Logi sisse läbi:

VÕRRELDES KAHTE EESTI MAJA PROJEKTI: MADISON JA MERTON

Eesti Maja kavand Merton St. asuvale krundile 1959 - foto: T. SäägiEesti Maja kavand Merton St. asuvale krundile 1959 - foto: T. Säägi
Mõtlesin kaua, mis keeles kirjutada ja kellele – kas artikkel jääb kunagi kanada diasporaade ajalukku kui näide eesti ühiskonna panusest kanada arhitektuuriajalukku või on sellest kasu just eesti ühiskonnale ja meie praegusele arengule. Otsustasin viimase kasuks, kuna sirvides vanu eesti ajalehti Eesti Maja saamisloost ja erinevatest arhitektuurilistest lahendustest, leidsin palju huvitavat, mida saab võrrelda praeguse Madisoni tänava projekti taotlustega nii kujunduselt kui ideoloogiliselt. Mõtteline võrdlus ja mineviku meeldetuletus peaks andma mõndagi kasulikku selgitamaks praegust dilemmat.

Kava Eesti Maja muretseda tekkis varsti pärast eestlaste suurt sisserändu aastatel 1949-51. Näiteks on minu isa esimene EM aktsia dateeritud 1952. aastal. Just samal aastal peeti esimene aktsionäride koosolek ning algas ühiskonnas raha kogumine. Kirjastuse Orto omanik Andres Laur ostis esimesed 25 aktsiat ja annetas EM heaks $1100.00, mis oli sel ajal suur raha. See oli tema panus, et anda tagasi eesti ühiskonnale, mida ta ise oli Orto eesti raamatuklubi asutajana teeninud. Juba siis oli kõne all, kas osta valmis hoone või krunt ja ehitada ise. Vajadus Eesti Maja järele oli tõstatatud ajakirjanduses juba varem. Eeskujud olid teistel rahvustel olemas. Lähemat informatsiooni ja huvitavat lugemist sain ajalehtede artiklitest ja raamatust "Eesti Maja Torontos" (1963).



Esialgne tegevus oli pühendatud kapitali kogumisele, kuid juba alguses leiti, et majas peaks olema suurem saal umbes 400-500 inimesele ja väiksemaid ruume organisatsioonidele. Võrreldes EM praegust olukorda 50ndate ja 60ndate aastatega, torkab kohe silma ühiskonnast rahakorjamise aktiivsuse erinevus. Kapital ei tulnud kohe ja kergesti, selleks tehti ühiskonnas väga palju üleskutseid, käidi isegi kodudes. Praegune juhatus pole seda üldse proovinudki. Tundub, nagu oleks oodatud, et inimesed ise pakkuma tuleksid. Kogemus on siiski näidanud, et antakse küll, kui on projekt ja taotlus, nagu nägime "Vabatahtlikkude" ühiskonna poole pöördumisest katuse parandamise projekti jaoks, mille juhatus otsustas tühistada.

Huvitav näide on aprillis 1959 korraldatud lõunasöök-tuluõhtu eesti majandusringkondadele, millest võttis osa umbes veerandsada eesti ettevõtjat, Eesti Maja juhatuse liikmed, arhitektid ja advokaadid, kus kogusummas laekus $15,000 Eesti Majale (Meie Elu, Vaba Eestlane, 18.04.1959). Fotod osavõtjatest koos nimedega olid mõlemas eesti lehes. Tuluõhtuid tegid organisatsioonid ja korraldati palju aktsiamüüke üksikisikutele.

Üks esimestest pakkumistest tehti 1957. a juutide sünagoogile ja sellega kokkuehitatud koolimajale 703 College'i tänaval, kuid seda ei võetud vastu. Foto ja siseruumide kirjeldus on "Meie Elus" (10.apr.1957). Järgmine pakkumine ja ost tehti talvel 1959. a 48-52 Merton St. asuvale krundile, millele otsustati ise hakata maja ehitama. Arhitektideks valiti Ants Elken ja Elmar Tampõld. Viimane oli juba varem olnud nõuandjaks sobivate ehituste ja kruntide valimisel. Detsembris esitasid arhitektid hoone esialgsed plaanid ja näidati maketti, mis meeldis organisatsioonidele ja ühiskonnale. Pildid ja projekti kirjeldus koos arhitektide selgitustega on ära toodud tolleaegsetes ajalehtedes. Maja plaanid olid juba ehitamiseks valmis, kui avastati, et rajoon Mertoni tänaval on nn "kuiv", kus alkoholi müük sel ajal polnud lubatud. Kohe otsustati krunt müügile panna ja hakati uut sobivat kohta otsima. Selleks osutus praegune Eesti Maja 1960. aastal.

Kuigi Mertoni tänava projekt jäi teostamata, on see minu meelest huvitav ja ainulaadne, sest on üks vähestest, kui mitte ainuke hoone, mis on otseselt projekteeritud eestlaste oma maja jaoks paguluses kui "community centre" ning mille kujundamisel olid arhitektid tihedas nõupidamises eesti organisatsioonidega ja Eesti Maja juhatusega. Mõlemad arhitektid, moodsa arhitektuuri propageerijad, olid ka kanada mõistes silmapaistvad. Ants Elken oli Toronto Ülikooli arhitektuuriosakonna populaarne professor, kelle hooned olid konkurssidel saavutanud auhindu. Ka Elmar Tampõld, keda tunneme kui Tartu College'i ja Roshdale'i autorit, oli saavutanud kanada üldsuse tunnustust. Seega võib väita, et nende arhitektuur kui elukeskkonna loomise kunst, etendab olulist osa inimeste üldiselt ja eesti kogukonna spetsiifiliselt materiaalsete ja vaimsete vajaduste rahuldamiseks. Nende arhitektuuris peegelduvad ajastu nõuded, nende stiiliotsingud on kaasaegsed ja moodsad ning EM kujunduses on nad suutnud avada arhitektuuri tähenduslikkust ja eesti diasporaa vajaduste keelt, mis annab vastuse spetsiifilistele ühiskondlikele nõuetele. 1959. a projekti on huvitav võrrelda praeguste Madisoni tänava kavanditega ja taotlustega, kuna mõlemad on praegu olemas ainult kavatsetud projektidena.

Detsembris 1959 esitasid arhitektid Mertoni tänava eesti maja ehituse valmis maketi ja põhiplaani organisatsioonide juhatustele ja eesti ühiskonnale ning andsid seletusi, mis on ära toodud ajalehtedes. Hoone on karkass-konstruktsioonis L- kujulise plaaniga, mis koosneb kahest plokkehitusest, kus tänavapoolne on neljakorruseline vertikaal ning madalamas horisontaalses plokis on suur lavaga saal, mis läbib kahte korrust. Tänavapoolses osas on arvestatud juurdeehituse võimalust, mis siis teeks tulevikus ehituse 6-8-korruseliseks. Plaanis on jäetud ka liftile koht. Hoone on traditsioonilt uusfunktsionalistlik, Bauhausi koolkonna meistri Walter Gropiuse loomingupärandit jälgiv, mis on mõjutanud 20. sajandi modernset arhitektuuri kuni tänapäevani. Huvitav on tõdeda, et Gropius elas sel ajal juba pikemat aega Ameerikas, Harvardi Ülikooli õppejõuna oli tema euroopapärane modernistlik stiil mõjutanud arhitektuuri tervel kontinendil ja just 1959. a anti talle elutöö eest "American Institute of Architects" kuldmedal, mis on arhitektidele suurim tunnustus.

Mertoni hoone tänavaäärne, kõrgem plokk oli ette nähtud 100 jalga pikk ja 60 jalga sügav, kusjuures alumine korrus on lühem (80 jlg), sest vasakult alumise korruse kõrvalt läbib kangialune taha parkimisplatsile. Minu meelest on huvitav, et maja projektide arutluses oli alati pearõhk just sisul ja mitte maja välisel. Arhitektide järgi oli välimus ette nähtud tagasihoidlikuna, mis oleks sobinud tööstuslikku ümbrusesse Mertoni tänaval. Tähtsam oli hoone funktsioon ja siseruumide jaotus. Räägiti, kuidas hakatakse maja kasutama, millised on ruumide jaotused, kuidas saab parkimisplatsilt (mahutas kokku lavaaluse keldriga 50 autot) majja sisse jne. ("Vaba Eestlane" 19.12.1959) Lehes oli ka illustratsioon esimese korruse siseplaanist ruumide jaotusega. Samas ajalehes on ära toodud Elmar Tampõllu kirjeldus: "Saal on täielikult eraldatud üldtarvituslikust osast, peasissekäik eesti majja läheb tänavalt maja parempoolsest äärest... avaras esikus on ruumi skulptuuri püstitamise jaoks. Samas on nn istumise grupp ja riietehoid. Peauksest saab niihästi peosaali kui ka kohvik-lugemislauda (vasakul). Trepi kaudu saab järgmisele korrale, kus asuvad kooliruumid ja bürood ning samuti keldrikorrale, kuhu tulevad saunad, üldtualetid, lisaruum harjutusteks, panipaigad, kütteruum ja lisaruumid mehaanilisteks tarvidusteks. Köök jääb hoone peakorrale kohviku ja saali vahele... autode läbisõidu äärest avaneb hoone tagauks ning trepid alla ja üles. Parklast viib ka uks otse köögi panipaika... Saal (56 x 66 jlg) koos rõduga mahutab 700 inimest, lava suurus on 24 x 46 jlg." Kuna Tartu College'i ehitamine polnud veel päevakorras, leidsid arhitektid, et hoones oleks ka ruumi üliõpilasorganisatsioonidele.

On huvitav, et rohkem kui kümmekond aastat enne Tartu College'i valmimist oli Elmar Tampõllul suur osatähtsus Eesti Maja planeerimises. Seda ta oli saavutanud tiheda läbirääkimisega organisatsioonidega, EM juhatusega ja teiste arhitektidega ning koostöös Ants Elkeniga. See on pärand Tampõllust kui arhitektist, mida paljud tänapäeval ei tea. Elkeni ja Tampõllu välja töötatud lahendused mõjutasid ka hilisemat juurdeehitust praeguses Broadview tänava Eesti Maja hoones. Huvitav on selle aja demokraatlik suhtumine, kus osales terve ühiskond. See on erinev praegusest, kus juhatus väikese grupiga dikteerib, mida nemad tahavad läbi viia ja suurblokid hääletavad. Ühiskonnale teatatakse kui juba valmis fakti ja küsimusi ignoreeritakse. Suur osa rahvast saab alles hiljem teada, mis on juhtumas.

Minule torkas kohe silma erinevus seisukohtades, kus Mertoni hoone oli kujundatud spetsiifiliseks otstarbeks ühiskonna majana, millel on vajadused ja oma iseloom. Saab kohe ette kujutada, mis hoones hakkab toimuma. Madisoni projekti kirjelduses pole see võimalik. Jääb ebamääraseks, milleks ruume kasutatakse ja kasutaja võib olla ükskõik kes. Suur erinevus on just kahe projekti sisulistes suhtumistes. Madisoni plaanis näeme välist projekti ja vormide mõõte, kuid nende sisu ja kes neid hakkab kasutama, pole oluline.

Võrdluseks lugesin uuesti läbi Eesti Maja juhatuse kirjutised ning meenutasin nende sõnavõtte. Otsisin erinevatest artiklitest informatsiooni Madisoni hoone kohta, kuid detaile ei õnnestunud leida, oli vaid arhitekti joonis ja makett. Ei leidnud ka mingeid kirjeldusi, kuidas uut hoonet kasutatakse ja milleks, isegi jutuajamises arhitektiga jäi see ebamääraseks. Hoone välimus pidi olema moodne, mis teeb meid uhkeks, kuid ka Mertoni hoone on praegugi moodne. Linda Veltmanni järgi on Madison "Class-A trophy space that reflects our success as a community". Pange tähele sõna "reflects", see ei toimu ehituse sees, vaid reflekteerib väljast. On ""viable proposal", within our community control." Ei saa tervest kirjutisest aru, kuidas ja milline "community" on kõne all. Veiko Parming kirjutab, et "uus eesti keskus kesklinnas võib kajastada 21. sajandi Toronto eesti identiteeti". Küsime: kuidas siis? Kas nii, et "linnaosa on põnev, elav ja dünaamiline", kus "noor eestlane on uhke käima niikuinii... kus oleme uhked kokku saama teiste eestlastega", mida me tutvustame teistele, mis "reklaamib Eesti ja eestlaste uhkust ja edu linnale", mida kohalikud üürivad hea meelega ja mida eestlased eelistavad oma koosviibimisteks. Asjatult otsisin Veiko Parmingu artiklis midagi uue hoone kohta — miks peaksime just selle valima eesti ühiskonna maja eest kogutud raha eest, miks on just see hoone, mida vajame sisuliselt ja mis hakkab seal sees toimuma, mis on parem praegusest Eesti Majast. Saime ainult teada, kui huvitav on ümbrus Madisoni tänaval, kui dünaamiline ja tsentraalne ja kus just mitte-eestlased üürivad kõva raha eest ning "tooksid kõrget kindlat sissetulekut". Veel kurvem on soovitus, et eestlased võivad ise läheduses üürida: "läheduses muid ruume ja hooneid ...mida eestlased võiksid vajadusel üürida". Kas eestlased peaksid siis läheduses ruume üürima selle asemel, et neid oma majas kasutada? Paraku ei leia ma kusagil Veiko Parmingu ega Linda Veltmanni artiklites ega juhatuse sõnavõttudes, milline see hoone peaks sisuliselt ja ruumide jaotuselt olema, mille üle võiks "uhke olla" ja mis meile midagi saaks tähendada. Ei saa ka vastuseid, kuidas uus hoone on jätkusuutlik ja isemajandav, kuidas üüritakse välja eenduvad tiivad, mis on vaid 10 jalga sügavad ning kus hoitakse saali (mis on nn mixed use) toolid, lauad, tiibklaver, spordiriistad, elektroonika jm., kui neid ei kasutata. Krunt Madisoni tänava parkimisplatsil, millele uus hoone ehitatakse, ei võimalda ju laienemist ja metroo ei luba kõrgemale ehitada. Juhatuse sõnavõttudes räägitakse, mis praeguses Eesti Majas on halvasti ja milleks see tuleks maha jätta, kuid kusagilt ei saa vastust, mis oleks uues ehituses parem. Väliselt pole ju ehitus moodsam kui teised uued hooned ümbruses ning vormilt kuulub ta 20. sajandi teisele poolele nagu a. 1959 kujundatud Tampõllu ja Elkeni hoone.

Kunstiajaloolasena leian siiski, et ehituskunstis on hoone spetsiifiline otstarve ja kasutus sama tähtsad kui välimus. Elmar Tampõld on näiteks kujundanud Tartu College'i alumise korruse just akadeemilistele organisatsioonidele. Sisenedes on paremal riietehoid ja vasakul avar fuajee istumiseks nagu Mertoni tänava projektis. Otse on keskne saal loenguteks ja pidudeks, saab ka filme vaadata. Kontsertideks, teatrietendusteks ja kunstinäitusteks pole saal loodud, akustika annab soovida, kuid need polnud olulised ka akadeemilistele organisatsioonidele. Nende ruumid ümbritsevad saali, kus köök on käepärast. Tampõllul on ruumide jaotus sisuliselt hästi organiseeritud, silmas pidades nende kasutust.

Hooned kujundatakse selle järgi, mida kasutajad vajavad ja raha võimaldab. Panga- ja büroohooned, kirikud, koolimajad ja nn "community hooned" on erinevate struktuuridega ja erinevate vajaduste järgi kujundatud. Osteti ju praegune eksisteeriv Eesti Maja just selle järgi, et see oli teistest sobivam meie vajaduste rahuldamiseks. Lasime hiljem ehitada sinna juurde oma vajaduste järgi. Kui see meile enam ei kõlba, tahaks näha midagi, mis oleks ka sisult sobivam meie praegusele ühiskonnale, mitte ainult, mis kedagi väliselt uhkeks teeb. Tulevikku ei suuda ka keegi ette näha, see võib tuua üllatusi.

Oleks hea lõpuks teada, kas nelja organisatsiooni juhatuste suhtumine, milleks ja kuidas valitakse just Madisoni tänavale seda uut projekti vananeva hoone asemele, on mujal üldkehtiv või elame läbi midagi, mis on ainult iseloomulik meie eesti diasporaas? Meile ei ole ju suudetud tõendada, et see oleks isegi majanduslikust seisukohast parem. Kui vastus on viimane, s.t. omane vaid meie diasporaale, peame tõsiselt küsima, miks see nii on ja mis on selle tekitanud.

 

 

 

Eda Sepp, Toronto

SEEDRIORU SUVIHARI: 24. juuni 2017

SEEDRIORU SUVIHARI: 24. juuni 2017

KAVAKell 09.30 - Rannavolle turniir, rEstoran avatudKell 12.00 - Loterii - Vabaõhuturg - MaleturniirKell 15.00 - Aktus Lauluv...

EKN – võidupühaks 2017 – Eesti rahvas Kanadas: Koos oleme tugevamad!

EKN – võidupühaks 2017 – Eesti rahvas Kanadas: Koos oleme tugevamad!

"Tänapäeval elame ajajärgus, mil rahvusvahelises taevas on liikumas musti ähvardavaid pilvi. Meil ei ole põhjust tunda nende päras...

 Laas Leivat - Võidupühaks 2017

Laas Leivat - Võidupühaks 2017

Hiljuti paluti Eesti Vabariiki asuma Euroopa Liidu eesistuja riigiks kuu aega varem kui ette nähtud. Malta, oma siseriiklike probl...

Juhtkiri - Väärtuslik nurgakivi

Juhtkiri - Väärtuslik nurgakivi

Üks saavutus viib teiseni, võitudeta edasi liikuda on pahatihti võimatu. Võidupüha oleme märkinud riigipühana alates aastast 1934,...

Tallinnas Tondil tuleb memoriaal Eesti ohvitseridele

Tallinnas Tondil tuleb memoriaal Eesti ohvitseridele

Tondi Sõjakooli 1920–1940 aastail lõpetanud ja nõukogude ning natsiokupatsioonides hukkunud või II maailmasõjas langenud ohvitseri...

Võidupüha ja võidutulede süütamise traditsiooni taastamine

Võidupüha ja võidutulede süütamise traditsiooni taastamine

Esimene võidupüha paraad koos võidutulede süütamise ja maakondadesse teele saatmisega toimus taasiseseisvunud Eestis 1993. aastal....

Kommentaar - Kui Eesti juhib Euroopa Liitu

Kommentaar - Kui Eesti juhib Euroopa Liitu

Esimesest juulist alates on Eesti esimest korda pooleks aastaks Euroopa Nõukogu eesistujariik. Meil ei ole paraku olnud teiste rii...

Pöördumine Eesti üldsuse ja Riigikogu poole Rail Balticu küsimuses

Pöördumine Eesti üldsuse ja Riigikogu poole Rail Balticu küsimuses

Pöördumine Eesti üldsuse ja Riigikogu poole Rail Balticu küsimusesAustatud Eesti rahvas! Austatud Riigikogu liikmed!Taasiseseisvun...

LEP JUHATUS: KES OLEME, MIDA TEEME

LEP JUHATUS: KES OLEME, MIDA TEEME

Töö nõuab tegijat, nii on Lääneranniku Eesti Päevade korraldamine jäänud juhatuse mureks ning umbes iga paari nädala tagant on jäl...

Tartus tehti ajalugu

Tartus tehti ajalugu

Juuniküüditamise 76. aastapäeval toimus Tartu Pauluse kirikus küüditamispäevale kohane pidulik jumalateenistus, aga lisaks sellele...

EESTI HETKED - Rahvuslind Itaalias

EESTI HETKED - Rahvuslind Itaalias

Selgus, et Rooma lähistel on omajagu tuttavat loodust. Lapsed kriiskasid esmakordselt elus palmipuid ja bambust nähes, aga siis il...

Täpsustus - Esimene eesti kirik Ameerikas

Täpsustus - Esimene eesti kirik Ameerikas

Eesti Elus (2. juuni numbris) ilmunud Chicago Eesti Maja 50. juubeli pidustuste kirjelduses on eksitav viga vanima eesti kiriku ko...

Kanada päevik - Enese huvides

Kanada päevik - Enese huvides

Taas on tabanud Ontariot valitsevaid liberaale skandaal. Ei saa aru, kuidas valija on korduvalt neid tagasi pukki asetanud, arvest...

Eesti Elu Nr. 25 - 23. juuni 2017

Eesti Elu Nr. 25 - 23. juuni 2017

Vaadake galeriid, mida huvitavat saab lugeda 16. juuni Eesti Elu /Estonian Life paberlehest. Käesoleva nädala Eesti Elu paber...

Palju õnne 101. sünnipäeval, dr Roman Toi!

Palju õnne 101. sünnipäeval, dr Roman Toi!

Pühapäeval, 18. juunil pühitseb Torontos Ehatare puhkekodus oma 101. sünnipäeva armastatud koorijuht, dirigent, helilooja dr Roman...

Juhtkiri - Rahva kaotustest

Juhtkiri - Rahva kaotustest

Kuigi juuni on tavaliselt kaunis kuu, on Eesti ajaloos kurbus ajal, kui peaks suve tulekut, jaanipäeva ootama. Ühismäärus nr 1299-...

FOTOD - Canada 150 - EUROOPA LIIT: PEALINNAD & KULTUURID

FOTOD - Canada 150 - EUROOPA LIIT: PEALI…

Euroopa Liit: pealinnad ja kultuurid - selle loosungi all toimus ülikuumal pühapäeval Ottawa Welcom...

Eesti Skautide Ühing (ESÜ) avas uue kodu

Eesti Skautide Ühing (ESÜ) avas uue kodu

Laupäeval, 10. juunil 2017 avas Eesti Skautide Ühing (ESÜ) oma uue kodu Tallinnas. Eesti Skaudikesk...

AJALOOLISED FOTOD - Miks just võrkpall

AJALOOLISED FOTOD - Miks just võrkpall (1)

Jõekääru Kalev'i Võrkpallilaagri 10. – juubeliaasta - eel on sobiv esile tuua praegusele põlvkonnal...

Pärnus etendub taas tõsielul põhinev “Klarissa kirjad”

Pärnus etendub taas tõsielul põhinev “Kl…

Pärnu Jahtklubi purjekakuuris etendub juulis ja augustis Pärnu Suveteatri suvelavastus igavesest ar...

LEP 2017 kava   – UCLA, Sunset Village

LEP 2017 kava – UCLA, Sunset Village

Neljapäev, 31. august11 h -6 pl Registreerimine, Study Lounge10 h – 1 pl Laulupeoharjutus, Grand Ho...

IVO LINNA JA BOOGIE COMPANY TULEMAS LÄÄNERANNIKU EESTI PÄEVADELE

IVO LINNA JA BOOGIE COMPANY TULEMAS LÄÄN…

Alati on põnev kuulda, millised pop-rock muusikalised artistid on Eestist Põhja-Ameerikasse tulemas...

Kommentaar -  24 DIALOOG, AVALIKUD MEELEAVALDUSED JA ORGANISEERITUD VÄGIVALD

Kommentaar - 24 DIALOOG, AVALIKUD MEELE…

Eesti kuulutas end varsti juba sajand tagasi riigina demokraatlikuks, rippumatuks (sõltumatuks) vab...

Kultuur - Vivat, maestro Neeme Järvi!

Kultuur - Vivat, maestro Neeme Järvi!

ERSO tähistas Neeme Järvi 80.a juubelit kahe kontserdiga. 6. juunil dirigeeris koos juubilariga Kri...

Meelelahutust - Uitaja mõtisklus

Meelelahutust - Uitaja mõtisklus

Temake juhib tihti tähelepanu sellele, et olen peaaegu Einstein. Mitte, kuna oskan valemeid lahenda...

FOTOD - Mälestuspäeva pildid Värskas ja Tallinnas 2017

FOTOD - Mälestuspäeva pildid Värskas ja …

VärskaNõukogude võimud küüditasid ja hukkasid 646 reservõppekogunemise nime all Petseri Kaitseliidu...

PHOTOS - Baltic June '41 Soviet Deportations Candle Light Commemoration

PHOTOS - Baltic June '41 Soviet Deportat…

June 13, 2017 The Baltic Federation, The Estonian Central Council, Latvian National Federation...

FOTOD - Sabre Strike 2017

FOTOD - Sabre Strike 2017

USA ARMY in Europe õppus „Sabre Strike" DV päev Tapal 10.06.17. „Sabre Strike" on USA armee pi...

FOTOD - EESTI KULTUURIMINISTER INDREK SAAR TÖÖVISIIDIL KANADAS

FOTOD - EESTI KULTUURIMINISTER INDREK SA…

Eesti kultuuriminister Indrek Saar viibis töövisiidil Ottawas 5. ja 6. juunil ning Torontos 7. juun...

NELJAS EUROOPA LIIDU LÜHIFILMIDE FESTIVAL OTTAWAS

NELJAS EUROOPA LIIDU LÜHIFILMIDE FESTIVA…

Ottawas Arts Court Theatre and Studio ruumides Daly Avenue'l toimus 2.-4. juunini juba neljandat aa...

Korporatsioon Fraternitas Estica 110

Korporatsioon Fraternitas Estica 110

Korporatsioon Fraternitas Estica tähistas oma 110. aastapäeva tänavu kevadel. Pidustused algasid Ta...

Kommentaar - Inimarengu aruanne näitab teid Eesti tulevikku

Kommentaar - Inimarengu aruanne näitab t…

Esimesel juunil arutas Riigikogu riiklikult tähtsa küsimusena uut inimarengu aruannet 2016/2017, mi...

Juhtkir - Ekstremismist

Juhtkir - Ekstremismist

Taas Londonis toimunud võigas terroristide rünnak süütutele viis Suurbritannia peaministri Teresa M...

Kanada päevik - Prestost, seekord negatiivselt

Kanada päevik - Prestost, seekord negati…

Kirjutasin Metrolinxi, ühistranspordi riikliku ettevõtte, Presto kaardist mullu positiivse päeviku....

EESTI HETKED - Ega sina ju ometi...

EESTI HETKED - Ega sina ju ometi...

"Ega sina ju ometi liiga palju ei joo? Igaks juhuks testi: (alkoinfo.ee)."Selline välikampaania on ...

Kanadas elavate eestlaste jätkuv toetus Peeteli kiriku sotsiaalkeskuse lastele

Kanadas elavate eestlaste jätkuv toetus …

Armsad Peeteli laste sõbrad ja toetajad Kanadast!Juba mitmeid aastaid on Kanadas elavad eestlased k...

Meelelahutust - Mis vahe seal on?

Meelelahutust - Mis vahe seal on?

Ega vist pole miskit vahet küll, kas kirjutad vai ei kirjuta, aga vahel on sedasi, et tunned vahetu...

EERO Eelnurme mälestusfondi stipendiumi sai Raimond Pääru

EERO Eelnurme mälestusfondi stipendiumi … (2)

EERO on välja andnud Eelnurme mälestusfondi stipendiumi TTÜ mehaanikateaduskonna õpilasele juba 25 ...

Ene Lompi järgi nimetati Northern Secondary School'i auditoorium

Ene Lompi järgi nimetati Northern Second…

Ene Lomp'i järgi nimetati Northern Secondary School'i auditoorium kus ta oli aastaid muusika õpetaj...

Üleskutse ERMilt välismaal elavatele eestlastele

Üleskutse ERMilt välismaal elavatele ees…

Eesti inimene, kes sa läksid 1980. aastate lõpus või 1990. aastatel välismaale ja oled sinna elama ...

Facebook Twitter Youtube Rss Google plus
 
Teata sündmusest,
saada lugu või vihje!

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
 
 
Viimasena ilmunud
Eesti Elu paberlehe tutvustus!

 Eesti Elu üksiknumbrid
on müügil Torontos:

 

  • Eesti Elu kontoris (3 Madison Ave. / 310 Bloor St. W.)
  • e-store'is Toronto Eesti Majas (958 Broadview Ave)
  • Leaside Pharmacy's (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

  

Telli leht siit!

 

 
Teata sündmusest,
saada lugu või vihje!

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
 
Eesti Elu - 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 - Ajalehe Tellimine - Kuulutuste tellimine - Tel: 416-733-4550 - Fax: 416-733-0944 - e-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
This material may not be published, broadcast, rewritten, or redistributed. ©2012 Eesti Elu. All rights reserved.
Made by CyberQA & Confirmo