Subscribe Menu

Eesti kultuurielu edenemine väärib kiidusõnu


Välis-Eesti Ühingu suvepäevad


Pika ja huvitava ajalooga Välis-Eesti Ühing (VEÜ), mille peakorter paikneb Tallinnas, püüdleb oma mitmekesises tegevuses küll akadeemilisust, ent korraldab suviti Eesti eri paigus ka traditsioonilisi kooskäimisi, seostamaks ühinguliikmete vahelist suhtlust huvitavate kultuurisündmustega.

Tänavu osutus ligitõmbavaks Haapsalus juuni lõpul ja juuli algul toimunud esimene Pjotr Tšaikovski festival, millega austati maailmakuulsa vene muusikaklassiku seotust Eestiga, täpsemalt – Haapsaluga, sest see kuurortlinn kujunes XIX sajandi lõpul Vene impeeriumi pealinlastele menukaks suvituspaigaks ja tervistuskohaks. Kummagi naaberriigi praeguses kultuurielus olulist sündmust aitas Haapsalus sisustada Venemaa modernse muusikateatri maine omandanud Moskva teater „Novaja Opera", millega on Eesti muusikateatritegijail olnud märkimisväärset koostööd. Nagu võiski oodata, kujunesid Haapsalu piiskopilossi õuel ja toomkirikus toimunud Eesti muusikute ja Rahvusballeti ning „Novaja Opera" orkestri (dirigent Jan Latham-Koenig Suurbritanniast) ja solistide esinemised vaimustavalt menukaks.
Lisatud pildile on jäädvustatud rühm kunstikooli uute ruumidega tutvujaid, kellele õppeasutuse entusiastlik direktor Marika Aedviir oma valdusi tutvustab.

VEÜ-lased pidas kõrgetasemelise muusikaklassika nautimise kõrval vajalikuks heita pilku ka kaunite kunstide muudesse valdkondadesse, sealhulgas ka uutele võimalustele harrastada Läänemaa vanas pealinnas kujutavat kunsti. Selleks sundis kaks ajaloolist põhjust: 2010. aastal peeti siin VEÜ eestvõttel kunstialane suvekool, mis oli spetsiaalselt mõeldud väliseestlastele ning hiljaaegu kolis kohalik kunstikool uutesse ruumidesse, mis avardavad kunstiõpetuse korraldamise võimalusi. Erilist huvi pakkus üritus loomulikult seetõttu, et aastatetagune suvekool kujutab endast VEÜ „kunstilisi jalajälgi” Haapsalus ja sestpeale on VEÜ-lased hakanud suhtuma sealsesse kunstiellu sootuks suurema osavõtlikkusega, panustades omaltki poolt selle kunstikooli edendamisse.

Ühesõnaga, huvi oma silmaga üle vaadata, millise uue ulualuse on kunstikool saanud, osutus üpris suureks. Nähtu ületas ootusi. Tähelepanuväärse minevikuga hoonesse, mis on olnud seotud kunagiste väga tipmiste riigimeestega ning hiljem teeninud Vana Apteegi nime all terviseparandamist, on asjalikult sisustatud paljutõotavad ateljeed ning muud õppe- ja eksponeerimisruumid.

Kuna külastuspäev langes koolivaheajale, polnud enam võimalik otseselt näha kunstiõppureid tegutsemas. Tuli leppida kujutlustega, mis ja kuidas toimuda saaks ja võiks ning vaadata õpingute käigus valminut.
Üllatav oli, et kunstikoolil on nüüd üle õue olemas ka suurepärane avar näitustegalerii – kunagisele tootmishoonele on antud uus otstarve. Seekord oli seal väljas Soome kunstiharrastajate joonistatud-maalitud koopiaid oma maa kunstipärandi silmapaistvatest taiestest. Samal päeval oodatigi väljapandu tegijaid näitusest kokkuvõtteid tegema.

Kohe kerkis ka küsimus: kas kunagi võiks samas galeriis näha näiteks väliseestlastest kunstiharrastajate kätetööd?

Ühesõnaga, võisime oma silmaga tunnistada, kuidas Haapsalus on tänu heale tahtmisele suudetud tagasihoidlikeski oludes saavutada enimat – linnavõimude heldel osalusel ja kunstimeelse avalikkuse toel on vanasse hoonesse loodud nüüdisaegsed õpetamis- ja harjutamisvõimalused. Kunstialase enesetäiendamisega saavad tegelda nii lapsed kui ka täiskasvanud: lapsed nii eel- kui ka põhikooli astmes ning osalise õppeajaga; täiskasvanud osaleda huvikoolituses. Kiiduväärne on ka sisekorraeeskiri õppijatele ja õpetajatele – sihiks on kasvatada kõigiti kultuurseid inimesi.

Kindlasti hakkab tulema ka poliitilist kemplust selle ümber, kelle konkreetne panus kunstikooli uuendamisse on ikka olnud kõige kaalukam (Eestis toimuvad oktoobris kohalike omavalitsuste valimised), kuid selge on, et Haapsalu on rikastunud hea võimalusega suhteliselt tagasihoidliku õppetasu eest edendada noorte ja täiskasvanute kunstialast harimist nii joonistamise ja maalimise kui ka metallehistöö ja keraamika alal.

Haapsalu kui ammustest aegadest nimeka kultuurialase tõmbekeskuse nüüdne maine areneb laiuti ja sügavuti. See tugevdab usku eestlaste suutlikkusse oma riigi kultuurielu edendada ka väljaspool pealinna ja muid suuremaid keskusi. Väiksemates linnades ja maa-asulates leiab rohkelt sellist, mis lausa nõuab uudistamist ja väärib kiitmist. Näiteks kinnitasid seda ka mullused VEÜ suvepäevad, mis peeti Suure-Jaanis. Sama saavad kogeda need, kes võtavad ette tutvumisreise Eestisse.

Tiit Maksim
VEÜ kirjastuse “Välis-Eesti” toimetuskolleegiumi liige, 
Tallinn