Hääled esinevad Tartu Ülikooli nime all ja neid juhatab Eestimaal tunnustatud ning Kanadas tuntud kooridirigent Triin Koch.

Suve hakul (10. juunil) toimunud laulupäev Sõmerpalu vallas Võrumaal oli kümnes, milles osales kolm Tartu Ülikooli nimekandvat koori. TÜ akadeemiline naiskoor vääris Kanada-eestlaste hulgas kõrge hinnangu 2012. a maikuus toimunud kontsertreisil Torontosse ja Ottawasse. TÜ kammerkoor ja naiskoori Tallinna vilistlaskoor vallutasid aga samuti kaugelt saabunu mõistuse ja südame.

Kui kunst ületab mõistuse, on see vaimne võit, mis sunnib kaugelt tulnud kuulajat pidevalt püsti seisma ja hüüdma ,,braavo!" ja ,,encore!". See toimub siis, kui esitus on haaravalt köitev ja professionaalsel tasemel mitte ainult laulu, vaid ka lavastuse poolest. Dirigent ei ole ainult auhinnatud koorijuht, vaid ka haruldane kontserdikujundaja.

Sulbi küla laululavale koondus kolm Triin Kochi laulukoori. Keskel, laululava sügavuses, seisab ühtlaselt rõivastatud Tartu Ülikooli akadeemiline naiskoor, kelle ees näeme TÜ naiskoori Tallinna vilistlaskoori. Kahel pool, nii vasakul kui paremal, laulavad TÜ kammerkoori liikmed - Andres Raudsepp (2017)

Peakontsert, mis toimus Sulbi küla ehk alevi laululaval, kandis nime ,,Laulu vägi”. Toome esile vaid mõned laulud, mis aga eriti liigutasid allakirjutanut, siinjuures loomulikult ka kohapealset kuulajaskonda. Enne oleks aga sobiv mainida midagi erakorralist.

Kuna toimus kümnes Triin Kochi kolme koori laulupäev, leidis aset peakontserdi eelneval õhtul ka ainulaadne avakontsert ,,Laulu algus”, mis oli pühendatud Veljo Tormise loomingule. Avakontsert Võru kultuurimajas Kannel pälviks omaette põhjalikku kirjutist, aga kuna mõned laulud olid ühised, lubage siinsetel veergudel põgusalt kõne alla võtta mõlemad kontserteeskavad.

Nii ühe kui teise kontserdi algus oli laulupeokohane. Kui tegemist oli sajakonnale läheneva lauljate arvuga, oli ülimalt sobiv alata Veljo Tormise ülivõimsa kantaadiga “Laulu algus”. Juba siin imponeeris samuti kooride asetus, eriti Võru kultuurimaja kontsertlaval.

Igal kooril oli võimalus esineda ka eraldi või mõne teise kooriga, mis toimus peamiselt naishäälte koosseisus. Haruldased olid kammerkoori meeshääled, kusjuures meeldejäävam oli Sulbi laululava ees esitatud “See on see maa” (Metsatöll/Lauri Õunapuu) Peeter Perensi seades. Siin haaras dirigent trummi ja juhatas intensiivsusega, mis pani judinaid mööda selga rändama.

Tormise loomingule tagasi tulles, oli uskumatu tajuda kammerkoori liikumise oskust tantsulaulus tsüklist “Ingerimaa õhtud” (koreograafia Janek Savolainen). Tegemist oli eelmisel aastal esitatud etendusega ,,Südamepeitjate planeet” (stsenarist Kristiina Ehin). Avakontserdil imponeeris veel koostöö tuntud näitleja Merle Jäägeriga, kes etles laulu ajal, kui kõlas segakoorilt ,,Tornikell minu külas” (Juhan Viidingu libreto portugallase Fernando Pessoa luuletusest Ain Kaalepi tõlkes, kellal Karl Martin Kirm).

Peakontserdil sulatas südameid TÜ akadeemilise naiskoori “Lauliku lapsepõli”, milles nauditavad olid ka soolohääled (Linda Tender ja Kadri Kiisel) ning lauljate huvipakkuv asend. Tuudur Vettiku ülituntud “Nokturn” (Merilaas), mis kunagi ei haihtu, kutsus esile pisarad vana koorilaulja silmis. Ka vilistlaskooril oli oma osa täita väljaspool ühendkoori, mis lõpetas peakontserdi kava laulupeolike esitustega – Puudutus (Kõrvits/Ehin) ja vana hea Tuljak (Härma/Karlson). Tuljakut ehtis sujuv tants kammerkoori paarilt (Heivi Truu ja Robert Pirk).

Vestluses mõnegi kooriliikmega sain aru, et tähenduslik osa Triini kooride laulupäevast oligi lauljaskonna jaoks. Seda iseloomustas pidulikkus, mida väljendasid rahvarõivad, tseremoonia Pöksi talumaal, looduslik rongkäik talust alevi suunas, koorilipud ja haarav peatus metsavendade mälestuskivi ees Hindriku talu varemete juures – kõik enne saabumist peakontserdiks Sulbi laululavale. Ja pealegi säravas päevavalguses. Südamlik kuulajaskond järgnevalt täiendas sündmuse läbiviimist.

Kolme koori laulupäev tähendas pühendumist ja ühendumist – pühendumist eesti laululoomingule ja ühendumist koorilauljate vahel. Sündis ka ühendumine eesti looduse ja eesti taluga, kus toimusid murumängud, maitsev toitlustus ja omavahelised esinemised nii lõkkel kui murul. Isegi talutiigis. Masti otsas lehvis Eesti lipp. Kümme aastat kestnud traditsioon kajastas oma pidulikkuses ning toreduses Eesti laulupäevade traditsioone ja oma läbiviimises austust ning armastust kodumaa vastu.

 

Andres Raudsepp

 

 

 

Osa TÜ kammerkoori kammermeeskoorist, kes kõlavalt elavad kaasa dirigendi intensiivsusele - Andres Raudsepp (2017)

Read more